Obsah (4)

§ 2§ 175§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7625 Tsiviilasi Mxxxx L

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda võlgnikele võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Taotluse esitaja on seisukohal, et taotluse esitaja näol on tegemist heauskliku võlgnikuga. Taotluse esitaja on täitnud kohustusi võlausaldaja ees ning rahuldanud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses arvestades taotluse esitaja sissetulekuid ning kohustusi (lisaks võlgnevusele võlausaldaja ees oli taotluse esitajal menetluse ajal ka alaealise lapse ülalpidamiskohustus). Võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Seega esinevad alused võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

1. Kohus andis 15.12.2022 kirjaga võlausaldajale võimaluse seisukoha esitamiseks.
2. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 26.12.2022, mille kohaselt ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja varjanud oma tulusid. Võlgnik on torulukksepana töötanud miinimumpalga lähedase töötasuga, võlausaldaja hinnangul ei tundu usutav, et hooldustehniku kuupalk sedavõrd madal on. Tööotsingu portaalidest nähtuvalt algavad hetkel torulukkseppade brutopalgad tööturul alates 1,500.00 eurost. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma oskusi tööturul müünud tegelikust turuhinnast madalamalt. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, milliseid pingutusi on ta töö (parema töö) leidmiseks teinud. Seega on tõenäoline, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud. Vähemalt ei ole võlgnik mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi teinud, et arvestatavat tulu teenida. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel käitunud korduvalt rahaliselt pillavalt ja teinud kulutusi, mis ei vasta võlgniku poolt deklareeritud sissetulekutele. Pillavate kulutustena on välja toodud järgnevad tehingud: 27.11.2017.a ülekanne summas 106,00 eurot AS-le Estravel, 26.12.2017.a ülekanne summas 125,00 eurot AS-le Tallink Grupp, 16.03.2018.a ülekanne summas 494,00 eurot Hotel on Booking.com-le, 17.10.2018.a ülekanne summas 136,95 eurot Moskva lennujaama restoranis, 30.10.2018.a ülekanne summas 85,00 eurot Tallinna Lennujaamas parkimise eest, 13.02.2020.a ülekanne summas 124,70 eurot AS-le Piletilevi, 11.07.2020.a ülekanne summas 102,00 eurot ja 12.07.2020.a ülekanne summas 26,00 eurot ning 17.07.2020.a ülekanded summas 38,00 eurot ja 59,00 eurot AS-le Tallink Grupp, 10.06.2021.a ülekanne summas 349,95 eurot Estonian Autosport Events Mittetulundusühingule (Rally Estonia 3 üritus), 17.10.2021.a ülekanne summas 300,60 eurot Troika restoranile, alates 24.01.2022.a kuni 31.01.2022.a on Võlgnik teinud lugematul hulgal ülekandeid Araabia Ühendemiraatides Dubais viibides.
3. 12.01.2023 esitas võlgnik oma vastuväited võlausaldaja seisukohale. Esmalt leidis võlgnik, et seoses torulukkseppade palkadega, on asjakohatu viidata tööpakkumistele, mis ei kajasta reaalset hetkeseisu torulukkseppade töötasu osas. Võlgnik selgitas, et statistika kohaselt jääb vastava ameti keskmine netotöötasu vahemikku 836 kuni 1 641 eurot (bruto vastavalt 914,41 kuni 2 127,85 eurot). Seejuures teenivad kõrgemat palka ainult 10% torulukkseppadest. Võlgnik lisas, et arvestades võlgniku elukorraldust ja võimeid, ei ole tasustatavama töökoha otsimine võlgnikule ei jõukohane ega võimalik. Nimelt tehti võlgnikule
4. aastal trauma tagajärjel mõlema käe operatsioon, kusjuures käte liikuvust ei olnud võimalik täiesti taastada (juurde on lisatud tõendid), mille tagajärjel on mõnel päeval töö tegemine raskendatud, kui mitte praktiliselt võimatu. Lisaks on võlgnikul diagnoositud depressioon. Eelöeldust tulenevalt ei ole võlausaldaja järeldus, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud, asjakohane. Võlgnik saab põhjusega madalamat palka kui sama valdkonna teine töötaja, kuivõrd taotluse esitaja töövõime ei ole võrdväärne kõnealuse valdkonna täisväärtusliku töötaja omaga. Teiseks esitas võlgnik oma seisukoha võlausaldaja väitele, et võlgnik on teinud pillavaid kulutusi ning seega varjanud oma tulusid. Võlgnik leiab, et selline seisukoht väär ning äärmiselt radikaalne. Asjaolu, et võlgnik on peale võla tagasi maksmise teinud ka muid väljaminekuid, ei tähenda automaatselt tegelike tulude varjamist ja võlausaldaja huvide kahjustamist. Asjaolu, et isikul on võlg, ei tähenda, et isik peaks võla ära tasumise nimel elama n-ö peost-suhu ning kõik raha üksnes võlausaldajale maksma. Võlgnik lisab, et võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks enese tegelikke tulusid varjanud. Vastasel juhul oleks võlgnik võinud võlausaldaja nimetatud „pillavad“ kulud väidetava varjatud sissetuleku eest tasuda. Ei ole loogiline, et varjatud tulude olemasolul võlgnik näitaks võlausaldajale ja kohtule vaidlusaluseid „pillavaid“ väljaminekuid. Võlgnik on olnud terve menetluse vältel aus ning tegutsenud heas usus. Sellest tulenevalt ei esine taotluse esitaja käitumises süülise käitumise tunnuseid ning puudub alus taotluse esitaja taotluse rahuldamata jätmiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
6. aasta
7. juunini. 2.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4 4. Kohus on Mxxxx Lxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

5.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Lxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga (Lxxxxx Teenus OÜ). Võlgnik on sama ettevõtte töötaja olnud juba pankrotiavalduse esitamise ajal. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku tervislikku seisundit (traumajärgsed käe- ja seljahaigused, depressioon), leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt ning kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et võlgnik saab põhjusega madalamat palka, kui sama valdkonna teine töötaja, kuivõrd võlgniku töövõime ei ole võrdväärne kõnealuse valdkonna täisväärtusliku töötaja omaga. Arvestades asjaoluga, et menetluse viimase kolme aasta sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldaja nõuet. Töökoha vahetusega võib kaasneda risk, et töökoht ei säili, seda eriti viimaste aastate tingimustes, kus seoses pandeemia ning hindade ja üldise elukalliduse tõusuga on kaasnenud muudatused tööturul, igal tööandjal ei pruugi enam olla suutlikust tegevust senises mahus või üldse jätkata. Sellised otsused toovad kaasa töötamisega seotud ajutised või alalised muudatused, sh töökoormuse vähendamise või töötajate koondamise. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

5 6.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja pensioni II samba väljamakse. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat. Võlgnik on suuremas osas kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid pensioni II samba väljamakse kuul. Võlgnik on menetluse kestel enamasti teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 8393 euro ulatuses. Võlausaldaja on võlgnikule ette heitnud pillavaid kulutusi meelelahutuse peale (reisid, kontsert, restoranis käimine jne). Kohus on seisukohal, et võlgnikule ei saa ette heita mittearestitava tuluga ehk võlgniku käsutusse jääva rahaga tehtavaid tehinguid. Kohus kontrollib, et seda raha ei kasutataks seadusevastasel eesmärgil või näiteks hasartmängudeks, mis oleks võlausaldajate huve kahjustav. Kord aasta reisil käimine ning oma söögi jms kulu eest maksmine, meelelahutusüritusel, restoranis või kontserdil käimine ei ole võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgnik on samuti oma mittearestitava tulu arvelt rahuldanud võlausaldaja nõuet ning pensioni II samba väljamaksest teinud seadusekohase eraldise. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlgnik pole üles näidanud initsiatiivi ja tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tulenevalt ülalpool põhjendatust leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 8.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, 6 mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Mxxxx Lxxx tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Lxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Lxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab MxxxxxLxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb MxxxxxLxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Mxxxx Lxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 7