← Eesti

2-22-15300/30

Obsah (8)§ 187§ 430§ 386§ 445§ 64§ 661§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohus menetleb O Za (hageja) hagiavaldust K Zi (kostja) vastu annaku üleandmise nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 07.02.2023 kohtuistungil kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „Pooled on sõlminud menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-22-15300 kompromissi, mille tingimused on järgmised:
  2. Pooled lepivad kokku korteriomandi registriosa numbriga xxx koormamises tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks. Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.
  3. Korteriomand on hageja otseses valduses.
  4. Hageja on kohustatud võimaldama kostjale juurdepääsu korteriomandi eriomandi esemele iga kahe kuu tagant kalendrikuu kümnendal päeval ajavahemikus kell 19:00 kuni 20:
  5. Hageja on 2

(4)kohustatud esimest korda võimaldama kostjale juurdepääsu korteriomandi eriomandi esemele 10.04.2023.a ajavahemikus kell 19:00 kuni 20:
  2. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale menetluskulud 1200 eurot nelja osamaksega, mille suurus on 300 eurot, millest esimene osamakse tuleb tasuda 10.02.2023.a, teine osamakse 10.03.2023.a, kolmas osamakse 10.04.2023.a ja neljas osamakse 10.05.2023.a. Tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale võlgnetavalt summalt viivist määraga 0,1% päevas.
  3. Hagejal on kohustus tagada korteriomandi eriomandi esemel töökorras suitsuanduri olemasolu.
  4. Kostja on kohustatud menetluskulude hüvitise tasuma hageja arvelduskontole xxx (Swedbank).
  5. Poolte ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  6. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus: hageja ja kostja on leppinud kokku korteriomandile registriosa numbriga xxx isikliku kasutusõiguse seadmises hageja kasuks ning paluvad kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa number xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale isiklik kasutusõigus korteriomandile hageja kasuks ning märkus, et isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab isiku surma tõendamisest.
  7. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus lõpetas menetluse kompromissi sõlmimisega. Kohus kohaldas hagi tagamise abinõuna korteriomandile keelumärke seadmist hageja kasuks. Kohus on seisukohal, et kehtiv hagi tagamise abinõu takistab isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmist. Seetõttu ei taga hagi tagamise abinõu jõusse jätmine lahendi täitmist. Kohus tühistab hagi tagamise. 4. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. 3

(4)5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud, mille hüvitamises ei ole pooled eraldi kokku leppinud, poolte endi kanda. 6.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimine on mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust hageja vabastamiseks menetlusabina antud riigilõivu 595 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 595 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.