Obsah (10)

§ 164§ 162§ 146§ 146l§ 65§ 150§ 651§ 163§ 165§ 23

Tsiviilasi nr 2-22-10247 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

§ 164lg 1, 2).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 16.09.
2. a määrusega välja Mxxxx Sxxxxxxxxx pankroti, algatas kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.
3. Pankrotihaldur esitas 15.12.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 20.12.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 03.02.
8. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada pankrotimenetlus koos Tiia Kalause vabastamisega pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest ning jätkata Mxxxx Sxxxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada selles menetluses usaldusisikuks Axxxxx Rxx. 2
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 23.01.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda MxxxxxSxxxxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. Pankrotihaldur esitas 07.02.
12. a kohtule täiendava taotluse halduri tasu kinnitamiseks ja võlgnikule menetlusabi andmiseks. Haldur palub kinnitada Mxxxx Sxxxxxxxxx pankrotimenetluse lõppemisel halduritasu summas 870 eurot (s.h. käibemaks), millest 597 eurot tasuda pankrotivara arvelt ja summas 273 eurot (s.h. käibemaks) anda võlgnikule menetlusabi ning tasuda riigi vahenditest. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 7.

Materiaalne põhi- ja käibevara: võlgnikul puudus materiaalne vara.

1. Muu laekumine: võlgnikule on laekunud töötasu ja peretoetus. Pankrotimenetluse perioodil arestis haldur võlgniku tulusid vastavalt TMS § 132 lg 2 alusel 940,00 eurot
2. Konto jääk: 379,20 eurot. Muud vara võlgnikule ei kuulunud. Laekumine pankrotivarasse kokku 1318 (üks tuhat kolmsada kaheksateist) eurot ja 44 senti. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 10.

Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; 11.

Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud 12. Väljamaksed vastavalt

§ 146l

g 1 p 21 – pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud – puuduvad 13. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – 1,24 eurot panga teenustasud (väljamaksed kontolt) – 1,24 eurot 14. Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Haldur taotleb halduritasu määramist

§ 65lg 113 alusel 725 eurot (lisandub käibemaks) KOKKU 870,00 eurot.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15.

II järgu võlausaldajatele on teostatud jaotiste väljamakseid summas 446,70 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 Võlausaldaja PlusPlus Capital AS (rk 11919806) OÜ GS Core (rk 16183586) Aktiva Portfolio AS (rk 16013522) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Tunnustatud nõude Jaotise Jaotis % suurus (EUR) väljamaks (EUR) 24 949,97 73,04 326,27 265,92 0,78 3,48 8 203,38 24,02 107,30 737,99 2,16 9,65 34 157,26 100 446,70 16. III järgus võlausaldajad puudusid. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 17.

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. 3 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 18.

Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 19.

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. 20. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 21.

II rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuded, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud moodustavad 33 710,56 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr Võlausaldaja 1 PlusPlus Capital AS (rk 11919806) OÜ GS Core (rk 16183586) Aktiva Portfolio AS (rk 16013522) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) 2 3 4 Tunnustatud nõude suurus (EUR) Jaotis % Jaotise väljamaks (EUR) Saamata jaotis (EUR) 24 949,97 73,04 326,27 24 623,70 265,92 0,78 3,48 262,44 8 203,38 24,02 107,30 8 096,08 737,99 2,16 9,65 728,34 34 157,26 100 446,70 Võlausaldajate andmed konto nr / viitenumber EE082200221053320710 24294779 EE112200221076533241 saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 saaja: Julianus Inkasso EE147700771000526428 22. III järgus tunnustatud võlausaldajate nõuded puudusid. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 24.

Kohtukulud puuduvad.

1. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele.
2. Pankrotimenetluse kulud tasutakse

§ 150lg 2 kohaselt pankrotivara arvelt.

27. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu. Prognoositav halduritasu

§ 651lg 113 alusel.

Haldur palub määrata halduritasuks kehtiva töötasu alammäära. 28. KOKKU halduritasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot) = 870,00 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) 29. Mxxxxx

Sxxxxxxxxx pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku suutmatus kohustusi tasuda. Kõik esitatud nõuded loeti kaitstuks ilma tunnustamiseta, sest nende aluseks olid jõustunud kohtulahendid.

1. Kiirlaenud oli võetud pärast elukaaslase töötuks jäämist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Võlgnikul on 1 alaealine ülalpeetav.
2. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustusest vabastamise menetluse jätkumine 4 32.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 33. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

1. Tartu Maakohus 16.09.
2. a määrusega algatas kohus Mxxxx Sxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse.
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
4. Kohus leiab, et on põhjendatud MxxxxxSxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse jätkumine. Kohtule teadaolevalt ei esine FiMS § 49 lg 8, § 51 lg 1 toodud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid.
5. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. Kohtule on esitatud Axxxxx Rxx nõusolek täitmaks usaldusisiku kohustusi MxxxxxSxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on kontrollinud, et Axxxxx Rxx on kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 165lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustusest Mxxxxx

Sxxxxxxxxx pankrotimenetluses. Mxxxx Sxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses tuleb usaldusisikuks nimetada selleks nõusoleku andnud Axxxxx Rxx, kes oli usaldusisikuks ka eelmenetluses.

1. FiMS § 53 lg 4 sätestab, et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.
2. Kohus kohustab Axxxxx Rxxx esitama kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
3. FiMS § 47 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. Usaldusisikul kanda võlgniku arveldusarvele üle sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendav 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata ning ülejäänud sissetuleku osa kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas ja menetluse lõpus. 5
4. Kohus selgitab: Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (FiMS § 47): - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FiMS § 47 lg 3). - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.) - Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. - TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. - II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (FiMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras (FiMS § 47 lg 4 märgitud ulatuses). - TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 6
5. Seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisega selgitab kohus veel järgmist: - Kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FiMS § 47 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. - Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. - FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. - FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. - FiMS § 49 lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. - FiMS § 49 lg 4 sätestab, et kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. - FiMS § 49 lg 5 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
6. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. - FiMS § 49 lg 8 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. - FiMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Pankrotihalduri tasu 7 43.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

20.10.

1. a koostatud menetlusdokumendis taotles haldur tasu toimingutasuna. Täpsustatud tasu taotluse kohaselt palub pankrotihaldur määrata Mxxxx Sxxxxxxxxx pankrotimenetluse lõppemisel halduritasu summas 870 eurot (s.h. käibemaks), millest 597 eurot tasuda pankrotivara arvelt ja summas 273 eurot (s.h. käibemaks) anda võlgnikule menetlusabi ning tasuda riigi vahenditest.
2. Taotluse kohaselt selgus menetlus käigus, et haldur jättis ekslikult täitmata Tartu Maakohtu 16.09.
3. a määruse usaldusisiku tasu väljamaksmiseks pankrotivara arvelt summas 720 eurot (s.h. käibemaks). Haldur selgitab, et ei teinud seda pahatahtlikult, sest talle teadaolevalt oli antud menetluses juba 16.09.
4. a määruse järgselt tõusetunud küsimus usaldusisiku tasu väljamõistmiseks pankrotivara arvelt ning mitte riigi vahenditest. Kohtu selgituste kohaselt ei olnud selleks seaduse kohaselt alust. Tegelikult võimaldas juba siis usaldusisiku tasu välja mõista riigi vahenditest TMS § 183 lg
5. Haldur ei kontrollinud kahetsusväärselt, kas usaldusisik on tasu saanud riigi vahenditest ning pankrotimenetluse lõpetamisel esitas taotluse pankrotivara arvelt halduritasu määramiseks pankrotivara arvelt summas 870 eurot (s.h. käibemaks). Lõpparuande kinnitamise menetluses selgus, et usaldusisiku taotlust riigi vahenditest tasu maksta kohus ei rahulda ning pole kavatsenudki seda teha. Kuna see asjaolu oli haldurile teadmata, siis heas usus maksis haldur pankrotivarast pärast halduritasu broneerimist välja võlausaldajate jaotised summas 446,70 eurot. Kui haldur ei oleks isegi võlausaldajatele jaotisi maksnud, siis pankrotivarast ei oleks piisanud nii usaldusisiku kui halduri tasude katteks. Pankrotivarasse laekumine oli kokku 1318,44 eurot. Usaldusisiku tasu ja prognoositav halduritasu kokku oleks olnud 1590 eurot. Haldur kinnitab, et pankrotimenetluse väljakuulutamisel puudus teave võlgniku tegeliku tulu kohta ning pigem võis eeldada, et võlgniku tulu ei võimalda arestimist.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja Fi

MS § 45 lõike 2 alusel ning võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Eeltoodust tulenevalt esitab haldur taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks võlgnikule summas 273 eurot (s.h. käibemaks). Haldur arvestab, et pankrotivaras on vahendeid k.a. halduritasu maksmiseks 150,00 eurot ning menetlusabi oleks vajalik 720 euro ulatuses. Kuna haldur maksis välja jaotised 447 eurot ning seda ei saa võlausaldajatelt tagasi küsida, siis selles osas haldur tasu ei taotle. Seega, kui kohus kinnitab halduri tasuna 870 eurot (s.h. käibemaks), siis sellest 597 eurot on võimalik tasuda pankrotivara arvelt ja riigi hüvitada jääks 273 eurot (s.h. käibemaks).

1. Kohtule nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et pankrotivara jääk on 150,28 eurot. Pankrotihaldur on 07.02.
2. a tasunud pankrotivarast usaldusisikule tasu summas 720 eurot.
3. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ning pankrotivara jääki, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 423,28 eurot, sh käibemaks 70,55 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. 8
4. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 273 eurot, sh käibemaks 45,50 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 273 eurot, sh käibemaks 45,50 eurot, OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb.
5. Halduri tasu summas 150,28 eurot, sh käibemaks 25,50 eurot, kuulub tasumisele pankrotivara arvel OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9