← Eesti

3-21-2872/22

Obsah (4)§ 23§ 2§ 22§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja

) eristab tööealisi inimesi vanaduspensioniealistest inimestest; 3) SKA tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid see antakse dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. Seetõttu ei kuulata inimest reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses; 4

(11)3-21-2872 4) puude raskusastme tuvastab SKA, kes vajadusel kaasab arstiõppe läbinud isiku (

§ 23lg 1).

Puude raskusastme tuvastamisel ei ole määravat tähendust diagnoositud haigusel, vaid sellel, kuidas see ühiskonnaelus osalemist tegelikult mõjutab. SKA pädevusse ei kuulu diagnoosi õigsuse kontrollimine ja ta ei hinda kaebaja terviseseisundit ümber; 5)

§ 2

³ lg 5 alusel on puude raskusastme tuvastamiseks vajalike TIS-i andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

  1. veebruari
  2. a määrusega nr 15 (määrus nr 15). Kaebaja viidatud
  3. a-st pärinev haiguslugu on liiga vana, et kuuluda terviseandmete hulka, mida SKA pidi puude raskusastme tuvastamisel analüüsima, kuna need ei olnud taotlusele eelnenud viie aasta andmed (määruse nr 15 § 2 lg 3); 6) ekspertarsti arvamuses märgiti järgmist: „Taotlejal on olnud mureks ebaselge põhjusega lihaskrambid seljas ja kaelas. Taotlejat on uuritud igakülgselt, ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Püsipiiranguid ei ole leitud. Igapäevast ravi vajavat tervisehäiret ei ole samuti avastatud. Pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret taotlejal ei ole tuvastatud. Valuravimeid on vajanud paar korda aastas. Enamik soovitatud ja väljakirjutatud ravimiretsepte on annulleeritud. Keerulisi raviprotseduure taotleja tegema ei pea. Puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus. Terviseandmete alusel esinevad taotleja poolt kirjeldatud piirangud mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga, seega on tegemist kergete piirangutega RFK (Rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni) alusel ning need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotluse alusel elab taotleja üksi, seega ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemisel puuduvad. Kohalikust omavalitsusest taotletavad teenused on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peamiselt vajaduspõhised ja puude raskusaste ei ole teenuste saamisel eelduseks.“ SKA otsuse põhjendused kattuvad üksühele ekspertarsti põhjendustega; 7) SKA otsus on sisuliste puudustega, kuna ta pole analüüsinud

§ 2lg 11 p-s 3 sätestatud keskmise puude raskusastme eeldusi.

Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks piisab sellest, et isikul on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle ja sellest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. SKA märkis otsuse põhjendustes, et püsipiiranguid ei esine.

ei kasuta püsipiirangu mõistet ja ebaselgeks jääb, mida see keskmise puude raskusastme tuvastamise kontekstis tähendab. Samuti on SKA välja toonud, et kaebajal ei ole igapäevast ravi vajavat tervisehäiret avastatud ja pidevat kõrvalabi vajadust põhjustavat tervisehäiret ei ole tuvastatud. Igapäevase ravi vajamine ei ole ühegi puude raskusastme otsene eeldus ja pidev kõrvalabi või juhendamise vajadus on asjakohane sügava puude puhul (

§ 2lg 1¹ p 1).

Asjakohane argument ei ole see, et kaebaja ei pea tegema keerulisi raviprotseduure, sest ühegi puude raskusastme puhul pole tuvastamise eeldusena nimetatud keeruliste raviprotseduuride tegemise vajadust. SKA on välja toonud, et kaebajal puuduvad olulised takistused ühiskonnaelus osalemiseks, kuid ka see pole kooskõlas seaduses sõnastatud keskmise puude raskusastme mõistega. Reaalse ohu puudumine ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus on puude raskusastme välistamise argumendina samuti asjakohatu, sest see ei ole

-i järgi ühegi puude raskusastme tuvastamise eelduseks. SKA otsuse põhjendustest jääb mulje, et kaebaja terviseseisundit hinnati kõrgema standardi järgi kui see, mis on

§ 2lg 1¹ p-s 3 sätestatud.

Kuna SKA ei ole otsuse tegemisel lähtunud seaduses sätestatud eeldustest, ei saa olla veendunud, et vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamine oli kaebaja puhul välistatud; 8) vastustaja esitas

  1. jaanuari
  2. a vastuse lisana terviseandmete päringu, millest nähtub, et reumatoloog MP märkis
  3. aprilli
  4. a kaugvisiidi sissekandes (lk 10), et kaebajal tekivad mitmel korral kuus tugevad lihaskrambid alaselja piirkonnas, mis enamasti mööduvad mõne minutiga ja kaebaja on mitmeid kordi seetõttu kukkunud. Kuna ühes kuus on veidi rohkem kui neli nädalat, siis võivad mitmel korral kuus esinevad lihaskrambid tähendada ka vähemalt korra 5

(11)3-21-2872 nädalas esinevat probleemi. See asjaolu on jäänud otsuses analüüsimata. Lisaks võivad lihaskrambid põhjustada kukkumise, mida otsuses ei mainita; 9) vastustaja ei ole
  1. jaanuari
  2. a vastuses kaebusele veenvalt põhjendanud, et kaebaja ei vaja regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Vastustaja on jäänud otsuses esitatud põhjenduste juurde; 10) otsus toetub eksperdiarvamusele, millel on vormistuslikud puudused ja need annavad aluse kahelda eksperdiarvamuse põhjendatuses. Arvamusel puudub allkiri ja see tekitab kahtluse selle koostajas ja koostamise ajas. Eeldada võib, et arvamus koostati enne vaidlustatud otsuse allkirjastamist. Arvamuses pole väiteid seostatud allikatega ja see raskendab sellest arusaamist. Kaebaja terviseolukorra kirjelduse all on toodud välja järgnev lõik: „OBJ: adekvaatselt kontaktne neuroloogilise leiuta Kaelalülide palpeerides valutu kukla prk traumaatiliste muutusteta Eluanamnees: Konsulteeritud valveneuroloogiga Dr. L: hetkel erakorralist neuroloogilist patoloogiat ei kahtlusta.“ Seejärel on välja toodud
  3. oktoobri
  4. a JP sissekanne punetava silma kohta. Muid andmeid kaebaja terviseolukorra kirjelduse all ei ole. Ekspertiisi kokkuvõttes välja toodud põhjenduses ei ole ühegi väite puhul viidatud kindlatele terviseandmetele. Kaebajale on kuni kohtumenetluseni jäänud ebaselgeks, kust pärineb info, et piirangud esinevad mitmed korrad kuus ja mööduvad mõne minutiga. Alles vastustaja
  5. jaanuari
  6. a vastuse lisana esitatud terviseandmete päringust nähtub, et antud väide pärineb reumatoloog MP
  7. aprilli
  8. a kaugvisiidi sissekandest (lk 10). Vastustaja tegi
  9. jaanuari
  10. a vastuses viite haigusloole nr 460586184, kus on kirjeldatud kaebuste all krampi seljas ning sellest tingituna kukkumist. Samas jääb enamus eksperdiarvamuses antud hinnangutest ebaselgeks, sest neid pole seostatud konkreetsete terviseandmetega. Näiteks pole arusaadav, millele tuginedes leiab ekspertarst, et puudub reaalne oht ravi katkemisel elule ja funktsioonihäire süvenemisele käegakatsutavas tulevikus, eriti kui kaebajal esinevad lihaskrambid on ebaselge põhjusega. Eksperdiarvamus sisaldab ka lauset: „Terviseseolukorrast tingituna vajab X eakohasest suuremat“. Pole arusaadav, miks selline lõpetamata lause eksperdiarvamusse jäeti. Isegi kui tegemist oli eksitusega, süvendab see koosmõjus olemasolevate põhjendamispuudustega kahtlust menetluse põhjalikkuses ja tehtud otsuse põhjendatuses; 11) kaebaja ostis Nalgesini tablette (toimeaine naprokseen) käsimüügist. Seda tõendavad kaebaja fotod tšekkidest. Kuna väljakirjutatud ja korduvalt annulleeritud retseptiravim on käsimüügist kättesaadav, oleks tulnud seda asjaolu kontrollida, et välistada valede hinnangute andmine; 12) retseptiravimite infost nähtub, et lisaks naprokseeni retseptidele on annulleeritud ka
  11. aprillil 2021 omeprasooli retsept,
  12. jaanuaril 2021 tisanidiin,
  13. novembril 2020 glükosamiin ja
  14. veebruaril 2020 sulfasalasiin. Kaebaja väitis, et need jäid välja ostmata kas kalli hinna või kõrvalmõjude tõttu. Need asjaolud on SKA jätnud tähelepanuta. SKA väide, et kaebaja vajas valuravimeid paar korda aastas, ei vasta tõele. Kuna vastustaja tugines kaebajale määratud ravi järgimise hindamisel valedele asjaoludele, võis ka see mõjutada asja otsustamist; 13) kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud oma esialgset taotlust, mida saaks võrrelda SKA poolt esitatud variandiga, ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kaebaja taotluse tekstis on midagi muudetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  15. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) püsipiirangu mõistet kasutas ekspertarst oma arvamuses. Halduskohus ületas oma pädevust ja asus ekspertarvamust sisulisest puude metodoloogilisest vaatest kritiseerima. Selle kaudu 6
(11)3-21-2872 võttis halduskohus ekspertarsti rolli. Ekspertarst andis oma arvamuse meditsiinilisi eriteadmisi ja puude raskusastme hindamise metoodikat kasutades. Ta ei anna juriidilisi arvamusi; 2) AT leidis, et kaebajal püsipiiranguid ei esine. Püsiv piirang on see, kui RFK-le tuginedes esinevad raskused põhitoimingutel vähemalt 25% ulatuses (keskmise puude raskusastme lävend). Ekspertarst MT märkis, et kaebajat on uuritud igakülgselt ning ühtegi kõrvalekallet, mis krampe võiks põhjustada, ei ole leitud. Samuti pole leitud püsipiiranguid ega igapäevast ravi vajavat tervisehäiret. Kaebaja ei pea sooritama keerulisi raviprotseduure. Kaebajal esinevad kirjeldatud piirangud mitmel korral kuus ja need mööduvad minutiga. Ekspertarst hindas piirangu RFK alusel vähemalt kergeks piiranguks ja see ei vasta keskmisele puude raskusastmele. Kaebaja elab üksi. Ta on enamikes igapäevategevustes iseseisev ja olulised takistused ühiskonnaelus osalemiseks puuduvad. Tegemist on kroonilise tervisehädaga, mis aga pole puue; 3) kaebaja andmeid on selle aja jooksul analüüsinud erinevad ekspertarstid. Nad kõik leidsid, et kaebajal puude raskusaste puudub. Kui TIS-i on lisatud uued andmed, siis neid tuleb hinnata uue taotluse menetlemisel. Praeguse taotluse lahendamisel vaadataks üksnes asjaolusid
  1. a seisuga. Kaebaja saab iseseisvalt hakkama söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega; 4) ekspertiisis pole võimalik viidata kõikidele kannetele, mida kaebaja kohta on tehtud. See muudaks ekspertiisi oluliselt mahukamaks ja pikendaks puude raskusastme määramist. SKA teeb ühes kuus tuhandeid puude raskusastme tuvastamise ekspertiise; 5) SKAIS2 süsteem genereerib automaatselt lause: „Terviseolukorrast tingituna vajab X eakohast suuremat“. Selline lõpetamata lause loodi põhjusel, et puude raskusastme tuvastamiseks alus puudus. Kui alus oleks tuvastatud, siis oleks lause lõppenud järgmiselt: „kõrvalabi igal ööpäeval, juhendamist igal ööpäeval, järelevalvet igal ööpäeval.“; 6) puude raskusastet ei tuvastata selle alusel, mitut ravimit inimene kasutab. Haigusteadlikkus ja ravisoostumus ei ole määrava tähtsusega. Hinnata tuleb inimese funktsionaalsust, mille kirjeldab digiloos inimese raviarst. Reumaatiliste haiguste ja lülisamba patoloogiate esinemine koos ravivajadusega ei ole puude raskusastme tuvastamise alus sõltumata sellest, kas isik tarvitab ravimeid. Kui kaebaja esitab andmeid, et ta on ostnud ravimeid, kuigi retseptid on annulleeritud, siis lükkab ta ümber kahtluse, et haigusteadlikkuse ja ravisoostumusega oleks midagi valesti. Kaebaja ravis ennast ja eksperdi hinnang, et kaebaja saab hakkama, on seega pädev. Käsimüügiravim on väiksema toimeaine kontsentratsiooniga kui retseptiravim. Kui kaebaja kasutab käsimüügiravimit, siis viitab see sellele, et püsipiiranguid ei esine; 7) puude raskusastet ei saa tuvastada selle alusel, kui isik ei osta ravimi kalli hinna tõttu ravimit.
  2. Kaebaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) SKA pole arvestanud sellega, et krambid algasid 36 a tagasi ja kaebajat raviti. Kõrvalekalded lihaste töös ja ülikõrge CK näit vereanalüüsis on omavahel seotud. Arstide arvates võib see viidata lihasekahjustustele või neuromuskulaarsele haigusele; 2) püsipiirangute väljaselgitamine on ebaselge. Püsipiirang pole keskmise puude tuvastamisel määrava tähendusega; 3) kaebajal on varem korduvalt tuvastatud kehapuue ja see takistab ühiskonnaelus osalemist. Kehapuue nõuab ravimist. Kaebaja ostab apteegist käsiravimeid (naprokseen, aspiriin, dicloberl, volxol, skudexa, sirdelud, emox geel, felorani geel). Lihaspinge ja valu leevendamiseks tuleb kasutada massaažiaparaati; 4) kaebaja selgitas raviarstile, et eriti ägedad krambid esinevad mitu korda kuus ja see ei kesta kaua. Kuid ööpäeva jooksul tekib kroonilisi krampe korduvalt. Seetõttu püüab kaebaja vältida kodust eemal viibimist.

-s sõnastus on ebaselge ja vastuoluline. Keskmise puudega isik ei käi kodust eemal põhjusel, et vältida kukkumist; 7

(11)3-21-2872 5) ekspertarst oleks pidanud viitama allikatele, mida ta kasutas. SKA pole selgitanud, miks peab kaebaja kangemat ravimit kasutama. Retseptid aeguvad kiiresti. Loogiline pole, et kaebaja olukord vananedes läheb paremaks. Kaebajat puudutavaid andmeid pole uuritud piisavalt; 6) kaebajale tuleb selgitada seda, kuidas ta saab aastate jooksul ilma jäänud toetuse; 7) kaebaja põdes
  1. a-l läbi koroonaviiruse ja see avaldas kaebaja tervisele negatiivset mõju. Kaebaja parema õla kõõlus on ulatuslikult rebenenud ja tegemist on liikumispuudega (viimati nimetatut kinnitavad avaldusele lisatud epikriisid). Kaebaja kukkus krampide tõttu raskesti
  2. detsembril 2022 (roidemurd ja rindkere põrutus). Selle õnnetuse tõttu on sagenenud krambihood. Tegemist on oluliste takistustega, et igapäevaselt hakkama saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja väidab, et ta kukkus tänaval
  4. detsembril
  5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule erakorralise meditsiiniosakonna väljavõtte, milles on kirjeldatud seda, et kaebaja pöördus
  6. jaanuaril 2023 erakorralisse meditsiiniosakonda ja talle määrati diagnoosiks roidemurd (dtl 174). Kaebaja esitas arsti
  7. detsembri
  8. a kokkuvõtte patsiendi ravist, millest nähtub, et kaebajal on parema õlaliigese väljendunud funktsioonihäire (dtl 175). Arsti
  9. novembri
  10. a kokkuvõttest nähtub, et kaebajal on randmevalu, mis süvenes pärast COVID-19 haiguse põdemist, ja parema õla kõõluste rebend (dtl 176). Kaebaja esitas väljavõtte ajavahemikust
  11. mai 2022 –
  12. detsember 2022 ravimite ostmise kohta (dtl 177). Kaebaja esitas tõendi selle kohta, et temalt võeti
  13. jaanuaril 2022 proov SARS koroonaviirus 2 RNA kohta (dtl 178). Kaebaja esitas ambulatoorsed epikriisid (
  14. oktoober ning
  15. ja
  16. november 2022), millest nähtub, et kaebajal on diagnoositud õlakahjustus, õlavarre pöördlihaste kõõluskätise sündroom (179–188). Nimetatud asjaolud tekkisid pärast vaidlustatud otsuse andmist ning SKA ei saanud nendega arvestada (vt HMS § 54). Seetõttu ei oma need praeguse vaidluse lahendamisel tähendust ja need tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Eelnimetatud põhjendustel pole praeguses vaidluses asjakohane ka
  17. septembri-
  18. oktoobri
  19. a haigusjuhtumi väljavõte ja see tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
  20. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on õigesti jätnud kaebaja keskmise puude raskusastme (

§ 2lg 11 p 3) määramata.

15. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (

§ 2

lg 1).

-i alusel tuvastatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest keskmine puude raskusaste, kui inimene oma anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (

§ 2lg 11 p 3).

Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega (

§ 2lg 2).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest, kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi (

§ 23lg 6).

16. SKA tuvastab vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed 8

(11)3-21-2872 (sotsiaalkaitseministri
  1. veebruari
  2. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg 1). Arstiõppe läbinud isik annab arvamuse talle edastatud dokumentide, sh taotluse, tervisekirjelduse ja tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal (

§ 22lg-d 1 ja 4, § 23 lg 3, määruse nr 18 § 3).

Vajaduse korral täpsustab ta andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 1, 3 ja 4). Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi (määruse nr 18 § 4 lg 2). Konkreetse taotlejaga seotud individuaalsed asjaolud peab kindlaks tegema vastustaja haldusmenetluses, küsides taotlejalt vajadusel täiendavaid selgitusi ja tõendeid, ning oma järeldusi haldusaktis piisava põhjalikkusega ja arusaadavalt selgitama (vt Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 15, 17 ja 18).
  3. Kaebaja väidab ekspertiisitaotluses, et talle on abi vaja ohutult jalgsi liikumiseks, haiguse ägenemise ennetamiseks ning kodutöödel valude vaigistamiseks, sh magamisel. Kaebaja lisab, et kukkumise oht tekib, kuna seljas ja lihastes on valud ja pinge. Kukkumise oht krampide tõttu on suurem öösel ja hommikul, kui selg on kange. Valu on erakordselt järsk ja tugev, mis võib põhjustada teadvuse kaotust ja kukkumist (dtl 43–44). Lihaskrampide olemasolu üle vaidlus puudub.
  4. SKA võttis vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks kaebaja taotluse ja TIS-i andmed ning ekspertarsti arvamuse (dtl 37 ja 42–45). Tegemist on määruse nr 18 § 5 lg-s 1 nimetatud tõenditega. SKA asus viidatud tõenditele tuginedes seisukohale, et kaebajal ei saa puude raskusastet määrata.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et SKA ei pidanud otsuse tegemisel võtma arvesse asjaolu, et SKA määras
  6. septembri
  7. a otsusega nr 1264244 kaebajale keskmise puude raskusastme. Viidatud otsus langetati olukorras, kus kaebaja oli tööealine. Vaidlusalune otsus tehti olukorras, kus kaebaja oli jõudnud vanaduspensioniikka.

eristab neid isikute gruppe puude raskusastmete tuvastamisel (vt

§ 2lg 11 ja § 21; määruse nr 18 §-d 5 ja 6).

  1. Halduskohus on õigesti märkinud ka seda, et praeguses asjas ei hinnata haldusasjas nr 3-20-2183 vaidluse esemeks olnud SKA tegevuse õiguspärasust.
  2. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud otsuse põhjendused pole kooskõlas

§ 2

lg 11 p-ga 3, kuna SKA pole analüüsinud seda, kas viidatud normis sätestatud eeldused keskmise puude määramiseks olid täitmata. Nimelt märkis vastustaja vaidlustatud otsuses, et kaebajal puudub püsipiirang, millist mõistet

§ 2lg 11 p 3 ei sisalda.

Halduskohtu hinnangul analüüsis vastustaja vaidlustatud otsuses kaebaja igapäevase ravi, pideva kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis aga pole keskmise puude raskusastme määramise eeldused. Samuti ei pidanud halduskohus õigeks vastustaja põhjendusi selle kohta, et kaebaja ei pea keerulisi raviprotseduure võtma ja tal puuduvad olulised takistused ühiskonnaelus osalemiseks, kuna ka see asjaolu pole keskmise puude raskusastme määramise eeldus. Halduskohtu hinnangul polnud keskmise puude raskusastme määramise eelduseks see, kas ravi katkemise tõttu esineks reaalne oht kaebaja elule ja funktsioonihäire süvenemisele. 22. Halduskohus on õigesti märkinud, et SKA on vaidlustatud otsuse põhjendustena üksühele kasutanud ekspertarsti arvamuses antud hinnangut. Seeläbi on ekspertarsti arvamus muudetud SKA otsuse põhjenduseks. Isegi juhul, kui ekspertarst on kasutanud oma erivaldkonna mõisteid ja termineid, ei saa vastustaja üksnes selle arvamuse alusel oma otsust 9

(11)3-21-2872 põhjendada, kui selles pole analüüsitud neid eeldusi, mida seadus peab keskmise puude raskusastme määramisel aluseks. Puude raskusastet ei määra mitte ekspertarst, vaid SKA (

§ 23lg 1; määruse nr 18 § 5 lg 1).

Vastavalt SKA-le esitatud taotlusele, TIS-st kogutud andmetele ja ekspertarsti arvamusele tuli SKA-l vaidlustatud otsuses analüüsida, kas kaebaja anatoomia ja füsioloogia struktuur või funktsioon on vähenenud ja sellest tingituna vajab ta regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (

§ 2lg 11 p 3 ja § 2 lg 2).

Sellist analüüsi vaidlustatud otsusest ei nähtu. Samuti pole SKA ümber lükanud kaebaja väidet, et tulenevalt lihaskrampidest seljas ja kaelas võib ta ühes kuus mitu korda kukkuda ja valu tõttu teadvuse kaotada. Halduskohus on selles kontekstis õigesti osundanud reumatoloog MP

  1. aprilli 2020 kaugvisiidi sissekandele, et kaebajal tekivad mitmel korral kuus tugevad lihaskrambid alaselja piirkonnas, mis enamasti mööduvad mõne minutiga ja kaebaja on mitmeid kordi seetõttu kukkunud. Seega on vaidlustatud otsuses põhjendamispuudused. Kaebaja väidetud tagajärg tuleb eriteadmiste isiku abil siduda kaebaja terviseandmetega (vt ka käesolev otsus, p 25 jj).
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et seaduses sätestatud keskmise puude raskusastme eelduste analüüsi ei nähtu ka vastuses kaebusele (selle võimalikkuse kohta vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. septembri
  4. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 17 ja 18). Kuigi vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja vajaks pidevat kõrvalist abi või vajaks abivahendeid enamikes elulistes situatsioonides ja igapäevategevustes, ei puuduta see põhjendus kerge puude raskusastme eelduste analüüsi, kuna selle taseme puude eeldused ei nõua pidevat abi, vaid küsimus on regulaarses abis ja juhendamises vähemalt korra nädalas.
  5. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et kohus ületas oma pädevust ja asus täitma ekspertarsti ülesandeid. Halduskohus kontrollis seda, kas vastustaja on põhjendanud oma keelduvat otsust ja õigesti leidnud, et kaebaja ei vasta puude keskmise raskusastmele. Halduskohus pole seeläbi asunud ekspertarsti ülesandeid täitma.
  6. Vastustaja võib puude raskusastme tuvastamise menetlusse kaasata arstiõppe läbinud eriteadmistega isiku (

§ 23lg 1).

Tegemist on eksperdi arvamusega ja puude tuvastamise menetluses on tegemist tõendiga (HMS § 38 lg 2;

§ 1lg 3; SÜS § 3 lg 6).

25.1. Arstiõppe läbinud isikul on õigus tutvuda andmetega puuet taotleva isiku, ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise ning ravimite kohta (

§ 23lg 3).

Eeskätt nende tervist käsitlevate andmete alusel annab arstiõppe läbinud isik oma arvamuse selle kohta, kas puude raskusastme taotleja terviseseisund on selline, mis mõjutab tema igapäevast elukorraldust ja isiku iseseisvat hakkamasaamist, arvestades seejuures

§ 23lg-s 6 nimetatud tingimusi.

Õige on vastustaja seisukoht osas, et ekspertarst ei pea oma arvamuses kõiki andmeid, mida ta on läbi töötanud, eraldi kirjalikult kajastama. Samas tõendi usaldusväärsuse hindamise raames on võimalik kontrollida, kuidas eriteadmistega isik jõudis oma järeldusteni. Kui eriteadmistega isik ei selgita nt järelduseni jõudmise protseduure, meetodeid, sh hinnangu aluseks olevaid allikaid, siis võib see mõjutada tõendi usaldusväärsust. 25.2. Praegusel juhul on arstiõppe läbinud isiku arvamusest nähtav, et ta on hinnanud kaebaja tervist puudutavaid andmeid. Ekspert on arvamuse põhjenduses tuginenud ebaselge põhjusega lihasekrampidele nii seljas kui ka kaelas, mida kajastavad ka kaebaja terviseandmed. Kuigi ekspert on hinnangus tuginenud taotleja terviseolukorra kirjelduses üksnes kahele anamneesile, ei muuda see kogu arvamust ebausaldusväärseks. Arvamuse juures on väljavõtted kaebaja terviseandmetest, uuringutest ning ravimite määramisest ja väljaostmisest (dtl 30–36; 46–70). Need võimaldavad järeldada, et ekspert on tutvunud kaebaja kohta käivate andmetega. Samuti 10

(11)3-21-2872 ei muuda eksperdi arvamust ebausaldusväärseks asjaolu, et blanketil on ekspertarsti hinnangu bloki viimasesse lahtrisse märgitud järgnev: „Terviseolukorrast tingituna vajab [---] eakohast suuremat“. Vastustaja selgitas, et kui puude raskusastet ei tuvasta, siis genereerib infosüsteem (SKAIS2) sellise pooliku lause automaatselt ning lõpetatud lause genereeritakse siis, kui puude raskusaste tuvastatakse. Kuigi ebaselguse vältimiseks oleks otstarbekas selline viga infosüsteemis kõrvaldada, puudub ringkonnakohtul alus kahelda vastustaja selle põhjenduse paikapidavuses. 25.
  1. Küll aga ei võimalda ekspertiisi kokkuvõttes esitatud põhjendused jõuda järelduseni, et kaebaja ei vasta tulenevalt oma tervislikust seisundist keskmise puude raskusastmele, s.t kaebaja anatoomiline ja füsioloogiline struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle pole selline, et ta ei vaja regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Terviseandmete alusel tehtud analüüsis ei võeta seisukohta taotluses (vt käesolev otsus, p 17) ja visiitide väljavõtetes kajastatu kohta, et kaebajal on kuus mitmeid kordi valu ja krampide tõttu probleeme nii püsti seismisega kui ka teadvusel olemisega. Näiteks
  2. jaanuari
  3. a visiidi kirjeldusest nähtub, et kaebajal tekkis
  4. jaanuaril 2020 kodus kramp, tasakaaluhäire ja kaebaja kukkus (dtl 52); krambivalu tõttu kukkumist ja teadvuse kaotamist on kirjeldatud ka
  5. mai
  6. a ja
  7. märtsi
  8. a visiidi väljavõtetes (dtl 53 ja 55); lihasekrambi valusid seljas ja kaelas on kajastatud
  9. veebruari
  10. a väljavõttes; kukkumist tänaval on kirjeldatud
  11. jaanuari
  12. a väljavõttes (dtl 61); krampide tõttu kukkumist ja teadvuse kaotust on kirjeldatud
  13. aprilli
  14. a visiidil (dtl 64). 25.
  15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tulenevalt määruse nr 15 § 2 lg-st 3 ei tulnud otsuse tegemisel arvestada
  16. a-st pärinevat haiguslugu, kuna see sündmus toimus rohkem kui viis aastat tagasi. Eespool viidatud normi kohaselt on SKA-l puude raskusastme määramiseks õigus andmete töötlemiseks saada päringule eelneva viie aasta kohta TIS-st andmeid. Viidatud norm reguleerib eeskätt seda olukorda, millise ajavahemiku kohta käivaid andmeid on SKA-l õigus töödelda, ilma selleks isikult luba küsimata. Viidatud norm aga ei keela SKA-l analüüsida kaebaja enda esitatud vanemaid kui viieaastaseid terviseandmeid, sh
  17. a haigusjuhtumit. Ka määruse nr 15 § 2 lg 5 lubab vajadusel töödelda vanemaid andmeid. Ringkonnakohtu hinnangul polnud õige jätta tähelepanuta
  18. a haigusjuhtumit, kuna sellele on korduvalt visiitide raames osutatud (dtl 55–56, 64 ja 69). Varasem haigusjuhtum tuleb arvesse võtta, kui selle tagajärjed võivad ilmneda alles aastaid hiljem. Praegusel juhul pole hinnatud, kas omaaegne haigusjuhtum võis põhjustada neid kaebusi ja tagajärgi, mis ilmnesid uuritud ajavahemikul. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
  19. Kuigi käsimüügi ravimite toimeaine võib olla nõrgem kui retseptiravimitel, ei lükka nimetatud asjaolu ümber seda, et SKA otsuses pole analüüsitud keskmise puude eelduseid.
  20. Eeltoodust tulenevalt on õige halduskohtu lõplik seisukoht, et vaidlustatud otsuse põhjendused ei võimalda järeldada, et kaebaja ei vasta puude keskmise raskusastme tasemele

§ 2lg 11 p 3 mõttes.

Seetõttu jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

  1. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  2. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.