← Eesti

1-19-7934/88

Obsah (5)§ 75§ 74§ 761§ 76§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 20. veebruar 2023 Kohtuasja number 1-19-7934 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Paul Alex Reinsoo (isikukood 500

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; määratud ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 ja 4 alusel Paul Alex Reinsool: 1) keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine; 2) keelata käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine; 3) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest või jätkata keskhariduse omandamist.

  1. Määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  2. Harju Maakohtu
  3. oktoobri 2019 otsusega tunnistati Paul Alex Reinsoo süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Liitkaristuseks mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 1 aasta ning 9 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

P. A. Reinsoo allutati katseajaks käitumiskontrollile, mille kestel pidi ta järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning pidi osalema sotsiaalprogrammides.

  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2022 määrusega pöörati P. A. Reinsoo vangistus täitmisele. Vangistuse kandmisele asus ta
  3. juunil 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
  4. detsembril
  6. Viru Vangla esitas
  7. detsembril 2022 Viru Maakohtule materjalid P. A. Reinsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  8. Viru Vangla ega prokuratuur P. A. Reinsoo vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  9. Viru Maakohus jättis
  10. detsembri 2022 määrusega P. A. Reinsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  11. P. A. Reinsoo kannab vangistust teise astme kuritegude toimepanemise eest, kusjuures osaliselt pani ta kuriteod toime alaealisena.

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseaajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. P. A. Reinsoo kannab 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust alates 13. juunist 2

(7)2022 ning seega sai tal üks kolmandik karistusajast kantud
  1. detsembril
  2. Kuna vangistust on ta ühtlasi kandnud ka rohkem kui neli kuud, on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
  3. P. A. Reinsool on üks kehtiv kriminaalkaristus ning ka vangistust kannab ta esimest korda. Süüdi tunnistati P. A. Reinsoo selles, et ta võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ehteid koguväärtusega 12 980 eurot, samuti pani toime kehalise väärkohtlemise. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning P. A. Reinsoo allutati käitumiskontrollile. Katseaeg algas
  4. oktoobril 2019 ning
  5. aasta aprillikuus esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande mõistetud vangisuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt eiras P. A. Reinsoo registreerimiskohustust, ei täitnud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, ei elanud kohtu määratud elukohas ega esitanud andmeid oma elatusvahendite kohta.
  6. mail 2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse määrata P. A. Reinsoole vangistuse täitmisele pööramise asemel lisakohustused ja pikendada tema katseaega.
  7. mai 2020 määrusega pikendas kohus P. A. Reinsoo katseaega 6 kuu võrra ning keelas tal katseajal alkoholi tarvitada, omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kohustas teda pöörduma psühhiaatri vastuvõtule 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. mail 2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada P. A. Reinsoo katseaega 1 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et P. A. Reinsoo ei ilmunud registreerimisele.
  9. mai 2021 määrusega kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku.
  10. oktoobril 2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotles P. A. Reinsoo vangistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus P. A. Reinsoo korduvalt registreerimiskohustust, ei taotlenud ametnikult luba oma elukoha vahetamiseks, ei läbinud sotsiaalprogrammi ega pöördunud psühhiaatri konsultatsioonile.
  11. jaanuari 2022 määrusega pöörati P. A. Reinsoo vangistus täitmisele. Seega anti P. A. Reinsoole korduvalt võimalusi jätkata oma karistuse kandmist vabaduses, kuid siiski ei suutnud ta alluda kehtestatud korrale ega võtta temale määratud kohustusi tõsiselt.
  12. P. A. Reinsoo käitumine vangistuses on olnud rahuldav. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused,
  13. septembril 2022 alustas ta õpinguid
  14. klassis, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja on seadnud endale realistlikud tulevikueesmärgid. Vabanemisel on P. A. Reinsool võimalik minna elama XXX asuvasse ühiselamusse. Tegemist on kohaga, kus elavad mitmed vangistusest vabanenud kehvas sotsiaalses seisus sõltuvusprobleemidega isikud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on P. A. Reinsoo lähedasteks tema sõber ning samuti nimetab ta ise lähedastena oma vanaema ja isa viimast elukaaslast, kellega tal on olnud hea ning toetav kontakt. Samas puuduvad andmed, kas need inimesed on valmis P. A. Reinsoole vabaduses emotsionaalset või materiaalset tuge pakkuma. P. A. Reinsool on 14 400 eurot võlgu, kindel töökoht tal vabaduses puudub ning hetkel omandab ta keskharidust avavanglas. On positiivne, et vanglas on P. A. Reinsoo olnud motiveeritud töötama ning mõistab, et varaliste nõuetega tuleb tegelda. Arvestades toime pandud kuritegude asjaolusid ja P. A. Reinsoo varasemat elustiili esineb kohtu hinnangul siiski jätkuvalt kõrge risk, et vabanedes ühiselamusse elama asumisel ja tugivõrgustiku puudumisel võib P. A. Reinsoo taas sattuda raskustesse kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ning kuritegudest hoidumisega. Seetõttu ei saa P. A. Reinsood ennetähtaegselt vabastada. Kuna individuaalse täitmiskava kohaselt on P. A. Reinsoole ette nähtud sotsiaalprogrammi jätkutegevused, keskhariduse omandamise jätkamine, vestlus riskikäitumise tagajärgedest ja ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest ning vajadusel psühholoogi vastuvõtt, saab P. A. Reinsoo nende tegevuste käigus kinnistada vanglas seni viibitud aja jooksul tekkinud positiivsemaid hoiakuid, õppimise harjumust ja vajalikkust. 3
(7)Määruskaebused
  1. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused P. A. Reinsoo ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar.
  2. P. A. Reinsoo märgib kaebuses, et ta kahetseb oma kuritegusid ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Pärast ema ja isa surma oli tal väga raske, aga vanglas on ta aru saanud, mis on vajalik ning tähtis. Ta soovib oma elu muuta, jätkata hariduse omandamist, käia tööl ja luua pere ning mitte enam vanglasse sattuda. Ta palub anda endale ennetähtaegse vabastamisega võimalus ning soovib kriminaalhoolduses ka lisaprogrammi ja käia psühholoogi ning psühhiaatri vastuvõttudel.
  3. Kaitsja leiab kaebuses, et kohus pööras ebaproportsionaalselt palju tähelepanu P. A. Reinsoo varasemale elukäigule, jättes samas nõutava kaalu omistamata tema käitumisele vangistuses ja edaspidisele elukäigule vabaduses. Vangistuses viibib P. A. Reinsoo esmakordselt ja esimese vangistuse mõju on tavaliselt väga suur. Ka P. A. Reinsoole on vangistus avaldanud piisavat mõju, et mitte sinna tagasi sattuda. Ta on käitunud vanglas eeskujulikult, mitte üksnes rahuldavalt, nagu märkis maakohus. P. A. Reinsool ei ole distsiplinaarkaristusi, mis kinnitab tema võimekust ja tahet alluda reeglitele. Vanglas õpingute alustamine ja realistlike tulevikueesmärkide püstitamine kinnitab samuti, et P. A. Reinsoo on suunanud enda tähelepanu õiguskuulekatele ning ühiskondlikus plaanis adekvaatsetele eesmärkidele. Ka on P. A. Reinsoo osalenud vastavalt individuaalsele täitmiskavale sotsiaalprogrammides. Väär on vangla iseloomustuses toodud väide, justkui oleks P. A. Reinsool esinenud programmides osalemise osas vastumeelsust. Vangla iseloomustuses on esile toodud, et temaga vanglas tööd tegevatesse ametnikesse suhtub P. A. Reinsoo positiivselt ja teeb nendega koostööd.
  4. Ekslik on maakohtu seisukoht, et P. A. Reinsool võiks tekkida vabaduses majanduslikke raskusi. Esiteks on P. A. Reinsoole tagatud igakuine püsiv sissetulek vanemate pärandiosa arvel. Teiseks on P. A. Reinsoole tagatud seadusest tulenev toitjakaotuspension. Kolmandaks on P. A. Reinsoo end Töötukassas juba arvele võtnud ning on kinnitanud, et on valmis asuma tööle ka miinimumpalga eest. P. A. Reinsoo ei sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil selle mõiste n-ö klassikalises tähenduses – vargused puudutasid peresuhteid. Ehete varguse tingis P. A. Reinsoo soov saada endale aastaid tagasi surnud ema mälestusesemeid ja kassavargus toimus ettevõttes, mis kuulus P. A. Reinsoo isale. Kõigist kuritegudest on praeguseks möödunud juba enam kui neli aastat. Sedavõrd noore inimese puhul viitab sedavõrd pika aja möödumine kuritegude juhuslikkusele.
  5. P. A. Reinsoo ei ole elustiilikurjategijaga või inimene, kes on ebaseadusliku hõlptuluga ära harjunud. Vangistusse sattus P. A. Reinsoo seepärast, et ta eksis katseaja nõuete vastu. Tal ei olnud vanemate distsiplineerivat õpetust. P. A. Reinsoo ei suhtunud katseaja nõuetesse piisavalt tõsiselt, kuid nüüd on talle väga eredalt selgeks tehtud, et katseaja nõuete rikkumine viib vangistusse.
  6. Kohus märkis, et P. A. Reinsool puudub kindel tugivõrgustik, mis võib mõjutada teda õigusrikkumistele. Samas on P. A. Reinsoo tema enda kinnistusel hakanud viimaste kuude jooksul suhteid oma järgi jäänud pereliikmetega parandama. Seda väidet ei ole millegagi ümber lükatud. P. A. Reinsoo vanaema P. A. Reinsood alati tugevasti toetanud.
  7. Kui vangla protsente arvutav programm töötaks õigesti, oleks ka vangla ja prokuratuur P. A. Reinsoo ennetähtaegset vabastamist toetanud. 4
(7)Menetlus ringkonnakohtus 16. Tartu Ringkonnakohus kohustas Viru Vanglat esitama andmed selle kohta, kas P. A. Reinsoo on nõus

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ning kas tema vabastamisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

  1. Vangla saatis ringkonnakohtule P. A. Reinsoo nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja kriminaalhooldusametniku kirja selle kohta, et P. A. Reinsoo vabastamisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.
  2. Ka P. A. Reinsoo ise märkis, et on elektroonilise valve kohaldamisega nõus ja lisas, et vangla on talle mõju avaldanud ja ta ei soovi sinna tagasi sattuda. Samuti soovib ta täiendavate sotsiaalprogrammide kohustust, psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel käimise kohustust ning on nõus teistegi kohustustega. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab nii formaalsete kui ka materiaalsete eelduste täidetust.
  4. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused P. A. Reinsoo ennetähtaegseks vabastamiseks on vastavalt

§ 761lg 1 p-le 1 täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus aga P. A. Reinsoo ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel valest sättest. Nimelt räägib

§ 761

sellise kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamisest, kes pani kuriteo toime alaealisena. P. A. Reinsoo pani tõesti ühe tema vangistuse aluseks oleva teo toime alaealisena. Ta aga sooritas teisigi kuritegusid ja seda tegi ta juba täisealisena. Sellises olukorras tuleb ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel lähtuda

§-st 76, mis räägib täisealisena kuriteo toime pannud kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamisest. Nimelt ei oleks ringkonnakohtu hinnangul loogiliselt põhjendatav, miks täisealisena kuriteod sooritanud inimest kohtlema tavalisest leebemalt (nagu näeb ette

§ 761

võrreldes

§-ga 76) seetõttu, et ta sooritas kuritegusid ka veel alaealine olles. Niisiis kontrollib ringkonnakohus P. A. Reinsoo ennetähtaegse vabastamise formaalseid eeldusi

§ 76järgi.

21. P. A. Reinsoo kannab vangistust teise astme kuritegude eest. Mõistetud karistusajast ei ole ta praeguseks veel ära kandnud poolt, aga siiski juba enam kui kolmandiku ja üksiti ka rohkem kui neli kuud. P. A. Reinsoo on nõus temale ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega ning tema vabastamisjärgne elukoht on valveseadme paigaldamiseks ka sobilik. Seega on täidetud formaalsed eeldused P. A. Reinsoo ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 1 p 1 alusel.

22. Vabastamise materiaalseid eelduseid tuleb kontrollida

§ 76lg-s 4 toodud kriteeriumite abil.

Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus nende kriteeriumite hindamisel ning jättis P. A. Reinsoo seetõttu alusetult enne tähtaega vabastamata. Enda niisugust seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.

  1. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-112-17, p 20). Kui on alust eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, tuleb ta vanglast ennetähtaegselt vabastada. 5

(7)
  1. P. A. Reinsoo kannab vangistust esmakordselt ja tegemist on üldse tema esimese kriminaalkaristusega. Seega ei saa öelda, et tegemist oleks n-ö paadunud kriminaaliga, kes ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kuna esmakordsest vangistusest võib üldjuhul oodata suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju kui korduvast vangistusest, siis on kõigiti tõenäoline, et vangistus on avaldanud vajalikku mõju ka P. A. Reinsoole. Seda seisukohta toetab P. A. Reinsoo käitumine vangistuse ajal, mida ringkonnakohus hindab eeskujulikuks, mitte pelgalt rahuldavaks, nagu leidis maakohus. P. A. Reinsood ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on vangistuse ajal töötanud ja õppinud, on läbinud sotsiaalprogrammi „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ning on käinud psühholoogi juures nõustamisel. Vanglas temaga tööd tegevatesse ametnikesse suhtub P. A. Reinsoo positiivselt ja teeb koostööd ning tulevikuks on ta püstitanud endale realistlikud ja positiivsed eesmärgid. See näitab, et P. A. Reinsoo on vangistuse ajal olnud huvitatud riskiteguritega tegelemisest ja on suutnud alluda ka temale kehtestatud reeglitele. Alates
  2. novembrist 2022 on P. A. Reinsoo paigutatud avavanglaosakonda, mis peegeldab samuti tema korrektset käitumist vangistuse ajal. Avavanglas viibimise ajal on P. A. Reinsoo käinud koolis väljaspool vanglat ja järginud talle seatud reegleid. See annab lootust, et P. A. Reinsoo käitub ka vabaduses olles õiguskuulekalt.
  3. Äärmiselt oluline on see, et P. A. Reinsoo on veel väga noor – alles 22-aastane. Noorte inimeste puhul on vanematest enam põhjust eeldada, et nad muutuvad. P. A. Reinsoo puhul kinnitab seda lootust tõsiasi, et ta pole juba 4–5 aastat kuritegusid toime pannud.
  4. Vangistust kannab P. A. Reinsoo varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Esiteks varastas ta oma õelt ehted, mis väidetavalt olid varem kuulunud tema surnud emale. Ka varastas ta raha selle restorani kassast, kus ta töötas. Viimaks kasutas ta oma tüdruksõbra suhtes füüsilist vägivalda. Kõik need teod pani P. A. Reinsoo toime
  5. aastal, olles ehetevarguse ajal veel alaealine. Isegi kui ehtevarguse puhul polnud majandusliku kasu saamise motiiv P. A. Reinsoo jaoks peamine, saab kassavarguse puhul sellist motiivi jaatada. Nimelt soovis P. A. Reinsoo nii hangitud rahaga korraldada oma tüdruksõbrale meeldiva õhtu. Seega tuleb sellest aspektist mõningast majanduslikest motiividest tingitud uute varavastaste kuritegude ohtu jaatada. Ka esineb teatav vägivaldse käitumise kordumise risk. Ringkonnakohus leiab siiski, et retsidiivsusohtu ei saa P. A. Reinsoo puhul pidada väga suureks. Seda järgmistel põhjustel.
  6. Oma vägivaldse käitumise riskiga on P. A. Reinsoo vanglas tegelenud sotsiaalprogrammi abil. Nähtuvalt vangla iseloomustusest analüüsis P. A. Reinsoo selle programmi käigus oma käitumist ja selle mõju partnerile, sai aru sellise käitumise destruktiivsetest tagajärgedest paarisuhtele ning väljendas kahetsust oma käitumise pärast. P. A. Reinsoo oskab välja tuua, mis on varem tema käitumist juhtinud, on seadnud eesmärgiks edaspidi vägivaldsusest hoiduda ja oskab välja tuua konkreetseid samme selle eesmärgi suunas liikumiseks. Programmi läbiviija hinnanul on P. A. Reinsoo motivatsioon eesmärgi poole püüelda kõrge. P. A. Reinsoo varasem vägivaldne käitumine ei leidnud aset ka pika aja vältel ega erinevates situatsioonides – ta tarvitas vägivalda oma tüdruksõbra suhtes ühe öö jooksul. Seetõttu ei ole põhjust järeldada, et tegemist on juba sügavalt juurdunud käitumismustriga. Niisiis on alust loota, et edaspidi P. A. Reinsoo tõesti suudab sellisest käitumisest hoiduda. Sellist lootust toetab ka asjaolu, et teadaolevalt ei suhtle P. A. Reinsoo enam tema vägivallakuriteos kannatanuks olnud isikuga.
  7. Varavastaste kuritegude puhul on ohuteguriks see, et P. A. Reinsool on palju võlgu ning ta ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Samas on ta ise motiveeritud tööle asuma, ta saab kasutada Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid, tal on vabanemisfondis ligikaudu 600 eurot, talle on tagatud igakuine püsiv sissetulek vanemate pärandiosa arvel ning eeldatavasti on tal võimalik saada ka toitjakaotuspensioni. 6
(7)
  1. Maakohus nägi P. A. Reinsoo puhul riski selleski, et vabanemisel asuks ta elama ühiselamusse, kus elavad mitmed problemaatilised inimesed, ning et teada ei ole see, kas lähedased on valmis P. A. Reinsoole vabaduses tuge pakkuma. Varasemad kuriteod on P. A. Reinsoo pannud toime üksi. Ka ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et ta P. A. Reinsoo võiks olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Tema kuriteod ei olnud seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul näha ühiselamusse asumises kuigivõrd tõsist probleemi. Ka on põhjust eeldada, et vähemalt mõningane lähedaste tugi P. A. Reinsool on – kasvõi tema vanaema näol. Ka saab teda vähemalt taasühiskonnastumise protsessis toetada kriminaalhooldaja.
  2. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et P. A. Reinsoo retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks piisavalt väike ja täiendavalt saab seda riski maandada kriminaalhoolduse käigus. Seega vabastab ringkonnakohus P. A. Reinsoo temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve kohaldamist peab ringkonnakohus põhjendatuks kahe kuu jooksul alates valveseadme paigaldamisest P. A. Reinsoo keha külge. Lähtuvalt

§ 76lg-st 5 tuleb P.

A. Reinsoole määrata katseaeg kuni

  1. detsembrini
  2. Katseajal peab ta alluma ka käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab P. A. Reinsoo järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks määrata P. A. Reinsoole käitumiskontrolli ajaks mitmed lisakohustused. Lähtuvalt

§ 75lg 2 p-dest 2 ja 21 ei tohi P.

A. Reinsoo käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ega omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuigi P. A. Reinsoo ei ole teadaolevalt alkoholi ega uimastite mõjul kuritegusid toime pannud, on tal selliste ainetega siiski olnud varasemaid kokkupuuteid, sh on tal esinenud mõningat probleemtarvitamist. Kuna alkoholi ja uimastite tarvitamine võib soodustada inimese mõtlematut käitumist ning on alust arvata, et P. A. Reinsoo on samuti varasemalt käitunud kuritegusid toime pannes ja kriminaalhoolduse nõudeid rikkudes tagajärgedele mõtlematult, aitab eelnimetatud keeld mõtlematu käitumise riski tulevikus maandada. Lisaks peab P. A. Reinsoo lähtuvalt

§ 75

lg 2 p-st 4 asuma hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele või jätkama keskhariduse omandamist. Tööle asumine aitaks maandada majanduslikel põhjustel uute kuritegude toimepanemise riski. Ka töötuna arvele võtmine ja keskhariduse omandamine aitaks seda riski maandada, kuna nii on P. A. Reinsool paremad võimalused tööturul läbilöömiseks. Töise või õppetegevusega hõivatus aitaks lisaks ka sisustada P. A. Reinsoo aega mõtestatud tegevusega ja nii jääks tal vähem aega riskikäitumise viljelemiseks. P. A. Reinsoo katseaeg ja käitumiskontroll algavad kohtumääruse jõustumisest (

§ 78p 2).

P. A. Reinsoo palub, et teda kohustataks ka psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel käima. Ringkonnakohus ei pea sellise kohustuse seadmist – millega kaasneks ilmselt ka rahaline kulu – siiski vajalikuks. Kui P. A. Reinsoo seda soovib, võib ta loomulikult ise nende spetsialistide poole pöörduda.

  1. Lõpetuseks rõhutab ringkonnakohus, et ärakandmata karistusosast loetakse P. A. Reinsoo lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi. Ka vaid üks käitumiskontrolli tingimuste rikkumine võib olla piisav saatmaks P. A. Reinsoo tagasi vanglasse.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. detsembri 2022 määruse, vabastab P. A. Reinsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ning rahuldab määruskaebused. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.