RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-7406
- märts 2023 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi P. P. süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a otsus P. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel
- veebruar 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a otsus maakohtu otsuse osalise tühistamise ning P. P. süüdimõistmise ja karistamise osas.
- Tühistada Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsus ravimi Fenazepam konfiskeerimise osas.
- Jõustada Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsus tühistamata osas, kuid muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selles toodud õigeksmõistmise põhjendused Riigikohtu põhistustega.
- Jätta NPALS § 7 lg 3 alusel asitõendiks olev psühhotroopne aine, s.o 100 tabletti ravimit Fenazepam, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
- Kassatsioon rahuldada osaliselt.
- Jätta P. P. kaitsjale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi eest makstud tasu 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks) riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
- P. P. anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi selles, et ta tõi
- novembril 2019 Venemaalt Eestisse 100 tabletti ravimit Fenazepam. Üle 30 tableti Fenazepami toomiseks Eestisse peab olema Ravimiameti luba ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Neid dokumente süüdistataval ei olnud. 1-21-7406 Maakohtu otsus
- Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega mõisteti P. P. õigeks järgmiste põhjendustega. Süüdistatav P. P. ning tunnistaja A. J. ületasid Luhamaa piiripunkti kaudu sõiduautoga Eesti piiri. Auto läbivaatusel avastati armatuurlaualt üks müügipakend ravimit Fenazepam. Pakendis olnud 100 tabletti sisaldasid kokku 100 mg psühhotroopset ainet fenasepaami, mis oleks tekitanud joobe 200–400 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 järgi on tegemist suure koguse psühhotroopse ainega.
- Kuna tunnistaja A. J. keeldus kohtus ütluste andmisest, avaldati tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Neist nähtuvalt palus P. P. osta A. J-il talle Venemaa apteegist ravimit Fenazepam. A. J-i ütlustega on kooskõlas Maksu- ja Tolliameti
- novembri
- a läbivaatuse akt ning asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti tabletid sõiduautost. P. P. ütlused on aga ebausaldusväärsed – muu hulgas põhjusel, et ta pisendas oma rolli ühismeediagrupis, kus vahendati Venemaalt pärit ravimeid. Ükski tõend ei anna alust arvata, et A. J-il läks ravimit endal vaja või see sattus sõidukisse muul viisil süüdistatava teadmata. Uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et A. J. ostis ravimi süüdistatava palvel ning see toodi Eestisse süüdistatava jaoks.
- Mõlemad mehed olid sõiduautos, millega tabletid üle piiri toodi. Kummalgi ei olnud seaduslikku alust fenasepaami omada ega vallata. Kuigi tabletid olid P. P. jaoks ostetud, ei olnud tal sõiduautos tablettide üle ainuisikuliselt faktilist võimu. Seetõttu ei saa neist kumbagi piiriületusel aine valdajana eelistada. P. P. ei ole kuriteo üksiktäideviija, sest A. J. juhtis sõidukit, millest ravim leiti, mistõttu sõltus fenasepaami Eestisse toimetamine määravas osas just tema teopanusest. Kuna P. P-d ei saa käsitada üksiktäideviijana ja A. J-i teopanuse omistamiseta pole võimalik teda käsitada ka kaastäideviijana, ei ole võimalik teda süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada ning ta tuleb õigeks mõista.
- Ravim Fenazepam tuleb KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Apellatsioon
- Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, taotledes P. P. süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu otsus
- Tartu Ringkonnakohus tühistas
- augusti
- a otsusega maakohtu õigeksmõistva otsuse ja rahuldas apellatsiooni. P. P. mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta pikkuseuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.
- Maakohus jättis P. P. ütlused põhjendatult tõendina kõrvale ja tuvastas õigesti, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu. Ekslik on maakohtu arusaam, et P. P-d ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada. Teda saab vastutusele võtta KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest. 2
(4)1-21-7406 KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Kassatsioonis taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kohus tegi süüdimõistva otsuse üksnes seetõttu, et luges tõeseks A. J-i, mitte aga süüdistatava ütlused. Ainus P. P-d süüstav tõend on A. J-i ennastõigustavad ütlused. Sõiduauto, millest Fenazepam leiti, kuulus A. J-ile, tema ostis ravimi ning juhtis autot riigipiiri ületamisel.
- Kassatsioonivastuses palub prokuratuur jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja vaidlustab peamiselt maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid ning tõendite hindamist. Prokuratuuri hinnangul on asjaolud õigesti tuvastatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul tuginesid maa- ja ringkonnakohus otsust tehes lubamatul määral tõendile, mille vahetut allikat ei saanud kaitsepool küsitleda.
- A. J. keeldus maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 71 lg 2 p 1 alusel ütluste andmisest, leides, et need võivad süüstada teda ennast. Kohus avaldas seejärel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ning neile tuginesid oma otsustes mõlema astme kohtud. Olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 tingimused on täidetud, võib otsuse rajamine sellistele ütlustele olla siiski välistatud. Nimelt näeb KrMS § 15 lg 3 ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul.
- Maakohtus leidis tõendamist, et piiriületusel istus P. P. kaasreisijana juhi kõrvalistmel. Tollikontrollis ei deklareeritud midagi ning sõiduki täiendaval läbivaatusel leiti armatuurlaualt psühhotroopne ravim Fenazepam. Tolliametniku ütlustega tuvastati, et tolliläbivaatusel nimetas end tablettide omanikuks sõiduki juht A. J. Seda, kellele neist kahest autost leitud tabletid kuulusid, käsitlesid tõenditest veel ainsana A. J-i kahtlustatavana ja P. P. süüdistatavana antud ütlused. Kummagi sõnul kuulusid ravimid teisele. P. P. ütlused jäeti tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. A. J-i küsitlemiseks ehk tema muutlike ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kaitsjale ega süüdistatavale võimalust ei antud. Maakohus tuvastas küll P. P. seotuse Venemaalt toodud ravimeid vahendava ühismeediagrupiga, aga see ei puudutanud kuriteosündmust, vaid hilisemat aega (aastaid 2020-2021). Kohtud arvestasidki seda asjaolu vaid ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Tuvastades, et tablette omas ja toimetas edasi P. P., tuginesid kohtud seega otsustaval määral just A. J-i ütlustele, sest kui need kõrvale jätta, ei võimaldaks alles jääv tõendikogum järeldada, et kahest autos olnud isikust oli KarS § 184 lg 1 tähenduses psühhotroopse aine käitlejaks nimelt süüdistatav. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele kohus valdavas ulatuses tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga ilmne.
- Seega rikkus ringkonnakohus A. J-i süüdimõistmisel KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses oluliselt menetlusõigust. Järelikult tuleb Riigikohtul KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 2 juhindudes tühistada ringkonnakohtu otsus osas, mis puudutab süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist, aga ka maakohtu otsuse osalist tühistamist, ning jõustada Tartu Maakohtu
- aprilli
- a õigeksmõistev otsus. Kuna põhjendused, millele tuginedes kolleegium P. P. süüditunnistamise välistab, erinevad maakohtu poolt samas küsimuses esitatud põhjendustest, muudab kolleegium 3
(4)1-21-7406 KrMS § 361 lg 1 p 3 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhiosa, asendades õiguslikud põhistused, mis puudutavad P. P. süüküsimuse lahendamist, käesoleva otsuse põhistustega.
- KarS § 83 lg 4 ja § 83 lg 5 järgi konfiskeeritakse aine, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (vt RKKK 21.04.2022, 4-20-5209/46, p 12). Kuivõrd praeguses asjas tuleb ainus süüdistatav õigeks mõista, ei saa viidatud alusel konfiskeerimist kohaldada ja ka 100 tableti Fenazepami konfiskeerimise otsustus tuleb KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tulenevalt tühistada.
- Eelmärgitu ei tähenda, et ravimid peaks tagastama. NPALS § 7 lg 3 järgi antakse kuriteoasjas asitõendiks olev narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule ekspertiisiasutusele. A. J-il ega P. P-l ei olnud ravimi Fenazepam Eestisse toimetamiseks Ravimiameti luba ega ka arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti (vt Sotsiaalministri
- veebruari
- a määruse nr 31 § 8 lg-d 4-5). Seega tuleb asitõendiks olevad ravimid, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, jätta instituudile.
- Riigikohtu
- detsembri
- a määrusega arvati menetluskulude hulka P. P. kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)