Obsah (7)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 99§ 210§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30. august 2022.a, Tallinnas Hagihind Mene

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg 6 muutumisest.

6. Välja mõista M. L.’ilt M. L. (sündinud xxx.

1. a)kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi september 2021.a ja oktoober 2021.a eest kogusummas 300 eurot. 7. Välja mõista M. L.’ilt M. L. (sündinud xxx.
2. a)kasuks elatis perioodi november 2021.a ja detsember 2021.a eest kogusummas 300 eurot. 8. Välja mõista M. L.’ilt M. L. (sündinud xxx.
3. a)kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2022.a kuni 31. märts 2022.a eest kogusummas 304,17 eurot (3 x 101,39). 9. Välja mõista M. L.’ilt M. L. (sündinud xxx.
4. a)ülalpidamiseks alates 01.04.2022.a kuni M. L. täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a. igakuine elatis summas 105,04 eurot (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga) - 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01. aprill 1 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lgte 6, 7 muutumisest.

1. M. L.’il tuleb igakuised elatised tasuda iga kuu eest ette
2. kuupäevaks E. L. arvelduskontole nr. xxx AS SEB Pank märkides maksekorralduse selgitusse „Elatisraha ning kuu mille eest elatist tasutakse“. Samale arvelduskontole tuleb M. L.’il tasuda ka tagasiulatuv elatis.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
4. Hagejad esitasid 01.11.2021.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest summas 262 eurot mõlemale hagejale ning ka tagasiulatuva elatise september ja oktoober 2021.a eest summas 262 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hagejad alates septembrist 2021.a täies ulatuses ema ülalpidamisel. Igakuised kulutused hageja M. L.ile moodustavad summas 584 eurot kuus ning hageja M. L.ile summas 584 eurot kuus. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
5. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja hinnangul on hagejate igakuised ülalpidamiskulud selgelt ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja peab hageja M. L.i põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude suuruseks 360 eurot kuus ja hageja M. L.i puhul 380,50 eurot kuus. Hagejad on vastavalt kokkuleppele suvekuudel vähemalt 2 nädalat kostja juures. Kostja palub kohtul mõista M. L.i kasuks välja igakuine elatis alates 01.11.2021.a kuni lapse täisealiseks saamiseni iga aasta septembrist kuni maini summas 114 eurot ning perioodil juunist augustini 0 eurot. Samas summas 114 eurot kuus on kostja nõus tasuma tagasiulatuvat elatist. M. L.ile nõustub kostja tasuma elatist alates 01.11.2021.a kuni lapse täisealiseks saamiseni perioodil september kuni mai summas 122 eurot kuus ning juuni kuni august 0 eurot. Samuti on kostja nõus tasuma samas summas 122 eurot kuus tagasiulatuvat elatist. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist hagejatele kokku summas 300 eurot kuus (II köide t/l 18 pöördel). Samas summas nõustus kostja tasuma elatist kompromissi korras ka oma kirjalikes lõplikes seisukohtades (II köide t/l 23). Kompromissi mittesaavutamisel palus kostja välja mõista temalt elatis hagejate kasuks järgnevalt: hagejale M. L.ile alates 01.11.2021.a kuni täisealiseks saamiseni summas 123,58 eurot s.h samas summas tagasiulatuvalt ning hagejale M. L.ile vastavalt 105,04 eurot kuus. Elatist indekseeritakse iga aasta
6. aprillil vastavalt

§ 101

lõikele 3 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka elatise 2 arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas. Kostja väidetel on igakuised ülalpidamiskulud selgelt ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Hagejad sellega ei nõustu.
4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 7. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 8. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Hagejatel on kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast 3 ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

10.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 262 eurot kuus. Hagejate igakuised kulutused moodustavad summas 584 eurot ühe hageja kohta (I köide t/l 1 pöördel, 12-38). Hagiavalduses ei ole välja toodud muid erivajadusi, kui kulutused prillidele.
2. Kostja väidetel on kulud ülepaisutatud ning ühe hageja kohta põhjendatud kulutused kuus on järgmised: riided/jalanõud summas 40 eurot, hügieenitarbed summas 5 eurot, ravimid/vitamiinid/prillid summas 15 eurot, toit 125 eurot, meelelahutus 10 eurot, koolitarbed 20 eurot, mänguasjad/raamatud 15 eurot. Kostja on seisukohal, et oleks äärmiselt ebaõiglane kui kostja peaks lisaks tema poolt antavale taskurahale hüvitama ka poole laste ema poolt antavast taskurahast. Ülejäänud hagejate väidetavaid kulutusi kostja ei vaidlusta (II köide t/l 21-23).
3. Kuna kostja on esitanud osaliselt vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
4. Kohus nõustub sellega, et seitsme aastase lapse ja üheksa aastase lapse igakuised vajalikud kulud summas 584 eurot on üsna suured ning hagi koostamisel on lähtutud varasemast perekonnaseaduse redaktsioonist.
5. Ka Tartu Ülikooli
6. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ kohaselt on 7 kuni 12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).
7. Kohus ei nõustu hagejatega selles, et elatis tuleb välja mõista summas 262 eurot ühele hagejale. Ka ei nõustu kohus hagejate käsitlusega selles, et

§ 101lg 3 järgi on elatisraha summa mitte vähem kui 200 eurot ühele lapsele.

Kohus selgitab, et tegemist on elatise arvutamise aluseks oleva baassummaga, millest tehakse mahaarvamised kooskõlas sama paragrahvi lõigete 5-7 sätestatuga.

1. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
2. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
3. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 22.10.2021.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-13502 kohaselt kohtub kostja hagejatega iga kuu paaritul nädalal reedest esmaspäevani. Samuti veedavad hagejad isadepäeva ja isa sünnipäeva kostjaga. Iga paaritu aasta jõulud ning aastavahetuse veedavad hagejad kostjaga. Suvel veedavad hagejad kostjaga vähemalt kaks nädalat (I köide t/l 73-74). Seega on õige kostja väide, et tulenevalt nimetatud kokkuleppest veedavad hagejad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Nimetatut asjaolu peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama. 4
4. Kostja on kohtule avaldanud, et tema brutopalk moodustab summas 2853 eurot (I köide t/l 104 pöördel). Kostja elab üürikorteris ning tasub igakuiselt üüri summas 500 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 130-200 eurot kuus. Samuti on kostjal laenukohustus summas 160 eurot kuus.
5. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud Maksu- ja Tolliametile ning krediidiasutustele (I köide t/l 145, 147) ning vastustest nähtub, et kostja sissetulekud ja väljaminekud on kooskõlas tema enda poolt kohtuistungil avaldatuga. Täiendavaid sissetulekuid kostja arvelduskontol ei kajastu. Perioodi lõppjääk moodustab summas 311,84, millest broneeringud summas 104,19 eurot (I köide t/l 168-201, II köide t/l 3).
6. Hagejad elavad nende emale kuuluvas korteris (I köide t/l 7-8) ning hagejate ema netopalk moodustas 2021.a keskmiselt 1500 eurot (I köide t/l 39-53). Hagejad saavad peretoetusi kogusummas 120 eurot kuus.
7. Hagejad on hagi esitanud kohtule 01.11.2021.a, millises taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ka september ja oktoober 2021.a eest. Kooskõlas

§ 210

lg 2 tuleb hagejatele elatis välja mõista kuni 31.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 01.01.2022.a tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 12).

1. Kuivõrd hagejad taotlevad elatist tol ajal (kuni 31.12.2021.a) kehtinud miinimummääras, siis kooskõlas vastava kohtupraktikaga ei pea hagejad selles osas oma vajadusi tõendama. Kostja taotleb elatise väljamõistmist varasema perioodi eest alates 01.01.2022.a perekonnaseaduse redaktsioonist lähtuvalt. Seega taotleb kostja elatise vähendamist alla miinimummäära.
2. Vaidlust ei ole, et käesoleval juhtumil viibivad hagejad isa juures vastavalt Harju Maakohtu poolt 22.10.2021.a määrusega kinnitatud vanemate kokkuleppele (I köide t/l 73-75). Seega osaleb kostja hagejate kasvatamises vahetult ning seda asjaolu peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama. 25.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega pole see põhimõte muutunud ning nimetatud asjaolu saab olla aluseks elatise vähendamiseks. Ka Riigikohus on eelpool viidatud kohtulahendi punktides 15.4 ja 15.5 selgitanud, et olukorras, mil laps viibib vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel osa ajast kummagi vanema juures, ei pea ta elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetava elatise summa suurusel tuleb arvestada eelpool osundatud uurimuses väljatooduga, hagejatele makstava peretoetusega, mastaabisäästuga ja sellega, et hagejad veedavad kostjaga vähemalt 8 päeva kuus ning kostja annab sel ajal hagejatele ülalpidamist vahetult. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja nõustus kohtuistungil tasuma elatist summas 150 eurot kuus ühele lapsele (II köide t/l 18 pöördel). Sellest johtuvalt tuleb kostjalt hageja M. L. kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.11.2021.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot ning hageja M. L. kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.11.2021.a kuni 31.12.2021.a summas 150 eurot.
2. Kooskõlas

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise september ja oktoober 2021.a eest. Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud, siis tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt september ja oktoober 2021.a eest kogusummas 300 eurot mõlemale hagejale (2 x 150). 5
2. Alates 01.01.2022.a kohaldab kohus kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022.a ühtset miinimumelatise suurust pole.

§ 101alusel arvutatud elatis on iga lapse puhul erinev.

Samuti mõjutavad

§ 101

lg 5-7 väljatoodud asjaolud miinimumelatise enda suurust (vaata Riigikohtu eelpool viidatud kohtulahend punkt 14). 30. Riigikohus on osundatud kohtuotsuse punktis 14.4 selgitanud, et

§ 101

lg 7 kohaselt on elatis väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Viimati mainitud asjaolusid antud juhul ei esine. 31. Ka on Riigikohus sama kohtuotsuse punktis 14.6 selgitanud, et kehtiva

§ 101

lg 6 kohaselt peab kohus vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased hagejate väited selle kohta, et kostja on hagetavat elatist võimeline tasuma, kuna teenib kehtivast keskmisest palgast rohkem.

1. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja M. L. kasuks elatis perioodi
2. jaanuar 2022.a kuni
3. märts 2022.a eest kogusummas 357,84 eurot (3 x 119,28). Baassumma moodustab summas 200 eurot vastavalt

§ 101lg 3, millele lisandub 3% brutokuupalgast, kostja brutokuupalk

§ 101lg 4), mis kokku moodustab 200 + 85,59 = 285,59.

Sellest summast tuleb eemaldada pool lapse toetust 285,59 – 30 = 255,59 (

§ 101lg 5).

Samuti tuleb arvutada maha kostjaga veedetud 8 päeva – 8x100/15=53,33% (

§ 101lg 6).

Sellest summast tuleb arvutada maha protsent elatise summast 255,59 x 0,5333 =136,31 ehk siis 255,59 - 136,31=119,

1. Seega elatise summa ühes kuus on 119,28 eurot.
2. Kostjalt tuleb välja mõista hageja M. L. ülalpidamiseks igakuine elatis alates
3. aprill 2022.a kuni M. L. täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a igakuine elatis summas 123,58 eurot (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lg-te 6 muutumisest.

1. Alates 01.01.2022.a tuleb kostjalt välja mõista hageja M. L. elatis perioodi
2. jaanuar 2022.a kuni
3. märts 2022.a eest kogusummas 304,17 eurot (3 x 101,39). Baassumma moodustab 200 eurot (

§ 101lg 3), millele lisandub 3% brutokuupalgast, kostja brutokuupalk

§ 101lg 4), kokku 200 + 85,59 = 285,59 eurot.

Eemaldame pool lapse toetust 285,59 - 30=255,59 (

§ 101

lg 5), millest arvutame maha kostjaga veedetud 8 päeva – 8 x 100/15 = 53,33% (

§ 101

lg 6), mis tuleb maha arvutada elatise summast 255,59 x 0,5333 = 136,31 ehk siis 255,59 136,31=119,28. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101

lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata esimese lapse elatise lõppsummast ehk siis 119,28 x 0,15 = 17,89 ning 119,28 - 17,89 = 101,

1. Seega moodustab elatise summa ühes kuus 101,39 eurot.
2. Kostjalt tuleb välja mõista hageja M. L. ülalpidamiseks alates 01.04.2022.a kuni M. L. täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a. igakuine elatis summas 105,04 eurot (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti kostja keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest) - 53,33% (8 päeva kuus, mis hageja veedab kostjaga) - 15% vastavalt

§ 101lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse 6 muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust ning

§ 101lgte 6, 7 muutumisest. 36. Ts

MS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hagejad on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hagejate seadusliku esindaja E. L. arveldusarvele nr. xxx AS SEB Pank iga kuu
2. kuupäevaks (I köide t/l 2 pöördel).
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu
4. kuupäevaks. Samale arveldusarvele tuleb kostjal tasuda ka tagasiulatuv elatis.
5. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
7. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4716 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
8. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7