Obsah (8)

§ 217§ 414§ 126§ 175§ 180§ 38§ 306§ 179

1-22-1346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1346 (21231702308) Kohtunik Astrid Asi Kohtu

§ 217

lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.09.2021 – 14.09.2021, s.o 3 päeva) Leelo Viil (määratud korras) Kohtuistungi toimumise aeg 05.04.2022, 15.08.2022, 05.09.2022 Tõkend RESOLUTSIOON Tunnistada Maksim Tšebotarjov süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Maksim Tšebotarjovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Maksim Tšebotarjovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Maksim Tšebotarjov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Maksim Tšebotarjovi suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada Anton Usõnin süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2021 – 14.09.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega Anton Usõninile mõistetud karistus Harju Maakohtu 07.10.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga - 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Anton Usõninile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1-3 kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud, ei pöörata täitmisele tingimusel, et Anton Usõnin ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut 2 1-22-1346 tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21, 8 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Anton Usõninile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Anton Usõnini vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Anton Usõnin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Anton Usõnini suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Kannatanu E AS esitatud tsiviilhagi summas 3328,54 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 128, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavatelt Maksim Tšebotarjovilt ja Anton Usõninilt solidaarselt kannatanu kasuks 3328,54 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele xxxx Xxxx, märkides selgitusena „kriminaalasi 1-22-1346, tsiviilhagi hüvitamine”. Asitõendid: - Ümbrik liiklusõnnetuse sündmuskohalt võetud värviprooviga ja sõiduki detailiga (asub II kd, tl 67) hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Sündmuskoha vaatluse käigus sõidukist võetud esemed ja DNA-proovid (antud hoiule PPA asitõendite lattu aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1) hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 175

lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Maksim Tšebotarjovilt menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 981 eurot ja määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 676 eurot. Kokku 1657 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb Maksim Tšebotarjovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul 3 1-22-1346 alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 138 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 139 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700036625 ja selgitus „Maksim Tšebotarjov, kriminaalasi 1-22-1346, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

§ 175

lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anton Usõninilt menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha, s.o 981 eurot ja määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 783,60 eurot. Kokku 1764,60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb Anton Usõninilt tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 147 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 147,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700036641 ja selgitus „Anton Usõnin, kriminaalasi 1-22-1346, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjatele, kannatanule, prokurörile ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. novembrist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis alates
3. oktoobrist
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Maksim Tšebotarjov ja Anton Usõnin on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et isikutena, keda on varasemalt karistatud muu hulgas võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest grupi poolt (Tšebotarjov) või varguse toimepanemise eest (Usõnin), kasutasid omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja. 4 1-22-1346 Süüdistuse kohaselt Maksim Tšebotarjov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton Usõniniga võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil 12.09.2021 kella 06:36 paiku Xxxx aadressi juurest L AS kuuluva ja E AS vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Nissan xxxx reg.nr xxxx, mida asus sealt juhtima Maksim Tšebotarjov. Anton Usõnin istus sama auto kõrvalistuja kohale. Maksim Tšebotarjov juhtis sõidukit Nissan xxxx reg.nr xxxx läbi Tallinna linna ning kui ta jõudis Tallinnas Vabaõhumuuseumi teele, siis Vabaõhumuuseumi tee 26b aadressi juures sõitis ta autoga vastu teepiiret, millega tekitas sõiduki esiosale kahjustusi. Pärast liiklusõnnetust juhtis ta sõidukit kuni Tallinn Ehitajate tee 66 aadressini, kus andis sõiduki üle kõrvalistuja kohal istunud Anton Usõninile, kes sõitis sellega edasi Paldiski linna. Enne sõiduki omavolilist kasutamist ronis Anton Usõnin auto kapotile ja katusele, kus ta kukkus ja kahjustas neid ning C AS poolt koostatud remondikalkulatsiooni järgi on katusele ja kapotile tehtud kahju summas 1609,54 eurot. C AS poolt koostatud remondiarve järgi on sõidukile liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 6187,94 eurot. Liiklusõnnetuse tõttu oli sõiduk kuu aega rendist maas ning E AS-l jäi saamata ühe kuu tulu summas 749 eurot. Autole tuli Paldiskisse järgi E AS tehnik, kelle väljasõit maksis 300 eurot. Samuti määrisid Maksim Tšebotarjov ja Anton Usõnin ära sõiduki salongi, mille märgpuhastus maksis 130 eurot ja osoneerimine 40 eurot. Kokku tekitasid Maksim Tšebotarjov ja Anton Usõnin E AS-le kahju summas 9016,48 eurot. Anton Usõninile esitatud süüdistus on valdavas osas kattuv Maksim Tšebotarjovile esitatud süüdistusega. Erinevus seisneb üksnes kahes terminis. Kui Tšebotarjovile heidetakse ette, et ta võttis koos Usõniniga omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil kõnealuse sõiduki, siis Usõninile esitatud süüdistuse tekstis puudub sõna omavoliliselt ning etteheide seisneb selles, et ta võttis ajutise kasutamise eesmärgil võõra auto. Teine erinevus on süüdistuse teise lõigu esimeses lauses, milles Tšebotarjovile heidetakse ette, et enne sõiduki omavolilist kasutamist ronis Anton Usõnin auto kapotile ja katusele. Anton Usõninile esitatud süüdistuses heidetakse ette, et enne sõiduki ärandamist ronist ta auto kapotile ja katusele. Kuivõrd mõiste ärandamine on sisult sama, mis võõra sõiduki omavoliline kasutamine, tuleb järeldada, et mõlemale isikule esitatud süüdistused on sisult samased. Viimast ei muuda ka asjaolu, et Usõninile esitatud süüdistuse esimeses lõigus puudub viide sõiduki omavolilisele ajutisele kasutamisele. Vastav etteheide tuleneb süüdistuse teisest lõigust, millest järelduvalt heidetakse Usõninile ette sõiduki ärandamist ehk teisisõnu sõiduki ajutist omavolilist kasutamist. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid end neile esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil leidsid ka kaitsjad, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on karistuse liik ja määr. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas KarS § 215 lg 2 p 1, 2 kohaselt on rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine grupis, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kui vallasasja omanik või seaduslik valdaja annab selle teise isiku kasutusse, on tegemist seaduspärase kasutusega ning karistusõigusliku etteheite tegemiseks alus puudub. Karistusõiguslik sekkumine on põhjendatud vaid juhul, kui isik kasutab võõrast vallasasja omavoliliselt, st omaniku või seadusliku valdaja tahte vastaselt ning eelneva nõusolekuta. 5 1-22-1346 Kannatanu (E AS) esindajana osales kohtumenetluses volikirja alusel A. L., kelle ütluste kohaselt tegeleb ettevõte sõidukite lühirendiga. Inimene saab ise tänaval auto rentida ilma, et keegi talle auto üle annaks. Selleks peab ta eelnevalt looma mobiilirakenduses kasutajakonto ning esitama ettevõttele küsitud andmed, sh andmed juhtimisõiguse olemasolu kohta. Kui klienditeenindus on registreerimistaotluse aktsepteerinud ja konto on aktiivne, võib isik tänaval oleva vaba sõiduki rentida. Kasutuslepingu sõlmimine ja ukse avamine toimub läbi mobiilirakenduse. Tavapäraselt on tänaval seisvate sõidukite uksed lukustatud, need on distantsilt avatavad ja suletavad, kuid on olnud olukordi, kus tehnilistel põhjustel on uksed jäänud avatuks. 12.09.2021 hommikul avastas ettevõtte klienditeenindaja, et nende sõiduk Nissan xxxx reg.nr xxxx ei asu seal, kus oli viimane kasutussessioon lõpetatud, st Balti jaamas (kasutus lõpetati kl 17.25). Sõiduk paiknes Paldiskis ning GPS andmete pinnalt tuvastas kannatanu, et hommikul hakkas sõiduk liikuma, liikus linnas, Mustamäel, Õismäel. Tegemist oli omavolilise kasutamisega, lepingut selle kohta ei olnud sõlmitud. Samal ajal kui ettevõte avastas omavolilise kasutamise, võttis nendega ühendust politsei ning teavitas, et sõiduk liikus Paldiski suunas väga suure kiirusega. Kui tavapäraselt ei anna isikud enda omandis või kasutuses olevat sõidukit võõrastele isikutele kasutada ning sellise kasutuse puhul võib teatud puhkudel omavoli eeldada, siis kõnealuses kohtuasjas ei saa omavolilist kasutamist üksnes teo välise pildi, st teisele isikule kuuluva sõiduki ajutise kasutamise, pinnalt eeldada. Tegemist oli rendiautoga, mille vastutava kasutaja põhitegevusalaks oli sõidukite rent. Seega oli sõiduki vastutava kasutaja eesmärgiks anda sõidukit võimalikult tihti teistele isikutele tasu eest kasutada. Selleks tuli kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt eelnevalt sõlmida vastava mobiilirakenduse kaudu kasutuskokkulepe. Kannatanu esindaja sõnul ei ole süüdistatavad Maksim Tšebotarjov ja Anton Usõnin kunagi ettevõtte E AS klientideks olnud. Asjaolu, et süüdistuses nimetatud sõiduki seaduslikuks valdajaks oli kannatanu, kinnitavad Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2021 õiendis kajastuvad liiklusregistri andmed sõiduki Nissan xxxx reg.nr xxxx kohta. Õiendist nähtuvalt on sõiduki omanikuks L AS ning kasutajaks E AS. Sama nähtub ka tõendite hulgas olevatest kindlustusdokumentidest, mille kohaselt on E AS sõlminud AB Xxxx kaskokindlustuse lepingu kõnealuse sõiduki kindlustamiseks. Soodustatud isikuks on L AS. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid kannatanu vastutavas kasutuses oleva sõiduki kasutamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Sama kinnitavad ka tunnistajate ütlused ning vaatlusprotokollid, mis kajastavad kõnealuse sõiduki asukohti ning liikumistrajektoori. Samuti on mitmelt videolt näha sõidukit kasutanud isikud. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt istus Balti Jaamas esmalt rooli Tšebotarjov ning Usõnin istus kõrval. Algul nad istusid niisama umbes 15-20 minutit ja siis läksid mööda linna sõitma. Mõlema süüdistatava ütlustest nähtuvalt sattus sõiduk Tšebotarjovi juhtimisel avariisse, kuid see ei takistanud edasi sõitmist. Samuti nähtub nende ütlustest, et neil kummalgi ei olnud juhtimisõigust ega ka sõiduki omaniku või valdaja luba selle kasutamiseks. E AS-ga nad mobiilirakenduse vahendusel kasutuskokkulepet ei sõlminud. Nad said aru, et neil puudub luba sõiduki kasutamiseks, kuid soovisid lihtsalt sõita. Otsus sõidukit kasutada sündis neil ühiselt. Kumbki süüdistatavast ei osanud täpsemalt kirjeldada, kuidas nad vastava otsuseni jõudsid. 6 1-22-1346 Usõnin täpsustas, et avarii juhtus Rocca Al Mares. Umbes kella 7 või 8 ajal läks Tšebotarjov koju ning Usõnin istus rooli ja sõitis edasi. Viimase sõnul võttis ta Õismäel auto peale ka tunnistaja L. K. ning suundusid seejärel Paldiski poole. Paldiskisse jõudes läks ta Konsumi poodi ning tunnistaja K. jäi autosse. Poest väljudes oli auto kõrval noormees, kes oli neil teel Paldiskisse Opel xxxx järel sõitnud ning püüdis neist mitu korda mööduda. Neil tekkis vaidlus ja noormees lubas helistada politseisse. Seejärel läksid Usõnin ja tunnistaja K.ga auto juurest ära ning jalutasid ringi. Paar tundi hiljem peeti neid kinni. Sõiduki katuse ja kapoti kahjustamist ei võtnud kumbki süüdistatav omaks. Samas Usõnin ütles, et ta ei saa ka välistada, et ta sõiduki katusel ja kapotil oli. Süüdistuses kirjeldatud sõiduki Nissan xxxx reg.nr xxxx 12.09.2021 liikumistrajektoori ning avarii toimumist, kinnitavad lisaks kannatanu ning süüdistatavate ja tunnistajate ütlustele ka kannatanu esitatud GPS andmed ning vaatlusprotokollid. Sõidukile tekitatud kahjustusi kinnitavad ka sõiduki remondiga seotud dokumendid. 25.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt seisis kõnealune sõiduk 12.09.2021 kella 06.11 ajal Balti jaamas Reisijate tänava ääres. Kell 06.28 väljus kõrvalistuja kohalt tumedaid pükse ja heledat pikavarrukalist pluusi kandev isik ja astus auto kapotile ning hakkas seejärel kõndima üle sõiduki esiklaasi auto katusele. Isik libises ja kukkus tagasi kapotile. Kell 06.29 istus sarnastes riietes isik sõiduki katusel ja libistas end üle esiklaasi kapotile ning läks seejärel tagasi kõrvalistuja kohale. Kell 06.35 hakkas sõiduk liikuma, kusjuures pagasiruumi luuk oli avatud. Kõrvutades vaatlusprotokolli andmeid teiste alljärgnevalt kirjeldatud protokollidega, võib sõiduki katusel ja kapotil olnud isiku riiete pinnalt järeldada, et tegemist oli Usõniniga. Teistest protokollidest nähtuvalt oli tal seljas hele särk. Lisaks ütles Usõnin, et ta ei saa välistada, et see tema oli. 13.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud avaliku ruumi politseikaamerate salvestistest nähtuvalt liikus sõiduk 12.09.2021 kella 06.36 ajal Tallinnas mööda erinevaid tänavaid - Reisijate, Kopli, Vana-Kalamaja, Põhja puiestee. Kella 06.39 ajal liikus sõiduk Mere puiesteel ja Ahtri tänaval. 06.40 oli sõiduk Narva mnt ja Jõe ristmikul ning jätkas liikumist Pronksi ja Liivalaia tänaval. Fotodelt nähtuvalt oli sõiduki pagasiruumi luuk avatud. See asjaolu kinnitab üheselt, et tegemist on sama sõidukiga, mida kajastati 25.09.2021 vaatlusprotokollis, kuivõrd sõiduk hakkas liikuma lahtise pagasiruumi luugiga. Seejärel liikus auto mööda Rävala ja Gonsiori tänavat edasi vanalinna suunas ning jätkas sõitu Viru ja Aia tänaval. Kella 07.05 ajal liikus sõiduk Kaarli puiesteel ja Luise tänaval. Kella 08.46 ajal sõitis auto Õismäe tee ja Paldiski maantee ristmikul mööda Paldiski maanteed suunaga linnast välja. Fotolt nr 32 on näha, et roolis oleval isikul on heledad riided. Kella 09.24 ajal sõitis kõnealune sõiduk Paldiski linna ning fotodelt 33 ja 34 nähtuvalt oli sõiduki esiosa sel hetkel juba avariiline. Samadelt fotodelt on näha, et juhi kohal oleval isikul on seljas hele pluus. Usõnini ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli Paldiskisse jõudes sõiduki roolis Usõnin. 07.10.2021 vaatlusprotokolli pinnalt on tuvastatav, et sõiduk liikus 12.09.2021 kella 09.27 ajal Paldiskis, Rae 38 asuva COOPi kaupluse juurde. Sõidukil on näha välised kahjustused. Parklas väljus sõidukist juhi kohalt meesterahvas, kellel olid jalas tumedad püksid ja seljas hele pikkade varrukatega pluus. Kõrvalistuja kohalt väljus tumedates riietes isik (tunnistaja K. ütlustest nähtuvalt oli see tema). Kell 09.32 parkis auto kõrvale teine sõiduk, mille juht läks vaadeldavast sõidukist väljunud isikute juurde. Lähtuvalt tunnistaja A. Ž.i ütlustest oli tema see, kes nende 7 1-22-1346 isikute juurde läks ja püüdis neid kinni pidada, kuna sõiduk tegi enne maanteel ohtlikke manöövreid. 12.09.2021 kell 12.40 alustatud sündmuskoha vaatluse kohaselt asus kõnealune sõiduk Paldiskis, aadressil Rae 38 asuva kaupluse COOP juures. Fototabelitest nähtuvalt olid sõidukil nähtavad välised kahjustused ning sõiduki istmetel ja põrandal oli prügi. Sõidukil olnud vigastused on fikseeritud ka sõiduki vaatlusprotokollis. Sõidukil olevatest kahjustustest ei nähtu, et sõidukisse oleks sisse murtud. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et sõiduki uksed olid hetkel, mil süüdistatavad seda kasutama asusid, lukustamata. Samas KarS § 215 mõttes ei oma tähtsust, kas sõiduki uksed olid lukustamata või mitte. Oluline on asjaolu, kas isikud said aru, et neil puudub sõiduki kasutamiseks vajalik nõusolek. 12.09.2021 kell 15.00 alustatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati Vabaõhumuuseumi tee 26B juures asuval teelõigul teepiirde vigastus. Süüdistatava Usõnini ütlustest tulenevalt oli see kohaks, kus ärandatud sõidukit kahjustati, sõites vastu teepiiret. Asjaolu, et just seal sõidukit kahjustati, kinnitab ka 22.09.2021 koostatud vaatlusprotokoll, mille pinnalt on tuvastatav, et süüdistuses märgitud sõiduk liikus 12.09.2021 kella 07.10-07.30 vahel Vabaõhumuuseumi teel. Kogu kirjeldatud trajektooriga haakuvad ka E AS poolt väljastatud sõiduki GPS andmed, mis kinnitavad sõiduki liikumist süüdistuses märgitud ajal ja kohtades. Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ning selle panid toime Tšebotarjov ja Usõnin. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega ning vaatlusprotokollidega on tuvastatud omavoliliselt võõra sõiduki kasutamise fakt ning sõiduautole Nissan xxxx reg.nr xxxx kahjustuste tekitamine. Samuti sõiduki sisemuse määrdumise põhjustamine. Samade tõendite (eelkõige süüdistatavate endi ütluste) pinnalt on tõendatud, et nad panid kõnealuse rikkumise toime kavatsetult. Mõlemad süüdistatavad said aru, et neil puudub sõiduki omaniku või valdaja luba selle kasutamiseks, kuid hoolimata sellest otsustasid nad sõidukit ajutiselt sõitmiseks kasutada ning see oligi nende tegevuse eesmärk. Sõidukit kasutati lõbusõidu tegemiseks, mingit möödapääsmatut vajadust sõiduki kasutamiseks süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest ei nähtu. Seega on mõlema süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 215 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Lisaks on nende tegevuses tuvastatud ka KarS § 215 lg-s 2 sätestatud kvalifitseerivate tunnuste esinemine – tegutsemine grupis ning isikutena, kes on varem pannud toime varguse või asja omavolilise kasutamise. Süüdistatavate endi ütlustest nähtuvalt tegutsesid nad võõrast sõidukit ajutiselt kasutusse võttes ühiselt ja kooskõlastatult. Koos istuti autosse ning oldi seal u 15-20 minutit. Seejärel tehti koos otsustus minna autoga sõitma, kumbki neist ei suutnud kirjeldada, mil viisil see otsus täpselt sündis. Neil mõlemal oli võimalik kuni sõidu alustamisena sellest plaanist loobuda ning sõidukist väljuda. Selle asemel sõideti ligikaudu ühe tunni vältel koos Tallinna linnas ringi (sõiduk hakkas liikuma kell 6.35 ning kella 7 ja 8 vahel läks Tšebotarjov koju). Seejärel jätkas Usõnin võõra sõiduki kasutamist veel mõne tunni vältel, kuni kell 9.
5. Karistusregistri väljatrükkide kohaselt on Tšebotarjovi varasemalt karistatud KarS § 215 lg 2 p-s 1,2 sätestatud kuriteo sooritamise eest (25.11.2015 kohtuotsus nr 1-15-7623) ning Usõninit 8 1-22-1346 on karistatud mh KarS § 199 lg 2 p-s 8,9 sätestatud kuriteo sooritamise eest (30.01.2018 kohtuotsus nr 1-17-11859). Eelnevast lähtuvalt on mõlema süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 kvalifitseerivad tunnused. Karistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Samuti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maksim Tšebotarjovi puhul arvestab kohus isikut iseloomustavate andmetena, et tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Eelnevate kohtuotsustega on teda karistatud eriliigiliste kuritegude sooritamise eest. Ta on pannud toime nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid. Kohtuotsusega nr 1-15-7623 karistati teda vangistusega, mis jäeti algselt tingimuslikult täitmisele pööramata andes süüdistatavale võimaluse kanda karistust vabaduses olles ning näidata, et ta soovib ja on võimeline edaspidi õiguskuulekalt käituma. Katseaja tingimuste rikkumise tõttu pöörati vangistus 28.12.2017 kohtumäärusega täitmisele. 09.05.2019 kohtuotsusega nr 1-19-1837 karistati Tšebotarjovi uuesti vangistusega, mille ta kandis ära ning vabanes 06.08.
6. Menetluse esemeks oleva kuriteo sooritas ta vaid üks kuu pärast vanglast vabanemist. Anton Usõninil on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud vangistusega erinevate isiku- ja varavastaste süütegude eest, samuti narkootiliste ainete käitlemise eest. Viimati karistati teda kelmuse eest 07.10.2021 kohtuotsusega nr 1-21-
7. Liitkaristusena mõisteti kolme aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning talle määrati nelja aasta pikkune katseaeg koos käitumiskontrolli täitmise nõuetega. 25.05.2022 kohtumäärusega katseaega pikendati, kuna Usõnin rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Süüdistuses etteheidetava teo sooritas Usõnin enne eelmise kohtuotsuse tegemist. Karistuse liigi valimisel on kohus seisukohal, et süüdistatavate varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Neid on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada süüdistatavatele karistusena vangistust. Maksim Tšebotarjovi ja Anton Usõnini karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et mõlemad süüdistatavad on tunnistanud oma süüd neile etteheidetava kuriteo toimepanemises. Nad ei tunnistanud üksnes ärandatud sõiduki kapotil ja katusel liikumist, kuid nimetatud asjaolu ei oma tähtsust võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise koosseisuliste tunnuste esinemise seisukohalt. Tegemist on faktilise asjaoluga, mis on kuriteosündmusega seotud ja omab tähtsust vaid tekitatud kahju suuruse hindamise seisukohalt. Võttes arvesse toimepandud teo raskust (sh võõra asja omavolilise kasutamise lühikest perioodi, asjaolu, et tegemist oli üksikjuhtumiga) etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Kuivõrd 9 1-22-1346 mõlemad süüdistatavad on oma süüd tunnistanud ning kohtule ei ole teada, et enam kui aasta tagasi sooritatud kuriteo järgselt oleksid nad sooritanud uusi süütegusid, peab kohus võimalikuks mõista neile karistused oluliselt alla keskmise määra. Süüdistatavate teopanuse üle otsustades arvestab kohus ka asjaolu, et kuritegu asuti sooritama ühiselt ja kooskõlastatult. Umbes tunni pärast Maksim Tšebotarjov lõpetas koosseisupärase tegevuse ning lahkus sõidukist, kuid Anton Usõnin jätkas võõra asja omavolilist kasutamist veel mitme tunni vältel. Eelnevast lähtuvalt peab Anton Usõnini karistuse määr olema kõrgem. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärke kandvaks ja põhjendatud karistuseks on Maksim Tšebotarjovi puhul kuus kuud vangistust ning Anton Usõnini puhul kaheksa kuud vangistust. Arvestades, et Maksim Tšebotarjov sooritas uue kuriteo vaid kuu möödudes eelmise karistuse kandmisest, ei pea kohus võimalikuks jätta mõistetud karistust tingimuslikult täitmisele pööramata. KarS § 68 lg 1 alusel loeb kohus Anton Usõnini karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 12.09.2021 – 14.09.2021, s.o kolm päeva ning ärakandmata karistuseks jääb seitse kuud ja 27 päeva vangistust. Lisaks eelnevale peab kohus võtma arvesse, et Anton Usõnin sooritas süüdistuse esemeks oleva süüteo enne 07.10.2021 kohtuotsust. Seega tuleb mõistetud karistus vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 liita Harju Maakohtu 07.10.2021 kohtuotsusega mõistetud karistusega – kolm aastat ja kuus kuud vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab kohus Anton Usõninile liitkaristuseks kolm aastat ja kümme kuud vangistust. Kuivõrd kahe viimase kohtuotsustega jäeti Anton Usõninile mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata ja samas oli vähemalt üks etteheidetud süütegudest (narkootilise aine käitlemine) käesoleva menetluse esemeks olevast kuriteost raskem, peab kohus põhjendatuks rakendada ka antud juhul karistuste liitmise järgselt karistusest tingimuslikult vabastamist koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Kuid seda osaliselt. Lähtudes asjaolust, et käesoleva otsusega Anton Usõninile tehtava karistusõigusliku etteheite maht kogumis suureneb, peab kohus vajalikuks osa mõistetud vangistusest täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on põhjendatud pöörata mõistetud vangistusest KarS § 74 lg 1-3 alusel viis kuud koheselt täitmisele ning jätta ülejäänud osa karistusest, so kolm aastat ja viis kuud vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et Anton Usõnin ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamisel arvestab kohus eelmise kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ega pea vajalikuks neid laiendada. Kohtuotsuse jõustumisel teatab kohus mõlemale süüdistatavale

§ 414

lg-s 1 sätestatud korras, mis ajaks ja millisesse vanglasse nad peavad karistuse täitmiseks ilmuma. Kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks loetakse vanglasse saabumise aeg. Mõlema süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Vastavad tõkendid tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 10 1-22-1346 Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt

§ 38

lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kohtu hinnangul on kannatanu tsiviilhagi esitatud tähtaegselt. Käesolevas kriminaalasjas esitas E AS Maksim Tšebotarjovi ja Anton Usõnini vastu tsiviilhagi summas 3328,54 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitasid süüdistatavad E AS-le kahju kogusummas 9016,48 eurot, millest osa hüvitab kindlustusettevõte. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses esitatud teokirjeldusega, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata. Hagiavalduse kohaselt viis E AS avariilise Nissan xxxx reg.nr xxxx remonti C AS teenindusse, kus remondiarve järgi läks sõiduki parandus maksma 6187,94 eurot. E AS ja PZU kindlustus on sõlminud kaskokindlustuse lepingu (poliis nr xxxx) kehtivusega 18.06.2021 - 28.01.2022. Lepingu kohaselt on E omavastutus 500 eurot. Remondiarve summast tasus 4656,62 eurot PZU kindlustus. E omavastutus antud juhtumis on 500 eurot + 20% käibemaks, kokku summas 1031,32 eurot. Sõiduauto Nissan xxxx reg.nr xxxx oli E AS kasutusest kuu aega maas ning sellega jäi firmal saamata ühe kuu tulu summas 749 eurot, vastav hinnakiri on leitav E AS kodulehelt. Paldiskisse läks autole järgi E AS tehnik, kelle töötasu vastavalt kodulehel märgitud hinnakirjale on 300 eurot. Anton Usõnin ronis enne sõiduki ärandamist auto kapotile ja katusele, millega tekitas nendele kahjustusi ning C AS poolt koostatud remondikalkulatsiooni järgi on sellega tekitatud kahju summas 1609,54 eurot. M.Tšebotarjov ja A.Usõnin määrisid ära sõiduki salongi ning selle märgpuhastus maksis 130 eurot ja osoneerimine 40 eurot. Kokku tekitati kahju summas 9016,48 eurot. 12.11.2021 PZU kindlustuse vastuse kohaselt ei olnud kindlustusasutus teinud E AS-le väljamakset summas 4656,62 eurot, kuid vastuskirja järgi kuulub see hüvitamisele. Võttes arvesse ettevõtte omavastutust, tehniku väljasõiduga seotud kulutusi, saamata jäänud renditulu, kapotile ja katusele tehtud kahjustusi märgpuhastust ja osoneerimist, on E AS nõue summas 3328,54 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). 11 1-22-1346 Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4). Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult sarnasesse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud kahju ning kahju peab hüvitama üksnes siis kui esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja selle tagajärjel. Kannatanu esitatud kahjunõuded on otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu nõuded VÕS § 128 lg 2 mõttes. Kohus tuvastas eelnevalt, et võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise käigus sai süüteo objektiks olnud sõiduauto Nissan süüdistatavate tegevuse tõttu kahjustusi ning sellega tekitati kannatanule otsene varaline kahju. Kuivõrd remondi tõttu ei saanud sõidukit ajutiselt kasutada, tekkis renditeenust pakkuval ettevõttel seetõttu kahju ka saamata jäänud tulu näol. Sõiduauto kahjustused nähtuvad nii vaatlusprotokollidest, millega on tuvastatud süüdistatavate poolt sõidukiga liiklusavarii põhjustamine ning sõiduki nähtavad kahjustused. Täpsemad kahjustused ning nende kõrvaldamise kulud on tuvastatavad kannatanu poolt esitatud C AS remondikalkulatsioonide ning kindlustusdokumentatsiooni pinnalt. Sõiduki korrastamisega tekkinud kulud (Paldiskist ära toomine 300 eurot, märgpuhastus 130 eurot ja osoneerimine 40 eurot) on tõendatud AS E hinnakirjaga ning U OÜ arvega. Kannatanu kahjunõude suurus saamata jäänud tulu osas on samuti tõendatud AS E hinnakirja väljavõttega. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid kõnealuse sõiduki omavolilist kasutamist ning selle tõttu saabunud tagajärgi (v.a sõiduki kapoti ja katuse kahjustuste osas). Kuigi sõidukile tekitatud kahjustused ning muud kannatanule põhjustatud kahjud ei ole otseselt süüdistatavatele etteheidetava kuriteo koosseisulisteks tunnusteks, on need kahjud siiski põhjustatud otseselt süüdistuse esemeks oleva teoga. Ehk teisisõnu, ükski hagiavalduses nimetatud kahju ei oleks tekkinud, kui süüdistatavad ei oleks kõnealust sõidukit kasutanud, roninud sõiduki katusel ja kapotil, põhjustanud sõidukiga liiklusavariid ning sõiduki salongi kasutamise käigus määrinud. Kuivõrd süüdistatavad võtsid hagi õigeks, ei pea kohus tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 vajalikuks haginõuet põhjalikumalt analüüsida. Kohus peatub vaid Usõnini kaitsja tõstatud küsimusel, kas sõiduki katuse ja kapoti kahjustamist saab käsitleda süüteoga tekitatud kahjuna, kuna see ei olnud seotud sõiduki kasutamisega. Kohtu hinnangul on vastavasisulise kahjunõude esitamine kriminaalmenetluses õigustatud, kuivõrd kahju tekitati tegevusega, mis oli vahetult seotud süüdistuse esemeks oleva teoga. Süüdistatavad võtsid sõiduki omavoliliselt enda valdusesse enne, kui nad sellega sõitu alustasid. Süüdistatavate endi ütlustest nähtuvalt istusid nad enne sõidu alustamist 15-20 minutit niisama sõidukis ning vaatlusprotokollist nähtuvalt ronis Usõnin sel ajal ka sõiduki katusele ja kapotile. Sõiduki omavolilise kasutamisena ei saa käsitleda üksnes sellega sõitmist. Ka sõiduki enda valdusesse võtmine üksnes selles istumise eesmärgil on käsitletav võõra asja omavolilise kasutamisena KarS § 215 tähenduses. Seega tekitasid süüdistatavad sõiduki omavolilise kasutamise ajal selle kapotile ja katusele ronimisega sõidukile vigastusi ning nende vigastustega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine kriminaalmenetluses on põhjendatud. Kahju tekitamine oli vahetult seotud süüdistatavate poolt sooritatud kuriteoga. 12 1-22-1346 Arvestades asjaolu, et süüdistatavad sooritasid süüteo ühiselt ja kooskõlastatult, vastutavad nad seeläbi tekitatud kahju eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Eelöeldut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kannatanu esitatud kahjunõue on põhjendatud ning juhindudes VÕS § 128, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 mõistab kohus Maksim Tšebotarjovilt ja Anton Usõninilt solidaarselt kannatanu kasuks välja 3328,54 eurot. Asitõend Tulenevalt

§ 306

lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Kohus asub seisukohale, et kriminaaltoimikus olevad DVD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendid tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Nendeks on: ümbrik liiklusõnnetuse sündmuskohalt võetud värviprooviga ja sõiduki detailiga (asub II kd, tl 67) ning sündmuskoha vaatluse käigus sõidukist võetud esemed ja DNA-proovid (antud hoiule PPA asitõendite lattu aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1). Menetluskulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ning kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses määratud kaitsjate kulud. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavatele karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude tasumise ajatamine ühele aastale.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kuulub Maksim Tšebotarjovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 981 eurot. Lisaks kuulub

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt Maksim Tšebotarjovilt väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Kristina Isokoski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 568 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus, et Maksim Tšebotarjovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1657 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kuulub Anton Usõninilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 981 eurot. Lisaks kuulub

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt Anton Usõninilt väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Leelo Viili poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 97,20 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 686,40 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus, et Anton Usõninil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1764,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 311, 313 ja 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 13 1-22-1346 Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.10.2022 kohtuotsus. 14