Obsah (9)

§ 199§ 68§ 74§ 75§ 218§ 16§ 25§ 56§ 184

1-22-7027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasja number 1-22

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi vangistusega 1 aasta, millest arvatati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Katseaja algus 15.11.

1. Harju Maakohtu 13.04.
2. a määrusega pöörati Ervin Kurmile mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.04.
3. Karistus kantud 31.03.
4. Väärteokorras karistatud. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipeetud 27.10.2022 kuni 28.10.2022 ning 29.11.2022 süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Ervin Kurm

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Ervin Kurmile vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1 1-22-7027 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Ervin Kurmi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 27.10.2022 kuni 28.10.2022 ja 29.11.2022, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Kohaldada Ervin Kurm suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Ervin Kurm kohtusaalist. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.12.2022 kell 15.00 (s.o. kohtuotsuse kuulutamise aeg).Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt kumb tähtaeg saabub enne.
2. Rahuldada kannatanu P AS tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel Ervin Kurmilt P AS kasuks välja 66,80 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda P AS arveldusarvele xxxx S AS-is.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ervin Kurmilt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammääras – 981 eurot; Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 981 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 81,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Ervin Kurmi süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on 15.11.
5. a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt karistatud

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi, uuesti 27.10.2022 kella 12.00 paiku, viibides xxxx xxxx hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja võttis AS-ile P kuuluvat kaupa, nimelt: − − − − kõlari JBL XTREME 3 väärtusega 299 eurot; kõrvaklapid Sony WH-XB910 väärtusega 199 eurot; spordikella Polar IGNITE 2 väärtusega 229 eurot; 2 taskulampi MAX 800 USB laetav koguväärtusega 47,80 eurot. Kõik kokku maksumusega 774,80 eurot, asetas kauba müügisaalis korvis olnud spordikotti ning seejärel möödus kassadest, väljudes kauplusest, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Kuritegu jäi Ervin Kurmi poolt lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhustel, kuna pärast kauplusest väljumist peeti ta turvateenistuse poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega, Ervin Kurm, pani toime

§ 199

lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse Ervin Kurmi selles, et tema, olles isikuks, keda on 15.11.2018. a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt karistatud

§ 199lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning PPA poolt 06.04.2022.

a

§ 218

lg 1 alusel (toime pandud 05.04.2022), uuesti süstemaatiliselt 2 1-22-7027 29.11.2022 kella 03.12 paiku xxxx asuvas kaupluses xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sokid maksumusega 3,90 eurot, WC seebi maksumusega 0,99 eurot, jope maksumusega 49,95 eurot, rinnahoidja maksumusega 7,20 eurot, popgrip maksumusega 15,95 eurot, lukusula maksumusega 1,99 eurot s.o. kaupa kogusummas 79,98 eurot. Ervin Kurm möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Ervin Kurmi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaleti läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on osaliselt rikutud ja kauplusele tagastatud. Oma tegevusega pani Ervin Kurm toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud mõlemas episoodis, kannatanu hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning küsimus on üksnes mõistetavas karistuses. Prokuröri hinnangul tuleb arvesse võtta, et süüdistataval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja väärteokorras on ta samuti karistatud, samuti on temale eelneva kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööratud. Prokurör palus süüdistatava esitatud süüdistuses süüdi mõista ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta, millest arvata maha lühimenetluse sätete kohaselt 1/3 ja eelvangistuses viibitud aeg ning määrata aeg, millal E. Kurm peab ilmuma karistust kandma. Menetluskulude tasumise palus prokurör ajatada 12 kuuks. Süüdistatav viimases sõnas ei soovinud midagi avaldada, kuid kohtuistungi rakendamisel tunnistas ennast süüdi mõlemas episoodis täielikult ja võttis hagi täielikult omaks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Ervin Kurmi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. I 27.10.

1. a episoodis P AS poolt esitatud avaldusega, mille kohaselt 27.10.2022 kella 12.00 ajal Ervin Kurm võttis kaasa ja väljus müügisaalist Xxxx kuuluva järgmise kaubaga: üks kõlar JBL XTREME 3, ühed kõrvaklapid Sony WH-XB910, üks spordikella Polar IGNITE 2, kaks taskulampi MAX 800 USB laetav, kokku väärtusega 774,80 eurot, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikkumata kujul tagastatud Xxxx (kd 1 tl 1). Avaldusele lisatud õigusvastase teo toimepanemise aktist 27.10.2022 kella 12.00 nähtuvalt väljus meesterahvas musta mantli ja mustade pükstega, kes tuvastati hiljem kui Ervin Kurm, Xxxx, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Sama isik on 13.47 politseile üle antud (kd 1 tl 2). Tunnistaja S. R. M. ütlustest nähtuvalt olles 27.10.2022 Xxxx tööl nägi ta kuidas meesterahvas tumeda mantli ja tumedate pükstega pani ostukorvi musta spordikoti ning kell 11.46 võttis riiulist 2 taskulampi ja pani need sinna kotti. Seejärel kell 11.48 võttis meesterahvas riiulist spordikella ning pani selle ostukorvi, seejärel kell 11.49 võttis isik riiulist kõrvaklapid ja kõlari ning pani need ostukorvi. Kui antud isik läbis turvakaamerad kell 12.00 pidas turvatöötaja isiku kinni. Kontrollikäigus selgus, et isikul olid spordikotis kaks taskulampi ning ostukorvis kõlar, kõrvaklapid ja spordikell. Isik kauba eest ei tasunud, kauba väärtus kokku 774,80 eurot. Kaup korras ja tagastati poele (kd 1 tl 3). Kahtlustatava Ervin Kurmi ütluste kohaselt tunnistab ta oma tegu, kahetseb. Kuriteo pani toime hetke emotsioonide ajendil ja eluraskuste tõttu, tal on teatud vajadus olla kinnises keskkonnas mõneks ajaks (kd 1 tl 10-11). 28.10.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, Xxxx asuva kaupluse Xxxx valvekaamera salvestusest, nähtuvalt 27.10.2022 kell 11.45 sisenes kaupluse saali umbes 55 3 1-22-7027 aasta vanune meesterahvas, kes kandis halli mütsi, optilisi prille, seljas oli isikul must poolpikk jope, mustad püksid, jalas mustad kingad ning üle õla suur must spordikott. Isik võtab ostukorvi ja liigub saali. Saalis olles asetab isik koti ostukorvi põhja. Kell 11.46 olles tehnikaosakonnas võtab isik riiulilt toote, paneb korvi. Seejärel olles samas osakonnas kummardab riiuli poole, võtab alumisest riiulist toote ning paneb selle korvi. Kell 11.50 isik kükitab riiulite vahel, võtab midagi korvist, toimub tegevus kotis, isik tõuseb püsti ja liigub edasi. Kell 11.54 tehnikaosakonnas võtab isik riiulilt toote ja paneb selle korvi ning liigub edasi. Kell 12.00 suundub sissepääsu väravate poole, ootab kui inimesed sisenevad, lahkub saalist, korvis asuva kauba eest maksmata. Xxxx parklas peetakse isik kinni ja toimetatakse xxxx turvaruumi (kd 1 tl 14-20). Ervin Kurmi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 27.10.2022 kell 13.47 nähtub tema kinnipidamine eelmärgitud kaupluses ning temal seljas olnud riietus – tume mantel, tume pintsak, tumedad püksid, tumedad jalanõud. (kd 1 tl 4-9). Kohtu hinnnagul on videosalvestiselt nähtuvaga ümberlükkamatult tõendatud, et Ervin Kurm võttis riiulitelt Xxxx kuuluva kauba ehk kõlari JBL XTREME 3, kõrvaklapid Sony WH-XB910, spordikella Polar IGNITE 2 ning kaks taskulampi MAX 800 USB laetav, pani need kas siis ostukorvis olevasse spordikotti või ostukorvi ning väljus kauba eest tasumata kauplusest ning seejärel peeti ta kinni. Videosalvestuselt nähtub, et Ervin Kurm koheselt pärast kauplusesse sisenemist läheb tehnikaosakonda, paneb kaasasolnud sprodikoti ostukorvi põhja ning seejärel võtab mitmel korral riiulitelt erinevaid asju. Samuti nähtub videolt, et Ervin Kurm väljus kauplusest mitte kassade kaudu vaid sissepääsu kaudu, oodates kuni inimesed sisenevad, et tal oleks selliselt võimalik väravate avanemise järel lahkuda kauplusest. Siinkohal on Ervin Kurm videolt ja fotodelt selgelt äratuntav ning just tema kinnipidamine vargusega seoses nähtub ka tunnistaja ütlustest, avaldusest ja tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollist. II 29.11.
2. a episoodis P AS poolt esitatud avaldusega, mille kohaselt 29.11.2022 ajal Ervin Kurm võttis kaasa ja väljus müügisaalist Xxxx kuuluva järgmise kauba: üks paar sokid, WC seebi, jope, rinnahoidja, popgripi ning lukusula ehk kaupa kogusummas 79,98 eurot, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on osaliselt rikutud ning rikutud kauba osas, s.o summas 66,80 euro suuruses summas soovib Xxxx esitada tsiviilhagi (kd 2 tl 1, 21). Tunnistaja C. A. ütlustest nähtuvalt olles tööl Xxxx nägi ta kuidas üks meesterahvas võtab jope, läheb sellega proovikabiini ning sealt väljudes ei olnud isikul enam jopet käes. Seejärel suundus isik tehnikasse, kust võttis lukusula ja popgripi ning suundus kassasse. Isik läbis kassarivi ja turvaväravad kell 03.12 jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni kuni politsei saabumiseni. Turvakontrolli käigus tuli mehe jope alt välja see jope, millega ta riietuskabiini läks. Kokku leiti temalt kaupa summas 79,98 eurot, millest rikutud kaupa 66,80 euro ulatuses. Meesterahval oli seljas halli värvi jope, must müts, tumesinised teksad, beežid saapad (kd 2 tl 2). Isikusamasuse tuvastamise protokolli koopia kohaselt tuvastati Xxxx kinni peetud isikuna Ervin Kurm (kd 2 tl 3). Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokollist 29.11.2022 kell 04.50 nähtub tema kinnipidamine eelmärgitud kaupluses. Lisaks kinnipidamisprotokollile nähtub Ervin Kurmil seljas olnud riietus – hallid saapad, hallid teksad, hall jope, must müts (kd 2 tl 4-7). 30.10.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, Xxxx asuva kaupluse Xxxx valvekaamera salvestusest, nähtuvalt 29.11.2022 kella 02.56 paiku liigub meesterahvas kaupluses, ühel hetkel jääb ta riiuli juurde seisma ja võtab riiulilt kaks pakendit kätte ja hoiab neid käes. Meesterahvas vaatab neid pakendid, seejärel kükitab ning avab oma käes olnud pakendid, olles pakendid lahti teinud, paneb meesterahvas pakendite sisu oma taskusse. Kell 03.12 läbib eelpool nimetatud meesterahvas kassarivi, kus teda ootab naisterahvas. Kassadest läbi minnes tuleb infopunkti tagant turvamees ning suunab meesterahva tagasi müügisaali (kd 2 tl 9-13). Kahtlustatava Ervin Kurmi ütluste kohaselt tunnistab ta oma tegu, rohkem ütlusi anda ei soovi. On nõus kinni maksma rikutud kauba (kd 2 tl 15-16). Seega on kogutud tõenditest ümberlükkamatult tõendatud, et Ervin Kurm võttis riiuliltelt Xxxx kuuluva järgmise kauba: üks paar sokid, WC seebi, jope, rinnahoidja, popgripi ning lukusula ehk kaupa kogusummas 79,98 eurot, peitis need ära (s.h ka oma pükste taskusse) ning väljus kauba eest tasumata kauplusest ning seejärel peeti ta kinni. Videosalvestuselt nähtub, et Ervin Kurm 4 1-22-7027 pärast kauplusesse sisenemist liigub natukene ringi, seejärel suundub tehnikaosakonda, kus võtab riiulit mõned asjad, vaatab neid ning avab seejärel asjade pakendid ja pakendite sisu paneb omale taskusse. Samuti nähtub videost, et Ervin Kurm läbib kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Heauskseks ega tavapäraseks käitumiseks ei saa pidada ka kaupluses (enne maksmist) toote taskusse panemist või selle ära peitmist, viimane viitab kohtu hinnnagul otseselt soovile kaup omastada ebaseaduslikult. Siinkohal on Ervin Kurm videolt ja fotodelt selgelt äratuntav ning just tema kinnipidamine vargusega seoses nähtub ka tunnistaja ütlustest, avaldusest ja tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollist. KVALIFIKATSIOON Kohus leiab, et süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud tooted on süüdistatava jaoks võõrad vallasasjad ehk asjaolu, et asjad kuulusid Xxxx. Kohus leiab, et Ervin Kurm soovis Xxxx valduse asjade üle lõpetada ja enda oma kehtestada ilma Xxxx ehk valdaja nõusolekuta järgmistel põhjustel. Kohtu hinnangul, sisenedes kauplusesse, pannes temal kaasasolnud spordikoti ostukorvi põhja, minnes tehnikaosakonnas asetsevate riiulite juurde ja seal riiulitel olevate asjade korduvalt ostukorvi pannes või taskusse pannes või tooteid ära peites ning seejärel selliselt sellega kauplusest väljudes, kusjuures esimese episoodi ehk 29.10.2022 väljus Ervin Kurm kauplusest sissepääsu kaudu, tegi süüdistatav kõik, et omaniku valdus murda, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt peeti Ervin Kurm mõlemal korral kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Esimese episoodi (s.o 29.10.2022) varasatud asjad tagastati kauplusele rikkumatult. Samas teise episoodi (s.o 29.11.2022) oli enamus Ervin Kurmu poolt varastatud kaubast rikkutud, sest nagu nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, tegi Ervin Kurm toodete pakendid lahti ja pani antud tooted endale tasku või siis peitis need ära. Soovides kaubad kaasa võtta, soovis Ervin Kurm ilmselgelt varastatu kas enda tarbeks või muul viisil realiseerida ehk pöörata selle enda kasuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199

või

§ 218alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Enne käesolevas asjas kohtu alla andmist on süüdistatav viimati olnud kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.11.2018. a otsusega

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi, seega varguse toimepanemise eest grupis ja sissetungimisega. Käesolevas kriminaalasjas on prokuratuur saatnud kohtule kaks süüdistusakti (22231503922 ja 22231504377). Lisaks nähtub, et Ervin Kurmi on 06.04.2022. a karistatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt

§ 218lg 1 järgi.

Seega süüdistatakse Ervin Kurmi kahe varavastase kuriteo toimepanemises ning teda on eelnevalt karistatud ka väheväärtusliku asja või õiguse varguse eest. Kuigi Ervin Kurmi karistati viimati Harju Maakohtu 15.11.

1. a otsusega (vargus eramust), siis kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pöörati isikule Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus täitmisele Harju Maakohtu 13.04.
2. a määrusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.04.
3. Ervin Kurm vabanes karistuse kandmiselt 31.03.2021 ning juba 06.04.2022 pani ta toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, enda sõnul nn poest pisivarguse.

Seejärel suutis isik mõned kuud olla korralik ning siis väikese ajavahemiku jooksul (27.10.2022 ja 29.11.2022) pani isik toime kaks varavastast kuritegu, millede järgselt peeti isik ka kinni. Ervin Kurm on kahtlustatavana ülekuulamisel märkinud, et teda ajasid varastama eluraskused ja hetke emotsioonid, tal on vaja mõneks ajaks minna kinnisesse asutusse. Kuivõrd Ervin Kurmi viimased vargused on sooritatud kauplusest, ta on ka enne käesolevat juhtumit varavastaseid süütegusid toime pannud, saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavale saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Tema enda ütlustest lähtuvalt oli tema 03.04.2022 pisivargus seotud kauplusest varguse toimepanemisega ning samamoodi on vargused 5 1-22-7027 kauplustes toimepandud esitatud süüdistuste kohaselt ehk kokku ühe aasta jooksul kolmel korral on ta toime pannud poest vargused. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Ervin Kurm pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (spordikotiga poodi minek, kauba pakendite rikkumine, kauba peitmine, sissepääsu kaudu väljumine, kaubaga teadlikult tasumata kassadest möödumine; seega võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, sh katsestaadiumisse jäi see tema tahtest olenemata põhjustel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (möödudes maksmata võetud kaubaga kassadest ja jäädes kinni pidamata, jääb kaup temale tarbimiseks või muul moel realiseerimiseks). Kuivõrd süüdistatav ei tasunud kauba eest, sooviski ta seda ebaseaduslikult omandada. Kohus leiab, et Ervin Kurmi tegevus vastab eeltoodu põhjal

§ 199lg 2 p 9 kuriteokoosseisule.

Kuivõrd süüdistatava tegevuse lõpetas mõlemal juhul turvatöötaja poolt tema kinnipidamine, on tema tegevus kvalifitseeritud õigesti

§ 25

lg 2 järgi, mille kohaselt jäi tegevus tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri teatist (kd 2 tl 23-27) ja Harju Maakohtu 15.11.

1. a kohtuotsust nr 1-18-7985 (kd 2 tl 33-35). Harju Maakohtu 07.09.
2. a kohtumäärust (kd 2 tl 36-38), Harju Maakohtu 12.03.
3. a kohtumäärust (kd 2 tl 39- 41), Viru Maakohtu 22.12.
4. a kohtumäärust (kd 2 tl 42-44). Samuti Maksu- ja Tolliameti teatist (kd 2 tl 28) andmete puudumise kohta. Kohus selgitab, et

§ 199

lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kavatsetult toimepandud kaks varguse katse episoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt, kuid jäid tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. 27.10.2022 episoodis kahju kuriteoga põhjustatud ei ole, kuivõrd kaup on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Varastatud kauba väärtus on 774,80 eurot. 29.11.2022 episoodis on P AS esitanud tsiviilhagi summas 66,80, kuivõrd osa kaupa oli rikutud. Süüdistatav on hagi täielikult omaks võtnud. Varastatu koguväärtus oli 79,98 eurot. Seega on mõlemad kuriteod jäänud katsestaadiumisse, mis vähendavad olulises määras teosüü suurust, samuti on enamus kaupa rikkumata kujul tagastatud, mis vähendab samuti teosüüd ning esitatud hagi on väheses määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Kurmi teosüü

§ 199lg 2 p 9 - 25 lg 2 mõistes on keskmäärast oluliselt väiksem.

Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süü tunnistamist. Samuti on süüdistatav väljendanud valmisolekut kahju hüvitada. Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. 6 1-22-7027 Lisaks eeltoodule tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Märgitud andmete põhjal vabanes süüdistatav 24.03.2017 pikaajalise vangistuse kandmiselt

§ 184lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning juba 15.11.2018.

a on ta uuesti süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p-de 7 ja 8 järgi.

Siinkohal tuleb tähele panna, et isikule anti võimalus vältida reaalset vangistust, kuivõrd karistus jäeti täitmisele pööratama. Eelviidatud Harju Maakohtu määruste alusel saab aga asuda seisukohale, et Ervin Kurm ei suutnud siiski enda elustiili muuta, mh hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Nii on talle 07.08.2019 kohtumäärusega seatud lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid, kuid juba 12.03.2020 kohtumäärusega on ta kuulutatud tagaotsitavaks ja temale mõistetud vangistus on täitmisele pööratud Harju Maakohtu 13.04.2020. a kohtumäärusega (kd 2 tl 42). Samuti ei ole Viru Maakohus teda vabastanud ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Isikut on korduvalt karistatud ka väärteokorras, mh ka 05.04.2022

§ 218lg 1 järgi ehk varavastase väärteo eest.

Seega on ainuüksi käesoleval aastal süüdistatav toime pannud kolm varavastast süütegu. Märgitust saab kohus teha järelduse, et isikule ei ole seni mõistetud karistused mingisugustki mõju avaldanud, ei reaalsed vangistused ega antud võimalused tingimuslikult karistuse täitmisele pööramata jätmistega. Seega tuleb kohtul tõdeda, et varguste toimepanek on nagu öeldud süüdistatavale muutunud elustiiliks. A tõdes süüdistatav ise kohtuistungil, et ta läks varastas sihilikult, kuna oli elukaaslasega tülis. Süüdistatava poolt varastatut iseloomustab ka asjaolu, et need ei ole olmevajaduste täitmisega seotud vargused (toit), vaid erinevad kaubad. Märgitud varguste toimepanemist ei ole ära hoidnud ei võimaliku mitteametliku töökoha, elukoha ega lähedaste (poeg, elukaaslane) olemasolu (kd 2 tl 42 pö). Tähelepanu tuleb pöörata, et temapoolne varguste toimepanek on ajas sagenenud. Nimelt

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on ta toime pannud aprillis 2022, kuid nii oktoobris kui novembris on ta kuu aja vältel toime pannud kaks varguse episoodi. Lisaks peab märkima, et Ervin Kurm on 28.10.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et teda ajasid varastama eluraskused ja hetke emotsioonid. Sellisest tunnistusest nähtub kohtu hinnangul, et Ervin Kurm ei suuda vabaduses ennast kontrollida, mis väljendub just varavastaste kuritegude toimepanemises. Tähelepanu väärib veel asjaolu, et viimase episoodi on süüdistatav toime pannud 29.11.2022 ehk 8 päeva peale tema kohtu alla andmist. Seega olukorras, kus isik ise teadis, et tema suhtes on juba üks asi kohtumenetluses, pani ta toime järgmise kuriteo. Seega, eelnevalt mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale teele asuma. Märgitud asjaolud annavad aluse tema teosüü korrigeerimiseks suurema karistuse (süü) poole eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kuivõrd süüdistatav on vargused toime pannud korduvalt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued kuriteod 1,6 aasta möödumisel pärast katseaega, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Eeltoodut arvestades tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale rangem karistus. Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmisest määrast oluliselt väiksem, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, esineb karistust kergendav asjaolu ning esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, on kohane karistada süüdistatavat käesolevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega üks aasta, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 kuud. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu 7 1-22-7027 tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ega suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Sellele viitavad juba eelnevalt märgitud korduv süütegude toimepanek (käesoleval aastal 3 süütegu) kui ka eelnev vangistuse täitmisele pööramine. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikule elustiiliks, siis vaatamata väikesele tekitatud kahjule, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile. Süüdistatava suhtes on sellekohaseid meetmeid varasemalt rakendatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude sooritamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata Ervin Kurmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.10.2022 kuni 28.10.2022 ning 29.11.2022, seega 3 päeva ning reaalselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 7 kuu ja 27 päeva. Ervin Kurmi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Esmalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega nagu 3 süütegu aastas toime pannud isiku puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine proportsionaalne. Samuti tuleb tähele panna, et isikul puudub ametlik töökoht ja sissetulek, tasumisele kuuluvad ka menetluskulud, kuid eelkõige välistab isikule rahalise karistuse mõistmise temal juba olemasolevate kohustuste määr. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 22.12.

1. a määrusest (kd 2 tl 42 pö), et süüdistataval on rahalisi kohustusi üle 10 000 euro. Märgitu näitab tema võimekuse puudumist rahalisi kohustusi täita, mistõttu ei kannaks taoline mõistetav karistus enda eesmärki süüdistataval puuduvad vahendid karistuse täitmiseks. Ka karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistataval kõik mõistetud rahatrahvid tasumata. Eeltoodust tulenevalt, ei oleks praegusel juhul, süüdistatava rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. TÕKEND Ervin Kurm on kinnipeetud olnud 27.10.2022 kuni 28.10.2022 ning 29.11.2022, tõkendit kohtueelses menetluses tema suhtes kohaldatud ei ole. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes omab 2 kehtivat kriminaalkaristust, on karistatud väärteokorras ja on pannud uue kuriteo toime ajal, kui ta on olnud kohtu alla antud eelmise, samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Kuna Ervin Kurm pani kaks varavastast kuritegu toime lühikese perioodi jooksul näitab see sedagi, et isik ei suuda ennast kontrollida ning esineb oht, et jättes isiku suhtes tõkendi kohaldamata võib Ervin Kurm panna toime uusi kuritegusid. Kuritegude toimepanemise ajavahe on üks kuu, kusjuures tuleb märgata, et enne seda on ta kevadel 2022 toime pannud varavastase süüteo. Seega on isik aasta vältel toime pannud 3 samaliigilist süütegu, mistõttu on põhjendatud oht, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada ka vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Märgitud ohtu suurendab asjaolu, et isiku suhtes on tingimuslikult mõistetud vangistus täitmisele pööratud. Seega on kohtu 8 1-22-7027 hinnangul põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, vahistades Ervin Kurmi kohtusaalist, misjärel kuulub tõkend tühistamisele. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanu P AS summas 66,80 eurot seoses kauba rikkumisega (kd 2 tl 21). Nimelt nähtub avaldusest (kd 2 tl 1), et varastatud kaubast on rikutud sokid, väärtusega 3,90 eurot, WC seep väärtusega 0,99 eurot, meeste jope väärtusega 49,95 eurot ja popgrip väärtusega 15,95 eurot, koguväärtusega 70,99 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 66,80 eurot, kuigi rikutud kaup oli väärtusega 70,99 eurot. Prokurör selgitas kohtuistungil, et kannatanu loobub (on esitanud temale digitaalselt enne kohtuistungit) kahju nõudest summas 3,99 eurot ja palub tsiviilhagi rahuldada summas 66,80 eurot. Süüdistatav nõustus kohtuistungil kannatanu tsiviilhagi hüvitamisega ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu P AS tsiviilhagi täies ulatuses ning hagi kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022 on selle suuruseks 981 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Ervin Kurmul erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetava sundraha vähendamise. Ervin Kurm on hetkel küll töötu, kuid on ise selgitanud, et töötab mitteametlikult ning kohus mõistis talle karistuseks reaalse vangistuse. Samas on isik kohtu hinnangul veel töövõimeline ning tahmise korral on tal võimalik ka vangistuses olles töötada. Samas tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetava sundraha hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Kuigi kohtule esitatud süüdistusaktides on asitõenditeks märgitud ka 1 CD ja DVD plaat, selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
2. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindus KrMS § 45 lg 4 p-st 2, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-st 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 311, §-st 313 ning TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st
3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9