Obsah (11)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134197 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 844,58 euro saamiseks. Kohus tegi 08.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 01.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.12.2022 hagi kostja vastu põhivõla 583,64 euro, intressi 88,40 euro, viivise 232,23 euro, sissenõudekulu 35 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 280 eurot.
2. Kohus võttis 27.12.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. 2
3. Nõude aluseks on kostja ja Esto AS (kreeditor) vahel 21.03.2021 sõlmitud krediidileping nr 3675669624, mille alusel on kostjale võimaldatud arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
4. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 39,90% aastas. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja intressivõlgnevus on perioodi 01.08.2021 – 14.12.2021 eest summas 88,40 eurot. Kreeditor ütles lepingu üles seisuga 15.12.
5. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 583,64 eurot. 21.01.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 39,90% aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt põhisummale 583,64 eurot perioodi 15.12.2021 – 13.12.2022 eest summas 232,23 eurot. Hageja nõuab kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 583,64 eurolt alates 14.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 alusel kogusummas 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
6. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 27.12.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil xxx, dokumendid võttis 29.12.2022 vastu kaasüüriline R.S.. Kohus kohustas 27.12.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 12.01.
7. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
8. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 280 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei 3 saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 460 eurot (riigilõiv 280 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4