Kriminaalasi nr 1-17-4833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02.02.2023) Kriminaalasja number 1-17-4833 Täitmiskohtunik
§ 113
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti Margus Mäesoo kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.01.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 21.01.2026. 1
(3)Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Margus Mäesoo tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Margus Mäesoo tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu. Negatiivsete asjaoludena tõi prokurör välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Prokuröri hinnangul ei ole korduvad vangistused isiku käitumist seaduskuulekamaks muutnud. Kuriteod on muutunud ajas raskemaks ja suurenenud on ka vägivaldsus. Vangistuses ei ole Mäesoo täitnud kõiki ITK toodud tegevusi ning on katkestanud vihajuhtimise programmi. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei oska süüdimõistetu oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Margus Mäesoo vangistusest tingimisi enne tähtaega. Margus Mäesoo avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Kinnipeetav usub, et ei pane enam kuritegusid toime ning lõpetab suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Tal on vangistuses distsiplinaarkaristused, kuna tekkisid lahkarvamused vangla ametnikuga. Julgeoleku abinõu kohaldati tema enda avalduse alusel, kuna ei soovinud enam olla ühes inimesega, kellega ta kokku ei sobi. Viha juhtimise kursusel osalemast ta loobus, kuna soovis süvitsi nõustamist, et saada enda jaoks selgeks raske kuriteo teo toimepanemise põhjused. Selle tulemusel ongi ta saanud vestlusi ja nõustamisi ning teadvustanud põhjused, millest tema kuritegelik käitumine alguse sai. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Margus Mäesoo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Margus Mäesood on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest – vargus, asja omavoliline kasutamine, kehaline väärkohtlemine, rööv ja joobes juhtimised. Soodusteguriteks on varasemalt olnud majandusliku kasu saamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine. Hetkel kannab ta karistust tapmise eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on viimase kuriteo soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Kuritegu tunnistab ning ei olnud planeeritud. 2
(3)Positiivse asjaoluna saab Margus Mäesoo osas välja tuua kutseõppe läbimise ning õppetöös ja vangla majandustöödel osalemise. Töö tegemisega üldiselt probleeme esinenud ei ole, töötamisse on ta suhtunud positiivselt. Peab haridust ja enesetäiendamist oluliseks. Tunnustamist väärib ka asjaolu, et kinnipeetav on süvitsi tegelenud enda probleemidega, mis viimase teo toimepanemiseni viisid. Ta on käinud nõustamisel ja selle kaudu teadvustanud teo toimepanemise põhjuseid. Vangla materjalidest ja kohtuistungil avaldatust selgub, et Margus Mäesoo tunnistab oma süüd toime pandud kuriteos, saab aru selle raskusest ja tal on soov enda käitumist õiguskuulekas suunas muuta. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht xxxxxxxx maakonnas ema juures. Lisaks on Margus Mäesool toetavad suhted ka ema ja tütrega. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, tuleb tõdeda, et oma korter ning toetavate lähedaste olemasolu oli Margus Mäesool ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära väga raskete kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Margus Mäesoo vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Nagu on märkinud ka prokurör, siis riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Margus Mäesoo käitumist karistuse kandmise ajal ei saa hetkel veel pidada selliseks, mis annaks alust lugeda karistuse eesmärke on täidetuks. Ta on küll osalenud majandustöödel ja erinevates sotsiaalprogrammides ning saanud personaalset nõustamist, kuid samas katkestanud ka olulisi tegevusi, mis ITK-s ette nähtud.
- aasta augustis katkestas kinnipeetav programmi Vihajuhtimine, mille tagasiside oli negatiivne. Programmi läbiviija hinnangul on kinnipeetav vaidlushimuline, süüdistas süsteemi ja vanglaametnikke. Püüdes luua kinnipeetavaga sisulist kontakti, tekkis vastupanu ja kerge ärritus ning ta avaldas, et soovib karistust lõpuni kanda. Samas näib olevat emotsionaalselt ebastabiilne, millele viitab kord soov programmides osaleda, siis jälle katkestab, mis viitab programmi läbiviija hinnangul isiku soovile ametnikega manipuleerida. Seevastu
- aasta lõpus läbi viidud struktureeritud vestluste tagasiside oli positiivne. Kinnipeetava sõnul ta vabanedes alkoholi ei tarbi ning on viimase aastaga palju muutunud, keskendunud rohkem endale ning kavatseb seda vabanedes jätkata. Margus Mäesoo suhtumist kehtestatud reeglitesse iseloomustab ka tema norme eirav käitumine vangistuse ajal. Süüdimõistetul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: võõras kambris viibimise, vangla teenistuja suhtes ebaviisaka käitumise ja korraldusele allumatuse eest. Isiku käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab ilmekalt ka kohtule esitatud isiklikust toimikust nähtuvad erinevad dokumendid, mille allkirjastamisest on kinnipeetav keeldunud. Lisaks nähtub toimikust, et karistuse kandmise ajal on Margus Mäesoo korduvalt näidanud üles allumatust ja ebaviisakat käitumist vangla teenistujate suhtes. Seega, kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses viibides. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole Margus Mäesoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine hetkel võimalik. Süüdimõistetul tuleb vangistust edasi kanda ja enda objektiivse käitumise näidata, et sõnas väljendatud soov muutusteks on tegelik ja püsiv. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)