Obsah (7)

§ 546§ 76§ 77§ 78§ 79§ 2§ 118

4-23-49 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2023 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-23-49 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus Väärte

§ 546

lg 6 võimaldab taotleda menetluse uuendamist üksnes sõiduki omaniku või vastutava kasutaja juhi poolt nimetatud teisel isikul, ei oleks põhiseaduspärane ja ka kooskõlas seaduseandja tahtega, mis väljendub eelnõu SE179 teise lugemise seletuskirjas. Teiseks vaidlustas K. Kulbok temale vale taotluse omistamist ja seeläbi valede faktväidete esitamist. Nimelt on määruses faktiväide, et K. Kulbok on 05.11.22 esitanud kaebuse, milles on palunud hoiatustrahv tühistada – see väide on kaebaja hinnangul vale. Kolmandaks vaidlustas K. Kulbok Ülle Neeme poolt kaebaja juba esitatud tõendite uurimata jätmise. Nimelt selgus vastuvõtul, et Ü. Neeme ei olnud K. Kulboki poolt esitatud fotodega määrust koostades tutvunud ning ignoreeris ka K. Kulboki taotlust esitada täiendavaid tõendeid ja fotosid.

1. 22.12.
2. a määrusega jättis Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhataja I. Kivi K. Kulboki kaebuse seoses trahviteatega nr TT-22-4766 ning seoses kirjaliku hoiatusega nr PRH-22-4786 rahuldamata. Määruse kohaselt on kirjalik hoiatus nr PRH-22-4786 põhjendatud ning puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud selle tühistamiseks. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seoses trahviteatega nr TT22-4766 leidis määruse koostaja, et vaidlusaluses asukohas parkimist reguleerivad liikluskorraldusvahendid ei ole eksitavad ning on üheselt mõistetavad ja nähtavaks tehtud, mis võimaldab sõidukijuhil oma sõiduk nõuetekohaselt parkida. Kohtuvälise menetleja juht jäi ka seisukohale, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kaebeõiguse piirangu, kuivõrd vaidlustatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud, nõuetekohaselt dokumenteeritud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 2 4-23-49
3. Kohtule esitatud kaebuses taotleb K. Kulbok järgmist: 1) tunnistada tema õiguste rikkumist Tartu linnavalitsuse järelevalveosakonna poolt tema taotluse uuendada hoiatusmenetlus üldmenetluseks tähelepanuta jätmises ja selle asemel tema eest uue taotluse konstrueerimises; 2) tunnistada tema õiguste rikkumist
4. novembri selgitustes, et üldmenetluseks uuendamist ei võimalda

§ 546

lg 6 tõlgendus, mis ei ühti Riigikohtu lahendi 517-12 punktis 35 antud õiguspärase tõlgendusega; 3) jätta kohaldamata selline

§ 546

lg 6 tõlgendus, mis eirab Riigikohtu lahendi 517-12 punktis 35 antud õiguspärase tõlgendust ning kaaluda, kas nimetatud lahendis valitud tõlgendamisviis on üldse piisavalt tulemuslik, kui sellised õiguspärased tõlgendused ei nähtu elektroonilises riigiteatajas konkreetse sätte juures; 4) kaaluda, kas on õiguspärane viivitus tema

§ 76kohase kaebuse lahendamisel, kuivõrd I.

Kivi poolt koostatud määruses on küll koostamise ajaks 15.12.2022, kuid tegelikult saadeti määrus K. Kulbokile alles 22.12.2022 ning

§ 77

lg 1 näeb ette kaebuse lahendamise 5 päeva jooksul; 5) tunnistada tema õiguste rikkumist tema nimetamisega väärtegusid sooritanud isikuks Imbi Kivi määruses olukorras, kus väärteomenetlust ei ole läbi viidud, ta ei ole saanud esitada kõiki tõendeid ning ka juba esitatud tõendite uurimisel tuvastatud fakte on oluliselt moonutatud; 6) mitte asuda lahendama tema taotlusi ja seisukohti moonutavates määrustes nähtuvaid väärtegude kirjeldusi enne

üldmenetluses tehtud toiminguid. Kohtu seisukoht 9.

§ 78

lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 78

lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.

§ 78

lg 2 p 3 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Lõike 3 kohaselt kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab

§ 78lg-st 4 tulenevalt viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.

10.

§ 79

lg 1 ja 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

1. Seega sätestab seadus, et kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes seejärel kaebuse koos materjalidega maakohtule edastab. Kuigi K. Kulbok esitas 05.01.2023 oma kaebuse korraga nii Tartu Maakohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale, edastas kohtuväline menetleja käesoleva kaebuse koos materjalidega kohtule 09.01.
2. Kuivõrd kohtul on kaebuse läbivaatamiseks aega vaid viis päeva selle saamisest, on sisulise tähtsusega, et kohtule jõuaks materjal kohe terviklikul kujul, nii nagu selle edastab kohtuväline menetleja. Alles alates sellise materjali saamisest saab hakata kulgema kohtule lahendamiseks antud aeg. Seadus ei näe ette, et kohus hakkaks ise kontrollima, kas kaebaja on esitanud täpselt need materjalid, mida peaks vajalikuks esitada kohtuväline menetleja. Sellest tulenevalt on

§ 79

lg-s 1 märgitud kaebuse saamise ajaks käesoleval juhul 09.01.2023 ning kaebuse läbivaatamise tähtajaks 16.01.

1. 3 4-23-49
2. Kohtus, olles tutvunud kaebuse ja selle lisadega ning kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud materjalidega, leiab, et K. Kulboki kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
3. Riigikohus on menetlustähtaegadega seoses selgitanud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument, sealhulgas ka Riigiprokuratuuri KrMS §-s 207 sätestatud korras tehtud määrus kättesaaduks. Esindaja arvates tuleb aluseks võtta aeg, mil saaja dokumendi kättesaamist kinnitab. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus kättesaamiskinnituse õigusliku tähenduse üle otsustamisel põhjendatult juhindunud analoogiast elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati
4. mai
5. a määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. (RKKKm nr 1-198852, p 25) 14.

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja seeläbi kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel.

1. Praegusel juhul on kohtuvälise menetleja määruses märgitud kaebuse esitaja e-posti aadressina xxxx, s.o aadress, mida menetlusalune isik on kogu senise menetluse kestel, s.o alates 05.10.2022 kaebuse esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina. Kohtuvälise menetleja juhile 10.12.2022 esitatud kaebuses on kontaktandmete all märgitud sama e-posti aadress ning kaebus on sellelt aadressilt ka menetlejale saadetud. Järelikult ei selgitanud menetleja aadressi ise välja. Kuivõrd K. Kulbok on ise seda e-posti aadressi korduvalt oma kaebustes avaldanud, saab eeldada, isik seda e-posti aadressi ka kasutab ning saab sellelt dokumendid kätte. Arvestades Riigikohtu seisukohti, tuleb vaidlustatava määruse kättesaamise ajaks lugeda 22.12.2022, s.o kuupäeva, mil määrus K. Kulboki e-postile saadeti, mitte 26.12.2022, kui K. Kulbok selle avas. Seega on K. Kulbok esitanud kaebuse Tartu Maakohtule kaebetähtaega ületades.
2. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega (RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 12). Antud juhul puudub K. Kulboki taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning puuduvad ka igasugused viited võimaliku mõjuva põhjuse esinemise kohta. 17. Kuna K. Kulbok on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22.12.2022 määrusele pärast

§ 78

lg 2 p-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ 4