Obsah (4)

§15§227§195§199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2023 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3952 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Rii

) §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140 €, selle eest, et viimane juhtis 04.11.2022 kell 01.52 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee 180-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik

§15

lg.1 p.1 ja pani toime väärteo

§227lg.2 järgi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestas selle koostaja kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning sama otsuse kohaselt olid muudeks tõenditeks ja andmeteks nimetatud väärteoasjas Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja X. Mihhail Denissov esitas 09.11.2022 Viru Maakohtule kaebuse, milles väärteoasja menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. palus Viru Maakohtu 16.11.2022 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud esitatud kaebus Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §115 lg.1 p.9 ja §115 lg.3 p.1 nõuetele. Mihhail Denissov esitas 18.11.2022 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles taotles väärteootsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt leiab selle esitaja, et väärtegu ei ole tõendatud ning taotleb väärteoasjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjustel: - vastavalt VTMS §57 lg.4 peavad kiirmenetluse otsuse sissejuhatuses olema menetlusaluse isiku andmed märgitud vastavalt sama seadustiku §109 p.4 ja

1. Kuna juhiluba ei loeta isikut tõendavaks dokumendiks, ei tuvastanud patrullpolitseinik menetlusaluse isiku samasust kiirmenetluse otsuse koostamisel. Politseiametnik täitis menetlusaluse isiku isiklikke andmeid puudutava informatsiooni riiklikke infosüsteeme kasutades. Kiirmenetluse otsuses on valesti märgitud menetlusaluse isiku töökoht. Määramata on menetlusalust isikut tõendava dokumendi nimetus ja number. Vastuolu on menetlusaluse isiku isikukoodis ja sünniajas. Kiirmenetluse otsuses puudub selle koostamise kellaaeg - vastavalt VTMS §55 lg.1 p.1, 2 ja 3 ning §108 p.1, 4, 5 ei olnud kohtuvälisel menetlejal õigust kohaldada kiirmenetlust, kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged – patrullpolitseinik ei selgitanud kohapeal menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ja kiirmenetluse rakendamise erisusi, võttes kiirmenetluse otsuse tagaküljele menetlusaluse isiku allkirja ilma küsimata viimase nõusolekut kiirmenetluse kohaldamise osas ning enne väärteo kohta ütluste andmist ei tutvustanud patrullpolitseinik menetlusalusele isikule Kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Menetlusalune isik leidis, et 2 - - - - - - sellega on rikutud tema kaitseõigus vastavalt VTMS §191 lg.1 p.1 ja väärteomenetlusõigust vastavalt VTMS §150 karistuse määramisel kohaldas kohtuväline menetleja valesti Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §56 lg.
2. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustest ei nähtu süü tunnistamist või nõusolekut rikkumisega. Seega puuduvad kergendavad asjaolud. Juhul, kui kohtuväline menetleja arvestas kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise, pidi ta lähtuma KarS §57 lg.2, mitte §56 lg.1 sätestatust kiirmenetluse otsuse muu tõendite ja andmete osas märkis kohtuväline menetleja tõendina tunnistaja X. Otsusest ei selgu, kas kohtuväline menetleja arvestas füüsilist politseiametnikku või paberkandjal tunnistaja ülekuulamise protokolli. Enne kiirmenetluse otsuse tegemist ei tutvustanud kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule tunnistaja ülekuulamise protokolli. Seega on küsitav tunnistaja ülekuulamise protokolli olemasolu väärteotoimikust ei nähtu, kas kiiruse mõõtmine toimus kooskõlas mõõtemetoodika ja Mõõteseadusega ning kas kiiruse mõõtmist teostas selleks pädev ametnik taadeldud mõõteseadmega. Mõõteprotokollist ei ole võimalik tuvastada, millist mõõterežiimi täpselt kasutati. Kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduses ei ole kajastatud, millise kiirusmõõteseadmega kiirust mõõdeti. Kui ei ole teada konkreetne mõõteseade, on ka tehtud otsus õigustühine objektiivse külje tagamiseks oli politseiametnikel võimalus kasutada alarmsõiduki videoregistraatorit ja/või rinnakaamerat. Antud juhul ei taganud politseiametnikud menetluse läbipaistvust, mille tagajärjel tekkis menetlusalusel isikul kahtlus toimingute õiguspärasuse osas. Menetlusalune isik leidis, et politseiametnikud võisid fikseerida teise sõiduki kiiruse või hoopis alarmsõiduki sõidukiiruse. Riigikohus on oma lahendites nr.3-12-1-82-09 ja nr.3-1-1-82-10 märkinud, et kiiruse mõõtmisel tuleks kasutada salvestusseadmeid. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesoleval juhul on olnud isiku karistamiseks viis, kus kahtlus isiku süüdiolekus kõrvaldatakse politseiametnikust tunnistaja ütluste eelistamisega menetlusaluse isiku ütlustele. Käesolevas asjas ei ole tõendite vahelisi vastuolusid enam võimalik kõrvaldada väärteo kirjelduses puuduvad objektiivsed asjaolud, nimelt on kirjeldamata kiirusmõõteseade, millega on tuvastatud lubatud sõidukiiruse ületamine ja viide sellele, et menetlusalust isikut on kiirusmõõteseadme näiduga tutvustatud. Kuigi seadme displeil oli näit 115, ei tutvustatud menetlusalusele isikule muud informatsiooni seadmel ja Kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Põhjendatud on kohapeal selgitada menetlusalusele isikule, kus toimus mõõtmine ja kus täpselt liikus mõõdetav sõiduk. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli tutvustas menetlusalusele isikule X, kes oli tunnistaja. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on kajastamata oluline teave (kiirusmõõturi taatlemistunnistuse number ja teised olulised andmed). Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei olnud loetav, üheselt arusaadav ja oli kohtuvälise menetleja Reigo Niglase poolt allkirjastamata järelevalve teostaja on kohustatud täitma kehtivat seadust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr.78 §6 on järelevalve teostaja kohustatud mõõtmise ettevalmistamisel seada kiirusmõõtur töökorda vastavalt kasutusjuhendile. Arvestades pikka ajavahemikku alates kiirusmõõturi testimisest kuni lubatud sõidukiiruse tuvastamiseni on kiirusmõõturi vastavus nõuetele ja selle korrasolek küsitavad. Politseiametnikud rikkusid Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr.78 §6 lg.4 p.1, 2, 3 nõudeid 3 Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei ole selge ja üheselt mõistetav. Protokollis tehtud parandused ja esinenud puudused mõjutavad akti sisu. Menetlusalusele isikule ei ole tehtud parandused ja numbrilised väärtused arusaadavad. Iga parandus peab olema kohtuvälise menetleja poolt ühe kriipsuga läbi tõmmatud märkusega „parandus õige“, tõestatud menetleja allkirjaga ja adressaadile tutvustatud - varjatud liiklusjärelevalve teostamisel ei täitnud politseiametnik

§195

p.1, 6 sätestatud kohustusi, nimelt ei taganud liiklejatele turvalisust ja ei tegutsenud liiklejatele arusaadavalt. Alarmsõiduk oli pargitud Tallinn – Narva maanteest ca 10 m kaugusele kõrvalteele esiotsaga Tallinna suunas ning lülitas sisse sinist ja punast värvi märgutuled, millega pimestas pimedal ajal halva nähtavuse korral vastutulevaid liiklejaid, menetlusalune isik oli sunnitud seisma jääma kõrvalteel - kiirmenetluse otsuses ja Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on valesti märgitud süüteo toimepanemise koht. Objektiivsetel asjaoludel ei olnud järelevalve teostajal füüsiliselt ja tehniliselt võimalik mõõta ja fikseerida liikuva sõiduki kiirust Tallinn – Narva maantee 180-ndal kilomeetril. Menetlusalune isik on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud kõiki tõendeid. Menetluse käigus kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süütuse presumptsiooni kohaselt menetlusaluse isiku kasuks. - Maakohtu istung 30.11.2022 Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde, palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning väärteomenetlus lõpetada. Oma kaebusest tõi menetlusalune isik välja järgmised asjaolud: väärteo toimepanemise koht on valesti määratud; kiiruse mõõtmine ei olnud stabiilne ja usaldusväärne, oli palju segavaid faktoreid; enne peatamist sadas vihma, asfalt oli märg; menetlusalusele isikule ei selgitatud menetluse eesmärki ja koostati otsus, arvestamata kõiki asjaolusid. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele selgitas menetlusalune isik, et ta ei tea, mitmendal kilomeetril kiiruse ületamine toimus; Kiirusmõõturi kasutamise protokoll oli täidetud osaliselt; kiirusmõõturi tabloo näiduga tutvus ta läbi patrullauto avatud tagaukse; VTMS §19 anti lugeda; väärteoprotokolli koostamist ei nõudnud, kuna aega ei olnud; menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, õigused selgitati enne menetluse algust; peale peatamist selgitati peatamise põhjus; isikusamasuse tuvastamiseks esitas menetlusalune isik oma juhiloa. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas menetlusalune isik, et politseiauto seisis kõrvalteel; peale menetlusaluse isiku sõiduki teisi autosid ei liikunud; Kiirusmõõturi kasutamise protokollis olid parandused tehtud, kui talle tutvustati, kuid oli ainult X allkiri, R.Niglase allkirja ei olnud. Tunnistaja X ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab prefektuuris patrullpolitseinikuna ning tema vahetus algas 03.11.2022 kell 19. Kiirusmõõturi testid tehti vahetuse alguses umbes kell 19.15 prefektuuri juures. Tunnistaja on mõõtja koolituse läbinud. 04.11.2022 teostas tunnistaja koos teise patrullpolitseinikuga kiiruse mõõtmist Tallinn – Narva maantee 180-ndal kilomeetril. Alarmsõiduk oli pargitud kõrvalteele. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki peatamise ajal vihma ei sadanud, menetluse lõpus tegi tunnistaja menetlusaluse isiku sõidukist fotod. Kiirusmõõturi 4 kasutamise protokolli koostas tunnistaja ja tegi sinna ka parandused. Videomenetlust ei tehtud, kuna oli pime aeg. Sellel teelõigul on lubatud kiiruseks 90 km/h, menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus fikseeriti 100 – 150 m enne patrullautot. Kiirusmõõtur oli töökorras, selle tabloo näitu tutvustas menetlusalusele isikule Reigo Niglas. Kiirust ületanud sõiduk peatati vilkuritega kohe, kui kiirus oli fikseeritud. Menetlusalune isik tuvastati juhiloa kaudu ja õigused tutvustas talle Reigo Niglas. Menetlusaluse isiku sõiduk liikus maanteel üksinda. Maakohtu istung 16.01.2023 Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab prefektuuris patrullpolitseinikuna ja tema vahetus algas 03.11.2022 kell 19, patrullis oli ta koos Xga. Enne menetlusaluse isiku sõiduki peatamist seisid nad selles kohas umbes 2 tundi. Nähtavus oli hea, kiiruse mõõtmise ajal vihma ei sadanud. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli täitis X, tunnistaja tutvus selle sisuga ning allkirjastas peale menetlusalust isikut, et saaks enne tutvuda viimase märkustega. Patrullauto oli pargitud kõrvalteele 180-ndal kilomeetril umbes 5 m kaugusel peateest. Menetlusaluse isiku auto peatati sealsamas kohas, menetlusalune isik parkis oma auto patrullauto kõrvale. Kõrvalteele parkimisega välditi peatumist peateel. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul, kurv on eemal. Kiiruse mõõtmisel segavaid faktoreid ei olnud. Patrullauto videoregistraator ei töötanud ja kiiruse mõõtmisel rinnakaamerat ei kasutatud. Tunnistaja kinnitas, et antud juhul olid kõik asjaolud selged. Menetlusalusele isikule selgitas tunnistaja kiirmenetluse erisusi ning menetlusalune isik oli kiirmenetlusega nõus. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli tutvustati menetlusalusele isikule enne kiirmenetluse otsuse koostamist. Sellel teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, menetlusalune isik vaatas patrullautos Stalkeri näitu ja mingeid küsimusi tal ei olnud. Menetlusalune isik tunnistas suuliselt oma süüd. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on tõendiks ning tunnistaja X on sinna märgitud lihtsalt andmetena. Tunnistaja selgitas, et karistuse suuruse määramisel arvestas ta järgmisi asjaolusid: kellaaeg, liiklustihedus, kiirus, ilmastiku olud, süü tunnistamine, andmed Karistusregistrist. Peale menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teisi sõidukeid teel ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud ja menetlusnorme rikutud ei ole. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. kuulanud Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 5 Nagu nähtub 04.11.2022 koostatud kiirmenetluse otsusest (edaspidi tekstis Otsus) nr.10220182184300, on menetlusalune isik rikkunud

§15

lg.1 p.1 ja pannud toime väärteo

§227

lg.2 järgi.

§15

lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

§227

lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. poolt lubatud suurima Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Otsuses märgitud ajal – 04.11.2022 kell 01.52 - juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit. Seda kinnitas maakohtu istungil ka menetlusalune isik. Küll on aga vaidlus käesolevas väärteoasjas selle üle, millisel kilomeetril Tallinn – Narva ,aanteel väärteo toimepanemine toimus. Otsuse ja Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (edaspidi tekstis Protokoll) kohaselt toimus see Tallinn – Narva maantee 180-ndal kilomeetril, menetlusalune isik selle seisukohaga ei nõustunud. Samas ei viidanud menetlusalune isik ise ühelegi tõendile, mis kinnitaksid väärteo toimepanemist mõnes teises kohas. Oma kaebuses on menetlusalune isik viidanud (tsitaadi algus) Maa-ameti kaardirakenduse ekraanitõmmisele, kus on kajastatud alarmsõiduki ja menetlusaluse isiku seisma jäämise orienteeruv asukoht Tallinn – Narva maanteel (tsitaadi lõpp). Kohtuväline menetleja on maakohtule selles osas esitanud andmed XY-monitori andmebaasist, mille kohaselt paiknes politseisõiduk 04.11.2022 kell 01.52 Tallinn – Narva maantee 179-nda ja 180-nda kilomeetri vahel ning ajavahemikul kell 01.30 – 02.00 ei liikunud. Kohtuvälise menetleja esindaja seletuste kohaselt loetakse väärteo toimepanemise koha määramisel kilomeetreid kasvavas järjekorras. Tulenevalt eeltoodust asub maakohus seisukohale, et väärteo toimepanemise koht on Otsuses märgitud õigesti ja põhjendatult ning toetab siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohta. Seega on käesolevas väärteoasjas tuvastatud väärteo toimepanemise aeg ja koht – 04.11.2022 kell 01.52 Ida-Virumaa Toila vald Tallinn – Narva maantee 180-s kilomeeter. Maakohus peab siinkohal lisaks ja vajalikuks rõhutada ka seda, et nende mõlema asjaoluga on kohapeal nõustunud ka menetlusalune isik ise. Nimelt nähtub nii Otsusest kui Protokollist, et mõlemasse dokumenti on menetlusalusel isikul olnud võimalik teha omakäelisi märkusi. Väärteo toimepanemise koha osas ta selliseid märkusi teinud ei ole. Järgnevalt hindab maakohus seda, kas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine toimus vastavalt ettenähtud nõuetele. 6 Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud 04.11.2022 Protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Mihhail Denissovi poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Avensis (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmist 04.11.2022 kell 01.52 Tallinn – Narva maantee 180-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr.AS008371, mis oli vastavalt 03.11.2022 kell 19.15 testimisele töökorras. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus halb, tegemist oli pimedal ajal sademeteta märja kattega kahesuunalise teega. Mõõtja seisis kõrvalteel, kiirusmõõtur oli paigaldatud statiivil. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt. Mõõtmine toimus 2 - 3 sekundi jooksul ning segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 115 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h ja lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Kuna menetlusalune isik leidis, et käesolevas väärteoasjas koostatud Protokolliga ei ole väärteo toimepanemist võimalik tõendada, siis hindab maakohus järgnevalt nimetatud Protokolli, tulenevalt menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatule. Kaebuse kohaselt ei nähtu väärteotoimikust, kas kiiruse mõõtmine toimus kooskõlas mõõtemetoodika ja Mõõteseadusega ning kas kiiruse mõõtmist teostas selleks pädev ametnik taadeldud mõõteseadmega, mõõteprotokollist ei ole võimalik tuvastada, millist mõõterežiimi täpselt kasutati. Mõõteseaduse §5 lg.1 p.1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud ning sama sätte p.2 kohaselt on mõõtmisel järgitud Mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Käesolevas väärteoasjas nähtub Protokollist, et antud juhul kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr.AS008371. Vastavalt maakohtule esitatud Metroserti 30.05.2022 taatlustunnistusele nr.TTRS-22/00094 läbis mõõtevahend kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Samast Protokollist nähtub, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik Reigo Niglas. Vastavalt maakohtule esitatud tõendile on Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp III patrullpolitseinik Reigo Niglas Mõõtealase koolituse läbinud. Seega on käesolevas väärteoasjas Mõõteseaduse §5 lg.1 p.1 sätestatud nõuded täidetud. Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab vastavalt

§199lg.7 Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Nimetatud nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr.78 (edaspidi tekstis Määrus) Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele peatükis

1. 7 Kaebuse kohaselt on politseiametnikud rikkunud Määruse §6 lg.4 p.1, 2, 3 nõudeid. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt Protokollile testiti seadet 03.11.2022 kell 19.15 ja seade oli töökorras. Tunnistajate X ja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kiirusmõõturit testiti vahetuse alguses ja see oli töökorras. Andmed selle kohta, et kiirusmõõturi ekraan oli kuidagi kahjustatud või sellel olevat näitu ei oleks olnud võimalik selgelt lugeda, käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetlusalune isik kinnitas ise maakohtu istungil, et talle näidati läbi avatud patrullauto ukse kiirusmõõturi ekraani ja ta nägi seal näitu
2. Kaebuse kohaselt ei ole Protokollist võimalik tuvastada, millist mõõterežiimi täpselt kasutati. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et Protokoll vastab igati Määruse §10 lg.1 sätestatud nõuetele, muuhulgas on Protokollis üheseltmõistetavalt märgitud ka sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valitud mõõterežiim. Kaebuse kohaselt ei ole Protokoll selge ja üheseltmõistetav, selles tehtud parandused ja esinenud puudused mõjutavad akti sisu, menetlusalusele isikule ei ole tehtud parandused ja numbrilised väärtused arusaadavad, iga parandus peab olema kohtuvälise menetleja poolt ühe kriipsuga läbi tõmmatud märkusega „parandus õige“, tõestatud menetleja allkirjaga ja adressaadile tutvustatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib maakohus, et menetlusalune isik ei ole välja toonud neid asjaolusid, millistes ei ole Protokoll selge ja üheseltmõistetav ning millised on Protokolli puudused. Maakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Protokollija poolt Protokollis tehtud parandus on läbi tõmmatud ühe kriipsuga ning kõrval on olemas märge „parandus õige“ koos protokollija allkirjaga. Eeltoodu tõttu jääb maakohtule antud kaebuse etteheide täiesti arusaamatuks. Tunnistajate X ja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kiirust mõõtis politseiametnik Reigo Niglas ja Protokolli täitis politseiametnik X, kes seda ka peale allkirjastamist tutvustas menetlusalusele isikule koos tehtud parandusega. Seda asjaolu on omakäeliselt Protokollis kinnitanud ka menetlusalune isik. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et peale menetlusaluse isiku märkustega tutvumist allkirjastas ta selle Protokolli koheselt menetlusaluse isiku juuresolekul. Maakohus nõustub siinkohal menetlusaluse isiku poolt Protokollis omakäeliselt tehtud märkusega ja maakohtu istungil väljendatuga, et tema tutvustamisel nimetatud Protokolliga oli see mõõtja poolt allkirjastamata, kuid leiab, et see asjaolu ei anna alust Otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja seletuste ja tunnistaja Reigo Niglase ütluste kohaselt maakohtu istungil on see tavapraktika ja tuleneb sellest, et kui menetlusalune isik on oma märkustes avaldanud midagi olulist või soovinud midagi muuta, siis saab mõõtja sellele ka vajadusel reageerida. Menetlusaluse isiku märge Protokollis koostaja allkirja puudumise kohta ei ole asjakohane, kuna Protokolli blankett sellise ametniku allkirja olemasolu ette ei näe. Tunnistajate X ja Reigo Niglase ütluste kohaselt oli Protokoll enne menetlusalusele isikule tutvustamist protokollija poolt allkirjastatud. Kaebuse kohaselt oli Protokollis kajastamata taatlustunnistuse number ja teised olulised andmed). oluline teave (kiirusmõõturi 8 Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et koostatud Protokoll vastab igati nõuetele. Kiirusmõõteseadme taatlustunnistuse numbri märkimine Protokolli ei ole kohustuslik ning selles puudub ka vastav koht. Missuguste teiste oluliste andmete puudumisele on menetlusalune isik viidanud, kaebusest ei selgu. Seetõttu puudub maakohtul ka võimalus neid hinnata. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil kindlaks tehtud ettenähtud nõuete kohaselt. Kuna oma kaebuses ja maakohtu istungil leidis menetlusalune isik, et Otsus ei vasta VTMS erinevatele sätetele, siis hindab maakohus järgnevalt nimetatud Otsust, tulenevalt menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatule. Kaebuse kohaselt täitis politseiametnik menetlusaluse isiku isiklikke andmeid puudutava informatsiooni riiklikke infosüsteeme kasutades, Otsuses on valesti märgitud menetlusaluse isiku töökoht, märkimata on menetlusalust isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, vastuolu on menetlusaluse isiku isikukoodis ja sünniajas, Otsuses puudub selle koostamise kellaaeg. Kiirmenetluse otsuse sisu on sätestatud VTMS §
3. Nimetatud säte ei näe, et otsuses on kohustuslik märkida menetlusalust isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning otsuse koostamise kellaaeg. Vastavalt VTMS §109 p.4 märgitakse otsusesse füüsilise isiku puhul tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Nimetatud andmed on käesolevas väärteoasjas tehtud Otsuses märgitud ja vastavad tegelikkusele. Kaebuse viited sellele, et menetlusaluse isiku sünniaeg ei vasta isikukoodile ja valesti on märgitud tema töökoht, on küll õiged, kuid ei anna alust selle Otsuse tühistamiseks, kuna sünniaja ja töökoha märkimine on kohustuslik välismaalaste või nende isikute puhul, kellel puudub isikukood. Kuna käesoleval juhul on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel on olemas isikukood, tuleb lähtuda sellest. Isikukood on käesolevas väärteoasjas Otsuses märgitud õigesti. Kaebuse kohaselt ei selgitanud patrullpolitseinik menetlusalusele isikule kohapeal tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse rakendamise erisusi. Samuti ei tutvustatud menetlusalusele isikule enne ütluste andmist Protokolli. Menetlusalune isik leidis, et sellega on rikutud tema kaitseõigust ja väärteomenetlusõigust. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kuna kõik asjaolud olid antud juhul selged, selgitas ta menetlusalusele isikule kiirmenetluse võimalust ja selle erisusi ning menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega. Ka Otsusest on näha, et menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks viidata ka menetlusaluse isiku seletusele maakohtu istungil, kus ta kinnitas, et ei soovinud väärteoprotokolli koostamist, kuna kiirustas ja tahtis aega säästa. Maakohus leiab, et seega olid kiirmenetluse erisused menetlusalusele isikule teatavaks tehtud, need olid talle arusaadavad ja sellise menetlusliigi valik oli menetlusaluse isiku vaba valik. 9 Maakohus ei nõustu kaebuse väitega ka selles osas, et menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi vastavalt VTMS §
4. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta küsib menetlusaluse isiku käest iga kord, kas viimane soovib tutvuda oma õiguste kirjalikult või soovib ta nende ettelugemist suuliselt. Käesoleval juhul soovis menetlusalune isik oma õigustega tutvuda kirjalikult ning tal võimaldati need ise läbi lugeda. Ka Otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule on tema õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning ta on selle kohta andnud ka allkirja. Maakohus märgib lisaks, et samas lauses Otsuse blanketil on veelkord viited kiirmenetluse erisustele. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusaluse isiku õigusi ei olnud kohtueelse menetluse käigus rikutud. Juhul, kui menetlusalune isik ei oleks oma õigustest ja kohustustest aru saanud või neid ei oleks talle tutvustatud koos kiirmenetluse erisustega, oli tal igakülgne võimalus see oma ütlustes ära märkida. Seda menetlusalune isik teinud ei ole. Kaebuse kohaselt on Otsuses märgitud tõendina tunnistaja X, kuid sellest ei selgu, kas kohtuväline menetleja arvestas füüsilist politseiametnikku või tunnistaja ütlusi paberkandjal. Tunnistaja ülekuulamise protokolli menetlusalusele isikule ei tutvustatud. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema Otsuse koostajana märkis sellesse tõendina Protokolli ja muude andmetena tunnistaja X. Maakohus leiab, et sellised ütlused vastuseks kaebuse väidetele on ammendavad. Nimelt nähtub Otsuse blanketist, et sellesse on tõepoolest võimalik märkida eraldi nii tõendid kui ka muud andmed, mida Otsuse koostaja peab vajalikuks. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest nähtub, et X nime märkis ta Otsusesse andmete, mitte tõendina. Tunnistaja X ülekuulamise protokolli ei ole antud juhul kohtueelses menetluses koostatud. Kaebuse kohaselt ei Otsuse väärteokirjelduses kajastatud, millise kiirusmõõteseadmega kiirust mõõdeti, mistõttu on see Otsus õigustühine. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus viitas käesolevas kohtuotsuses juba eespool sellele VTMS sättele, kus on märgitud kiirmenetluse otsusesse kohustuslikult sissekantavad andmed. Nimetatud säte ei kohusta kiirmenetluse otsusesse märkida kiirusmõõteseadme andmeid. Sellised andmed on olemas ja kontrollitavad Protokollist, millele Otsuses on konkreetne viide olemas. Kaebuse kohaselt oli politseiametnikel võimalus kasutada politseisõiduki videoregistraatorit ja/või rinnakaamerat, kuid antud juhul politseiametnikud seda ei teinud, millega ei olnud tagatud menetluse läbipaistvus. Kaebuse kohaselt võis sel juhul olla fikseeritud mõne teise sõiduki kiirus. Menetlusalune isik viitas kaebuses Riigikohtu lahenditele. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Videoregistraatori ja/või rinnakaamera kasutamine ei ole ühelgi juhul kohustuslik ning nende kasutamise otsustab menetlust läbiviiv politseiametnik igal konkreetsel juhul ja tulenevalt asjaoludest eraldi. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et videoregistraatorit ei kasutatud antud juhul, kuna tegemist oli pimeda ajaga ning rinnakaamerat seetõttu, et kõik väärteoasjaolud olid selged. Maakohus leiab, et mingeid etteheiteid kohtueelset 10 menetlust läbiviivale politseiametnikule menetluse läbipaistvuse osas antud juhul teha ei saa. Nii menetlusaluse isiku enda seletuse kui tunnistajate X ja Reigo Niglase ütluste kohaselt maakohtu istungil liikus Otsuses märgitud ajal ja kohas menetlusaluse isiku sõiduk üksinda. Sama nähtub ka Protokollist, millele menetlusalune isik ei ole selles osas vastu vaielnud. Seetõttu jääb maakohtule täiesti arusaamatuks kaebuse väide selle kohta, et fikseeritud võis olla mõne teise sõiduki kiirus. Kaebuse viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, kuna neis käsitletakse kiiruse mõõtmist vaid ühe politseiametniku poolt. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebuse kohaselt ei ole Otsuse väärteokirjelduses viidet sellele, et menetlusalust isikut on kiirusmõõteseadme näiduga tutvustatud. Põhjendatud on menetlusalusele isikule selgitada, kus toimus mõõtmine ja kus liikus mõõdetav sõiduk. Protokolli tutvustas menetlusalusele isikule X, kes oli tunnistaja. Maakohus nende kaebuse väidetega ei nõustu ja viitab taaskord VTMS §57, mis ei kohusta Otsuses märkima seda, et kiirusmõõturi näitu oli menetlusalusele isikule tutvustatud. Nimetatud märge tehakse Protokolli ja käesoleval juhul on see ka korrektselt tehtud. Ka on Protokollist üheselt võimalik aru saada, kus toimus mõõtmine ja kus liikus mõõdetav sõiduk, mistõttu see kaebuse väide jääb maakohtule arusaamatuks. Menetlusalune isik kinnitas ise maakohtu istungil, et nägi kiirusmõõturi näitu läbi patrullauto avatud ukse, samuti on ta omakäeliselt märkinud Otsusesse, et kiirusmõõturi näit oli
5. Tunnistaja Reigo Niglase ütluste kohaselt ei tekkinud menetlusalusel isikul küsimusi peale näiduga tutvumist. Nii kaebusest kui ka tunnistajate X ja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Protokolli tutvustas menetlusalusele isikule X, kes selle täitis ja allkirjastas enne tutvustamist. Käesolevas väärteoasjas olid kohtueelset menetlust läbiviivate politseiametnike rollid arusaadavalt ja konkreetselt jagatud – Reigo Niglas oli kiiruse mõõtja ja menetleja ning X protokollija ja tunnistaja. Protokolli tutvustas X menetlusalusele isikule kui protokollija. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et Otsus käesolevas väärteoasjas on koostatud vastavalt ettenähtud nõuetele ning menetlusnormide rikkumisi maakohus ei tuvastanud. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud

§227

lg.2 alusel, kuna ta rikkus

§15lg.1 p.1 nõudeid.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja Otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja Otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. 11 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§227

lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub

§227

lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule põhikaristusena kohaldatud kõige leebemat karistuse liiki. Otsuse kohaselt on arvestatud kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kaebuse kohaselt ei nähtu menetlusaluse isiku ütlustest süü tunnistamist, mistõttu puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Tunnistaja Reigo Niglase ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik tunnistas kohapeal suuliselt kiiruse ületamist, mistõttu on see ka märgitud Otsusesse. Kuigi menetlusalune isik on seda asjaolu käesoleval ajal hakanud eitama, peab maakohus tunnistaja Reigo Niglase ütlusi süü suuliselt tunnistamise kohta kohapeal siiski tõeseteks. Neid tunnistaja ütlusi toetab kaudselt ka see, et kohtuväline menetleja leidis, et kõik asjaolud on selged ja sellega seoses pidas võimalikuks kiirmenetluse kohaldamise. Kaebuse kohaselt kohaldas kohtuväline menetleja Otsuse koostamisel valesti KarS §56 lg.

1. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. KarS §56 lg.1 näol on tegemist üldsättega karistuse kohaldamisel, mis näitab ära alused karistamisel ning nõuded, mida tuleb karistamisel arvestada. Seetõttu on Otsuse viide KarS §56 lg.1 igati õige ja asjakohane. Asjaolu, et Otsuses ei ole viidatud KarS §57 lg.1 p.3, ei anna alust Otsuse tühistamiseks, kuna selles on süü tunnistamine väljendatud sõnaliselt. Kaebuse kohaselt pidi kohtuväline menetleja märkima Otsusesse hoopis viite KarS §57 lg.
2. KarS §57 lg.2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka sama paragrahvi lg.1 loetlemata asjaolusid. 12 Kaebuses ei ole viidatud ja ka maakohtu istungil ei selgitanud menetlusalune isik, missuguseid KarS §57 lg.1 loetlemata asjaolusid pidi kohtuväline menetleja Otsuse tegemisel lisaks arvestama. Seetõttu puudub maakohtul võimalus neile ka hinnangut anda. Tunnistaja Reigo Niglase ütluste kohaselt arvestas ta karistuse suuruse määramisel järgmiste asjaoludega: kellaaeg, liiklustihedus, kiirus, ilmastiku olud, süü tunnistamine ja andmed Karistusregistrist. Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik ei ole registrisse kantud. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemana, seega on kohtuväline menetleja maakohtu arvates arvestanud karistuse määramisel kõiki tunnistaja Reigo Niglase poolt nimetatud asjaolusid, s.h. kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Tallinn – Narva maanteel, kus liiklus on intensiivne ka öisel ajal. Tegemist on kahesuunalise põhitrassiga, mida kasutavad lisaks sõiduautodele ka piirile ja piirilt liikuvad veokid, sõiduridasid on vaid 1 +
3. Lisaks sellele viitab maakohus siinkohal sarnaselt Otsuse koostajaga ka ilmastiku oludele. Protokolli kohaselt oli tegemist halva nähtavusega, pimeda ajaga ja märja kattega teega. Kuigi tunnistaja Reigo Niglas märkis, et nähtavus oli hea, möönis ta siiski, et tegemist oli pimeda ajaga ning patrullauto tuled ei põlenud. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et tegemist oli halva nähtavusega ja sadas vihma. Vihmasadu ükski teine maakohtule esitatud tõend ei kinnita. Protokolli kohaselt oli tegemist sademeteta ilmastikuga, ka maakohtule menetlusaluse isiku sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu sadu. Samas on tõenäoline, et sadu võis olla enne menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki peatamist, kuna Protokolli kohaselt oli tee märg. Ajaliselt oli väärtegu toime pandud öisel ajal kell 01.52 ja selle toimepanemise ajal liikus menetlusaluse isiku sõiduk maanteel üksinda. Igal juhul olid kellaaja, liiklustiheduse ja ilmastiku olude arvestamine Otsuse koostaja poolt igati põhjendatud. Ülaltoodu kokkuvõtteks nõustub maakohus kohtuvälise menetleja otsustusega nii karistuse liigi kui suuruse osas ja jätab Otsuse muutmata. Maakohus leiab sarnaselt 13 kohtuvälise menetlejaga, et määratud karistuse liik ja suurus vastavad toimepandud väärteo raskusele, menetlusaluse isiku süü suurusele ja menetlusalusele isikule ning täidavad eesmärki – hoiduda edaspidi väärtegude toimepanemisest. Otsus on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise aspektist. Kaebuse väidetega selle kohta, et liiklusjärelevalve teostamisel ei täitnud politseiametnikud

§195

p.1, 6 sätestatud kohustusi – ei taganud liiklejatele turvalisust, ei tegutsenud liiklejatele arusaadavalt ja pimestas vilkuritega vastutulevaid liiklejaid – maakohus ei nõustu.

§195

p.1 kohaselt on liiklusjärelevalve teostaja kohustatud tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse ning sama sätte p.6 kohaselt on ta kohustatud kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt. Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on politseiametnikud nimetatud sätteid igati järginud. Nii menetlusaluse isiku kaebusest, seletusest maakohtu istungil kui ka tunnistajate ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et patrullauto oli pargitud mõne meetri kaugusele peateest ja ka menetlusalune isik peatas oma sõiduki peateest eemal kõrvalteel patrullauto juures. Vaidlust selle üle käesolevas asjas ei ole. Maakohus leiab, et sellega on igati täidetud kohustus tagada sujuv liiklus ja liiklejate turvalisus. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool märkis, on tegemist suhteliselt kitsa peateega, mistõttu nii patrullauto kui teis(t)e sõiduki(te) parkimine/peatumine samal teel võis takistada sujuvat liiklust ja tekitada ebaturvalisust. Nii menetlusaluse isiku kaebusest, seletusest maakohtu istungil kui ka tunnistajate ütlustest maakohtu istungil nähtub, et lubatud sõidukiiruse ületamise tuvastamisel lülitas politseiametnik patrullautol tööle punase ja sinise vilkuri. Maakohus leiab, et sellega on järgitud ka nõue tegutseda liiklejate jaoks arusaadavalt. Seda kinnitab ka menetlusaluse isiku enda tegevus – ta sai aru, et vilkuritega anti kohustusliku peatumise märguanne ja et see märguanne on antud just temale, kuna teisi liiklejaid sel hetkel maanteel ei olnud. Menetlusaluse isiku viide sellele, et ta peatus vaid sellepärast, et vilkurid pimestasid teda, ei ole asjakohane. On eluliselt arusaadav, et töötavad vilkurid paistavad öisel pimedal ajal palju intensiivsemalt kui päevasel valgel ajal, kuid ilmselgelt ei ole tegemist pimestamisega. Samuti nähtub politseiametnike arusaadav tegutsemine ka sellest, et peale menetlusaluse isiku sõiduki peatumist selgitas politseiametnik menetlusalusele isikule koheselt peatamise põhjuse. Seda kinnitas maakohtu istungil ise menetlusalune isik. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et politseiametnikud käitusid menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo ajal ja kohas igati

kohaselt ja see kaebuse väide ei anna samuti alust Otsuse tühistamiseks. Ülejäänud kaebuse väidetele vastas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. 14 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 15