KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2636 Haldusasi Po

) § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 362 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. 3-22-2636 Puudutatud isik peeti kinni 14.12.2022 kell 16.50 Tallinnas aadressil Sadama 25/2 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isik juhtis mootorsõidukit Renault Espace Saksamaa registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduk liikus sadama A-terminalis kell 16.39 Tallinna-Helsingi laeva suunas. Sõiduk liikus kassa juurde ja hiljem lahkus sealt suunaga Tallinna vanalinna poole. Piirivalvepatrull märkas sõiduki sellist liikumist ja pöördus kassa töötaja poole. Viimase sõnul esitas sõiduki juht kehtetu Saksamaa dokumendi ja nõudis ähvardavalt laevale lubamist, kuid töötaja keeldus sellest. Pärast selle teabe saamist järgnes patrull sõidukile. Sõiduki kontrollimisel selgus, et juhiks oli X. Isik esitas juhtimisõiguse tõendamiseks dokumendi pealkirjaga „Translation of International driver’s license“. Kuna selgus, et isik juhib mootorsõidukit, omamata vastavat juhtimisõigust, kõrvaldati ta juhtimiselt ja sõiduk teisaldati. Kohapeal tehti väärteoasjas kiirmenetluse otsus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 201 lg 1 alusel. Isikuga viibisid sõidukis koos naine ja viis last, kes isiku sõnul olid tema abikaasa ja lapsed. Isik esitas kehtetu Saksamaa reisidokumendi nr XXXXXXXXXX (kehtiv kuni 13.04.2019) ja Saksamaa dokumendi väljasaatmise peatamise kohta (välja antud 24.11.2022, kehtiv kuni 23.05.2023). Samuti esitas ta sõidukis viibinud laste (sünniaastad 2006, 2009, 2012, 2014 ja 2015) ja naise Saksamaa kehtivad elamisload ning selgitas, et neil puuduvad reisidokumendid. Tegemist on Süüria kodanikega. Isikute andmete kontrollimisel PPA andmesüsteemides selgus, et Saksamaa on alustanud 25.11.2022 laste tagaotsimist, kuna lapsed on teadmata kadunud, ning leidmisel tuleb nad paigutada kaitse alla hoolekandeasutusse. Samuti selgus, et naine on teadmata kadunud isik, keda Saksamaa otsib taga alates 01.12.2022 ning kelle leidmisel tuleb isiku nõusolekul edastada tema asukohaandmed Saksamaa ametivõimudele. Sellest teabest tulenevalt saadeti Saksamaale päring eesmärgiga teavitada, et tagaotsitavad lapsed on leitud Eesti Vabariigis, ja selgitada välja, kas puudutatud isikul ja temaga koos olnud naisel on seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks. Saksamaa päringu vastusest selgus, et puudutatud isik ja naine on lapsevanemad, kellelt Düsseldorfi noorte hoolekandeamet on laste hooldusõigused ära võtnud. Samuti teatas Saksamaa vastuses, et puudutatud isik on nende poolt registreeritud smugeldamise tõttu ja sattus politsei huviorbiiti kaitsealuste isikute väärkohtlemise tõttu. Saksamaa ei ole aga selgitanud, kas vanematel on õigus viibida Schengeni alal. PPA toimetas lapsed Tallinna laste turvakeskusesse ja vanemad kinnipidamiskeskusesse. PPA võttis 15.12.2022 puudutatud isikult sõrmejäljed, mille andmebaasis võrdlemise tulemusel saadi vastuseks, et temalt on võetud sõrmejäljed 22.02.2016 ja 18.10.2021 rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Kuna PPA andmetel on isik varem taotlenud rahvusvahelist kaitset, tal on õigus viibida Saksamaal ning on alus arvata, et isik lahkus sealt omavoliliselt, pidas PPA isiku 15.12.2022 kell 11.50 kinni

§ 361lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 7 alusel.

Isikuga korraldati vestlus, mille käigus ta selgitas, et lahkus

1. a-l koos perega Süüriast Türki, hiljem lahkus ta üksinda Kreekasse ja suundus sealt Saksamaale, kus 03.07.2015 paiku palus Bonnis varjupaika. Ta ootas ligikaudu 6 kuud varjupaiga andmise otsust ja lendas
2. a-l tagasi Kreekasse oma pere järele. Seejärel tegeles ta perele dokumentide hankimisega ja
3. a-l saabus tema pere Saksamaale. Puudutatud isik ise viibis ja töötas Kreekas kuni
4. a-ni, misjärel läks ta samuti Saksamaale ja asus elama koos oma perega Düsseldorfis. Vestluse alguses rääkis isik, et kasutas Eesti Vabariiki transiitriigina, et minna Soome Vabariiki u 20 päevaks puhkamise ja enda tuttavate külastamise eesmärgil. Hiljem aga väitis ta, et Soomest soovib ta tegelikult koos perega sõita edasi Norrasse ja sealt edasi Taani onu (isa vend) juurde. Hiljem lisas isik, et võib ka Eestisse elama jääda, kui Eesti väljastab talle ja ta perele elamisload. Isiku sõnul on tal õigus viibida Saksamaal, kuid talle ei meeldi seal ja seega ta lahkus. Isik kinnitas samuti, et tema varjupaigataotlus on tagasi lükatud, kuid enda viibimist seal saab ta pikendada iga kuue kuu tagant. Isiku sõnul ei ole ta nõus lahkuma Süüriasse, kuna seal võidakse ta tappa. 2

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt taotles puudutatud isik Saksamaal olles rahvusvahelist kaitset ja on saanud keelduva otsuse. Pole kahtlust, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ta peab viibima Saksamaal. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud, ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav viibimisalus. Saksamaa on teavitanud, et puudutatud isikul puudub laste hooldusõigus ja nad on teadmata kadunud, lisaks on ta olnud seotud smugeldamise ja võimaliku isikute väärkohtlemisega. Samuti on tagaotsitav isiku abikaasa. PPA hinnangul järeldub isiku hoiakutest, käitumisest ja ütlustest, et isik ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda. Samuti leiab PPA, et ta võib põgeneda, kuna on põhjendatud alus arvata, et ta lahkus omavoliliselt Saksamaalt. Kehtiva dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist Saksamaalt Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Eestisse. Vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki, sest isiku eesmärk on leida koht, kus tal oleks perega hea elada. Isiku kehtetu reisidokumendi hoiulevõtmine ja isiku kohustamine käia end PPA-s registreerimas ei tagaks isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. PPA edastab Dublini III määruse alusel tagasivõtupalve Saksamaa ametivõimudele hiljemalt ühe kuu jooksul. Isiku Saksamaale tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. PPA hinnangul ei riiva isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine oluliselt tema perekonnaelu puutumatust, kuna vanematelt on laste hooldusõigus ära võetud. Samuti on Eesti Vabariik kohustatud lapsed üle andma Düsseldorfi noorte hoolekandeametile. Isiku ütluste kohaselt on ta ka varem oma abikaasast eraldi elanud, kui ta oli aastatel 2017–2020 Kreekas. Abikaasa elas samal ajal Saksamaal. Samuti saavad abikaasad taasühineda pärast isiku Saksamaale üleandmist. 2. Puudutatud isik vaidles 16.12.2022 istungil PPA taotlusele vastu. Kui teda ei taheta Eestisse, siis ta on valmis võtma vastu mistahes dokumendi ja lahkub siit esimesel võimalusel. Ta ei ole kellelegi probleeme tekitanud, tal ei olnud kaasas keelatud esemeid ja ta pole kellelegi haiget teinud. Seega ei ole põhjust teda kinni pidada. Kui asi on seotud sõiduõigust tõendavate dokumentide puudumisega, siis PPA võib talle trahvi teha, kuid mitte teda kinni pidada. Ta ei ole saanud kätte kohtuotsust, mis ütleks, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus oleks täielikult tagasi lükatud. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.12.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2023. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on tal õigus viibida riigis, kus ta taotluse esitas. Puudutatud isik aga lahkus Saksamaalt ja reisis Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Eestisse, kus viibimiseks tal seaduslik alus puudub. Kuna puudutatud isik lahkus loata Saksamaalt, esineb tal põgenemisoht

§ 361lg 21 ja VSS § 68 p 9 järgi.

Kuna esineb põgenemisoht, siis võib isikut tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras

§ 361lg 2 p 7 alusel kinni pidada.

Kinnipidamine on vältimatult vajalik. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda teise riiki, sest tema eesmärk on leida endale meelepärane sihtriik. Dokumentide puudumine pole seni olnud isikule takistuseks. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik tabatigi Eesti3

§ 361

lg 2 p-des 1–5 ja 7 nimetatud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusse paigutamist ning sinna ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike. Samuti ei saa kohus anda isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14). Hoolimata mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu esinemisest tuleb isiku põgenemisohtu hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Lähtuvalt eelnevast ei ole halduskohus puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Asjaolu, et isik on juba Saksamaal rahvusvahelist kaitset taotlenud, ei saa olla aluseks tema põgenemisohu määramisel. Kohtu arvamus, et isik võib riigist lahkuda, on subjektiivne ja põhjendamata. Liiati jättis kohus arvestamata, et pole välistatud, et isikul on õigus viibida Schengeni alal – Saksamaa ei ole esitanud teavet, et isikul sellekohane õigus puuduks. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide saavutamiseks vältimatu. Seejuures ei ole kohus hinnanud ka ohtu maandavate asjaolude esinemist. Puudutatud isik leiab, et temal võiks lubada elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses koos oma perega. Ta kinnitab, et seal elades täidab ta kõiki PPA nõudeid. Ei ole alust arvata, et puudutatud isik põgeneb majutuskeskusest, kui ta elab seal koos oma abikaasa ja lastega. 5. PPA palub 19.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse ja selle põhjendustega. PPA esitas 20.12.2022 Saksamaa Migratsiooniametile palve puudutatud isiku tagasivõtmiseks Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel. Puudutatud isik esitas 21.12.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks Eestis. Saksamaa Migratsiooniamet teatas 22.12.2022, et nõustub isiku tagasi võtma Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel, s.t taotlejana, kelle taotlus on läbivaatamisel ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi territooriumil. Seejuures edastati üleandmise tingimused (lennujaamad ja kellaajad, kus isikut saab üle anda). PPA teavitas puudutatud isikut 30.12.2022 kirjaga nr 15.6-8/596-1, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Saksamaa ning ta tuleb Saksamaale üle anda. Isikule anti võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Puudutatud isik vastas avaldusega, et ta ei soovi Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid soovib naasta Saksamaale. PPA jättis 10.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega nr 12212210109-1 puudutatud isiku taotluse läbi vaatamata, kuna Saksamaa Liitvabariik vastutab 4

§ 32

lg 1 sätestab, et kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele

§ 361lg 2 p-i 7.

PPA selgitas halduskohtule esitatud taotluses, et kogutud andmetest ja puudututud isiku ütlustest nähtuvalt oli isik taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Samuti selgitas PPA, et kavatseb esitada Dublini III määruse alusel puudutatud isiku tagasivõtu palve Saksamaa ametivõimudele hiljemalt ühe kuu jooksul. Nagu PPA on vastuses määruskaebusele esile toonud, nõustus Saksamaa puudutatud isiku Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti b alusel tagasi võtma. PPA 25.01.2023 e-kirja kohaselt ongi isik juba Saksamaale üle antud. Seega võisid PPA ja halduskohus puudutatud isiku kinnipidamisel tugineda

§ 361lg 2 p-le 7.

9.

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmisel Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või on isik loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 361lg 21).

Riigikohus on selgitanud, et

§ 361

lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lgga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17). Halduskohus leidis, et puudutatud isikul on põgenemisoht

§ 361lg 21 ja VSS § 68 p 9 järgi.

VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmeriigist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudutatud isikul esines põgenemise oht

§ 361lg-s 21 ja VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaolude tõttu.

PPA taotluses loetletud asjaoludest ja lisadest nähtuvalt oli puudutatud isik esitanud Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samas ei olnud puudutatud isikul dokumenti, millest nähtuks, et tal oleks viibimisõigus teistes Schengeni ala või Euroopa Liidu liikmesriikides. Isik kinnitas PPA-le 15.12.2022 vestlusel, et 5

§ 361lg 1).

1. Õige on ka halduskohtu hinnang, et isiku kinnipidamine ei riiva oluliselt puudutatud isiku õigust perekonnaelule. Asja materjalidest nähtuvalt puudub isikul laste suhtes hooldusõigus ja lapsed tuleb üle anda Saksamaa ametivõimudele. Arvestades ka puudutatud isiku vestlusel antud selgitusi oma varasema perekonnaelu kohta, ei saa tema eraldamist abikaasast kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalseks riiveks pidada.
2. Kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel üle teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle määruse art 28 lg-st
3. Nimetatud sätte kolmandast lõigust tulenevalt võib isikut kinni pidada kuni kuue nädala jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lgle 3 lõpeb. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-56, p 25–27). PPA taotluse esitamise ajal ei olnud PPA veel Saksamaale isiku tagasivõtupalvet esitanud. PPA 19.01.2023 vastusest nähtuvalt esitati see Saksamaale 20.12.2022 ja Saksamaa rahuldas tagasivõtupalve 22.12.
4. PPA tegi puudutatud isiku üleandmise otsuse 10.01.2023, kui jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamata ja kohustas teda lahkuma esimesel võimalusel taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Saksamaa Liitvabariiki (vt

§ 32lg 3).

PPA vastuse kohaselt sai puudutatud isik tõlgitud otsuse kätte 11.01.2023, seega selle vaidlustamise viimane päev oli 23.01.

1. Kuna puudutatud isik nimetatud otsust ei vaidlustanud, algas eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg kulgema 24.01.
2. Seega iseenesest ei ületanud PPA taotletud ja halduskohtu määratud kinnipidamise tähtaeg (kuni 16.02.2023) Dublini III määruse art 28 lg 3 kohast kinnipidamise tähtaega. Ühtlasi oli õiguspärane puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema üleandmiseni 25.01.
3. Pidades aga silmas, et halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud selline sündmuste käik teada, kuid täielikult 6

§-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 7