Obsah (11)

§ 113§ 222§ 223§ 189§ 218§ 208§ 217§ 115§ 220§ 219§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Geidi Sile Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja n

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 2251,20 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 46,87 eurot ja edasiulatuva viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.

oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2015 eurot ning neilt seadusjärgse viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku puudustega mootori müümises. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teadis, et hageja soovib kasutatud mootorit osta selleks, et paigaldada see konkreetsele sõidukile. Seega võis mootor olla küll kasutatud ja kulunud, kuid sellel ei oleks pidanud olema märkimisväärseid puudusi, mis oleksid eeldanud mootori täiendavat remonti. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja teadis, milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis. Hageja on kinnitanud, et ta soovis osta võimalikult komplektset mootorit, millest võib järeldada tema soovi osta puudusteta mootor, millel on olemas kõik vajalikud osad. Ka pärast mootori visuaalset ülevaatust töökojas on hageja selgitanud, et mootori lõplik seisukord selgub pärast paigaldust. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid täiendavalt muuhulgas kokku selles, et mootoril on olemas mõlemad turbod. Kostja viidatud e-kirjad on vahetatud pärast seda, kui pooled juba olid lepingu sõlminud ja kostja mootori ostnud. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat korduvalt puudustest, kuid kostja enamikule hageja pöördumistele ei reageerinud. Alusetu on kostja etteheide, et teda ei kutsutud puuduste tuvastamise juurde, kuivõrd sellist kohustust õigusaktid ostjale ette ei näe. Ka nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja võimaldas kostjale tulla puudustega tutvuma, kuid kostja ise ei näidanud selle vastu üles huvi. Maakohus asus seisukohale, et kuigi hagejale kuulus mitu sõidukit ja vaidlusalusel sõidukil muutus registrinumber, võib tõenditest järeldada, et mootor paigaldati ja mootoriga seotud töid 3 tehti sõidukil, mille VIN-kood on WBAKA81040CY32097. Maakohtu hinnangul on B-Auto OÜ arvamusega tõendatud nii mootoril esinenud puuduste olemasolu kui ka nende kõrvaldamiseks teostatud toimingute ja kulude vajalikkus. Kohtul puudub alus kahelda esitatud arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegi mootoril ise muudatusi, mis seda kahjustasid või et mootor sai hoopis kahjustada ebaõige sõidustiili tõttu. Maakohus leidis, et hageja taganes õiguspäraselt lepingust. Kui mootoril tuvastati puudusi, milliseid sai parandada, oleks kostjal tulnud

§ 222lg-st 4 tulenevalt kanda parandamisega seotud kulud.

Praegusel juhul kostja sisuliselt keeldus asja lepingutingimustega vastavusse viimisest ega soovinudki seda teha ning 14. juunil 2021 avastatud puudus oli sedavõrd tõsine, et õigustas kohest lepingust taganemist (

§ 223lg 1 p-d 2, 4 ja 5).

Kuna hageja taganes lepingust, on tal

§ 189lg 1 alusel õigus nõuda tagasi lepingu järgi tasutud summa.

Hageja on tõendanud, et ta kandis seoses mootori remontimise ja selle sõidukile paigaldamisega kulutusi, ka on tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostjale etteheidetava rikkumise vahel. Seega on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude ja kahju hüvitamise nõue, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostja süü ja müüja vastutus ei ole tõendatud. Samuti pole tuvastatud, et väidetavad mootori puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Kostja hinnangul on tõendatud, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal puudusest ja aktsepteeris neid. Hageja ei teavitanud kostjat puudusest mõistliku aja jooksul, kui ta puudusest teada sai või pidi teadma saama. Ka ei ole hageja tõendanud, et mootori lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas kostja tahe või raske hooletuses. Kostja hinnangul on tõendatud, et puudused tekkisid hageja pahatahtlikust käitumisest. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hagejal puudusid eriteadmised mootori puuduste visuaalseks tuvastamiseks. Hageja on väitnud, et mootori vastuvõtmise ja sellele järgnenud ülevaatuse korraldasid B-Auto OÜ esinduse spetsialistid. Kui väidetavad puudused esinesid mootori kättesaamise hetkel, siis oleks hagejal olnud võimalik koheselt lepingust taganeda, mida ta aga ei teinud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ekspertiisi koostamise aja ja selle ehtsuse kontrolli osas. Ekspertiisi kuupäevaks on märgitud
2. mai
3. a, s.o üks aasta pärast lepingu sõlmimist. Hageja on vahepealsel ajal kasutanud mootorit sihipäraselt, s.o sõitnud mootorit kasutades üle 1000 km. Seega on hageja nõuded

§ 218lg 4 alusel välistatud.

Tegemist oli kasutatud mootoriga ning tehniliste tingimuste osas puudus kokkulepe. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et sõidukite BMW 320d (registreerimismärk 206BMM, WBA5V71000FH50106) ja BMW 750i (registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097) omanikuks on hageja ning hageja esitatud pildid ja kuludokumendid puudutavad sõidukit BMW 320d (registreerimismärk 206BMM, WBA5V71000FH50106). Hageja esitatud kuludokumendid ei seostu sõidukiga BMW 750i (registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097). Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
3. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid
4. aprillil 2021 müügilepingu

§ 208

lg 1 mõttes, mille alusel kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva BMW 750i mootori ja hageja tasus ostuhinna 4320 eurot. Hageja väitel müüs kostja talle mootori, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja müüs hagejale lepingutingimustele vastava asja.

§ 217lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Maakohus tuvastas, et mootor ei vastanud tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja lepingust taganemisest tulenev tagasitäitmise nõude (

§ 189

lg 1) ja kahju hüvitamise nõude (

§ 115lg-d 1 ja 2) eeldused on täidetud.

9. Vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks on, kas mootoril oli puudus, mille tõttu see ei vastanud lepingutingimustele (

§ 217lg 1).

Selleks tuleb kontrollida, kas asjal puuduvad kokkulepitud omadused, kas see on tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav, ning kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 217lg 2).

Seejärel tuleb tuvastada, kas lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal. Kui need eeldused on täidetud, siis tuleb kindlaks teha müüja vastutus, sh kontrollida vastutust välistavaid asjaolusid: ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest (

§ 218

lg 4), ostja ei teata müüdud asjal puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (

§ 220

). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja vastutuse eeldused nõuetekohaselt tuvastanud ning hagi õigesti rahuldanud. 10. Kostja väidab, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal asja puudustest ning aktsepteeris neid. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et mootor ei vastanud

§ 217

lg 1 ja § 77 lg 1 järgi tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 10.

1. Maakohus on hinnanud poolte e-kirjavahetust ning järeldanud õigesti, et kostja teadis, milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis (vt maakohtu otsuse p 71). Samuti soovis hageja mootori visuaalset ülevaatust, mis toimus töökojas. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui hageja sai kontrollida mootorit visuaalselt, siis ta aktsepteeris seda sellisena nagu see talle üle anti. 10.
2. Tulenevalt

§ 219

lg-st 1 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asja ülevaatamise kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks tuvastada võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse võimalikult vara ning sellega vältida kahju tekkimist. Praegusel juhul esinesid mootoril sellised puudused, mille avastamine eeldas asja kasutamist (varjatud puudus). Nii nähtub ka hageja e-kirjadest kostjale, et hageja soovis olla kindel mootori korrasolekus ning teha seda pärast paigaldamist (vt maakohtu otsuse p-d 73 ja 74). Kui mootor oli paigaldatud ja hakkasid selguma puudused, andis hageja sellest kostjale koheselt teada (vt maakohtu otsuse p 77). Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal (

§ 219

lg 1, § 220 lg 1) ning pooltel ei olnud kokkulepet, et hageja ostab kostjalt puudustega mootori. 5 10.

1. Maakohus tuvastas, et mootoril esinesid sellised puudused, mille avastamine eeldas asja kasutamist (varjatud puudus). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjatundja arvamus (B-Auto OÜ
2. mai
3. a ekspertarvamus) on usaldusväärne tõend, sest see oli koostatud automehaanika erialal diplomeeritud mehaanikainseneride poolt ning kohtul puudus alus kahelda esitatud arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus on kostja väitele tõendi ebausaldusväärsuse kohta vastanud, leides, et kostja ei ole oma väiteid tõendi ebausaldusväärsuse kohta põhistanud ega tõendanud (vt maakohtu otsuse p 91). Kolleegium nõustub maakohtuga. Riigikohus on leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja (vt Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud väiteid videosalvestuse kui tõendi usaldusväärsuse kohta. Seetõttu jätab kolleegium kostja sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 järgi arvestamata. 10.
6. Kostja väidab, et maakohus ei tuvastanud, et kostja oli mootori puudustest teadlik. Maakohus on kostja väidet hinnanud ning leidnud, et praeguses asjas ei esine kostja vastutust piiravaid ega välistavaid asjaolusid. Kostja pidi vastutuse vältimiseks tõendama, et puuduse põhjustas hageja või et hageja teadis lepingu sõlmimisel puudusest või pidi sellest teadma või et kostja vastutus on välistatud vastavalt vastutust piiravale kokkuleppele või et hageja hilines puudusest teatamisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja vastutust välistavaid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pidi nõude eeldusena tuvastama kostja süü.

§ 104

lg 1 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude üldise eeldusena ei ole ette nähtud süülist vastutust. Müüja vastutab

§ 218

lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud ega pidanudki teadma (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, pd 18 ja 19). 10.
3. Ostuhinna tagastamiskohustust ei välista ka asjaolu, et hageja paigaldas mootori sõidukile ja sellega sõideti. Hageja selgitas, et selleks, et puudus avastada, tuli mootor paigaldada ja teha sõidukiga proovisõit. Hageja tagasitäitmise nõude osas märgib kolleegium, et tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist

§ 189lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on hageja lepingust taganemine kehtiv. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei kasutanud asja mõistlikult või on põhjustanud asja erakorralise väärtuse vähenemise. 10.

1. Kostja väidab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid (töölehed; dtl-d 141–143) ja nende põhjal tuvastanud, et kulutused on tehtud kostjalt ostetud mootorile. Maakohus on kostja väidet hinnanud ning leidnud, et tegemist oli kostjalt ostetud mootoriga (vt maakohtu otsuse pd 87 ja 88). Tõenditest nähtuvalt paigaldati kostjalt ostetud mootor ja tehti töid sõidukil, mille VIN-kood on WBAKA81040CY
2. Kolleegium nõustub maakohtuga ning kostja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on kahju hüvitamise nõude õigesti rahuldatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6
3. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Kostja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
4. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
6. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 770 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning käibemaksu ei lisandu (TsMS § 174 lg 10).
7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks 5,5 tundi ning menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja selle koostamiseks 0,5 tundi.
8. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
9. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 770 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7