← Eesti

2-20-17125/49

Obsah (10)§ 163§ 654§ 691§ 445§ 689§ 171§ 174§ 176§ 175§ 150

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-17125 Otsuse kuupäev Tartu, 8. märts 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

) § 445 lg 1 alusel kindlaks avaliku enampakkumise tingimused ja enampakkumise tulemi jaotamise korra. Kuna pooled on nõus enampakkumise tulemi jaotamisega viisil, et müügist saadu arvel tuleb esmalt tasuda avaliku enampakkumise korraldamise kulud (täitekulud), tuleb poolte taotlus rahuldada. Rahuldada tuleb ka taotlus määrata, et avaliku enampakkumise tulemist arvataks maha laenulepingust, millest tulenevate kohustuste tagatisena on korterile seatud hüpoteek, tulenevate kohustuste jääk. Panga tõendist nähtub, et laenuleping lõppeb

  1. aprillil 2037 ning sellest tulenevad kohustused on osaliselt täitmata (jääk
  2. novembri 2020 seisuga 82 189 eurot 31 senti). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt koormab hüpoteek tervet korterit ning see seati enne, kui kostja omandas ½ kaasomandi osa täitemenetluses laenu kaassaajalt. Kostja omandas ½ kaasomandi osa seega teadmisega, et korterit koormab hüpoteek, mis jääb seda koormama ka pärast korteri täitemenetluses omandamist. Kostja pidi juba kaasomandi osa ostmisel teadma, et võib tekkida 2

(6)2-20-17125 olukord, kus kostja peab oma kaasomandi osaga vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kuigi ta ei ole laenulepingu pool (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1). Kaasomandi lõpetamine korteri müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulemist hüpoteegipidaja nõuete täitmine olukorras, kus kostja ei ole laenulepingu pool, ei ole eeltoodut arvestades kostja suhtes ebaõiglane ega anna alust jätta kaasomand hageja soovitud viisil lõpetamata. Selliselt kaasomandi lõpetamine võimaldab müüa korter kõrgema hinna eest, mis on ka kostja huvides. Olukorras, kus hüpoteek koormab tervet korterit, ei ole võimalik määrata, et hüpoteegiga tagatud kohustused tuleks täita üksnes poole korteri müügist saadud raha eest. Kohus ei saa hüpoteegipidaja nõusolekuta muuta hüpoteegi tagatiskokkuleppe sisu. Menetluskulud tuleb jätta

§ 163lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Hageja ei loobunud osast nõuetest/taotlustest seetõttu, et kostja oleks nõude/taotluse rahuldanud, vaid seetõttu, et hageja ei pidanud nende menetlemisega jätkamist otstarbekaks. Hageja nõue lõpetada kaasomand korteri müümisega avalikul enampakkumisel rahuldati, samuti rahuldati suuremas osas hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (taotlus jäi rahuldamata üksnes avaliku enampakkumise alghinna määramise osas, milles kohus rahuldas kostja taotluse). Arvestada tuleb mh ka seda, et isegi kui jätta nende nõuete ja taotlustega, millest hageja loobus, seotud menetluskulud hageja kanda ning ülejäänud kulud kostja kanda, siis arvestades poolte esindajatasude vajalikkust ja põhjendatust ning riigilõivude ja korteri hindamise kulude suurust, ei tekiks pooltel menetluskulude nõuete tasaarvestamise järel teineteise vastu menetluskulude nõudeid.

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles rahuldati hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2) ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata, et korteri avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt tasuda korteri avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud) ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (seejuures pangaga sõlmitud laenulepingu jääk tasutakse hageja kaasomandi osa eest saadud raha arvel). Alternatiivselt palus kostja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tartu Ringkonnakohus jättis
  3. veebruari 2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki korrata.

Ringkonnakohus jättis menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi kaevati. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse enampakkumise tulemi jaotamise korra osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2) ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohtu kindlaksmääratud enampakkumise tulemi jaotamise kord põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja omandas ½ kaasomandi osa korterist täitemenetluses toimunud enampakkumisel ning nähtuvalt enampakkumise aktist ja kinnistusraamatu väljavõttest koormas panga kasuks seatud hüpoteek kogu korterit ning see oli kinnistusraamatusse sisse kantud enne täitemenetluse korraldamist. Seega pidi kostja juba ½ kaasomandi osa ostmisel arvestama, et võib tekkida olukord, kus ta peab oma kaasomandi osaga vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Maakohtu kindlaksmääratud enampakkumise tulemi jaotamise kord on õiglane. Kostjal on AÕS § 349 lg 3 alusel nõue võlgniku 3

(6)2-20-17125 (laenu kaassaaja) vastu, kuna laenu kaassaaja ja hageja vastutavad laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Maakohus jättis põhjendatult poolte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel nende endi kanda.

Tegemist oli kaasomandi lõpetamise vaidlusega ning kaasomandi lõpetamisele kostja vastu ei vaielnud. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, millisel viisil kaasomand lõpetatakse, või sellest, kuidas kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi. Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja maakohtu menetluses erinevatele kaasomandi lõpetamise viisidele, samuti arutasid pooled maakohtu menetluses kompromissi sõlmimise võimalusi. Kostja seisukoht, et eelmärgitu kinnitab hageja vastuolulist käitumist ning tingib menetluskulude hageja kanda jätmise, on põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse, samuti maakohtu otsuse enampakkumise tulemi jaotamise korra osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2) ja menetluskulude jaotuse osas, ning määrata uue otsusega, et korteri avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tuleb esmalt tasuda korteri avalikul enampakkumisel müümise kulud (täitekulud) ja ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades (seejuures pangaga sõlmitud laenulepingu jääk tasutakse hageja kaasomandi osa eest saadud raha arvel), samuti jätta uue otsusega menetluskulud hageja kanda. Kostja palub alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt määrasid kohtud valesti kindlaks enampakkumise tulemi jaotamise korra. Selline kord ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning selliselt ei väldita uut kohtuvaidlust hüvitise maksmise kohustuse üle (tagatisvara omanikul, kes ei ole võlgnik, on regressinõue isiku vastu, kelle kohustuse ta on täitnud). Praeguses olukorras peab laenu tagastamise eest vastutama võlgnikust kaasomanik, see oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja välditud oleks uus kohtuvaidlus. Ringkonnakohus nõustus põhjendamatult maakohtuga, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtud ei ole arvestanud, et hageja ise põhjustas menetluskulude tekkimise, kuivõrd ta ei pöördunud kostja poole ega püüdnud lõpetada kaasomandit poolte kokkuleppel. Samuti ei ole arvestatud hageja käitumist menetluses. Nimelt ei loobunud hageja oma esialgsetest nõuetest/taotlustest kohe pärast nende esitamist või mõistliku aja jooksul pärast seda, vaid alles siis, kui kostja oli sunnitud nendele nõuetele/avaldustele vastama ja kandma menetluskulusid.
  2. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 691p 1 kohaselt jätta muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata.

9. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaidlevad pooled

§ 445

lg 1 järgi kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise üle (enampakkumise tulemi jaotamise korra üle), samuti menetluskulude jaotuse üle maakohtus. 10. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kuigi kostja ei ole laenulepingu pool, vastutab ta hüpoteegiga koormatud kinnisasja kaasomanikuna laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 4

(6)2-20-17125 pandiesemega. Sõltumata sellest, kelle kohustusi pant koormab, on nii hageja kui ka kostja kaasomandiosad koormatud hüpoteegiga ja see vähendab mõlema kaasomandiosa subjektiivset käibeväärtust. Seetõttu tuleb korteriomandi avalikul enampakkumisel müügist saadava raha arvel tasuda lisaks täitekuludele ka laenujääk (st esmalt tuleb kanda kulutused, mis on vajalikud hüpoteekide kustutamiseks) ning seejärel jagada ülejäänud raha hageja ja kostja vahel võrdselt. Eeltoodu on kooskõlas AÕS § 325 lg-ga 1. Kolleegium järgib selles osas kohtute põhjendusi ning neid

§ 689lg 5 kohaselt ei korda.

Eeltoodu kehtib ka siis kui taotletakse sundtäidetavat lahendit, nagu praegusel juhul. Kui kohtulahendiga otsustatakse kaasomandi lõpetamine täitemenetluses kinnistu müügiga enampakkumisel, võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata nii enampakkumise alghinna kui ka otsustada selle, et laenujääk makstakse tagasi enampakkumise tulemi arvel (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516/46, p 42;
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p-d 16-17). Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kelle varaga on tagatud teise isiku vastu suunatud nõude täitmine, tasub oma vara arvel kinnisasja müümisel täitemenetluses selle isiku võla, on tal nõudeõigus võlgniku vastu (AÕS § 349 lg 3, võlaõigusseaduse § 78 lg 4, § 173 lg 3 p-d 2 ja 3 ning Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14 ja
  7. veebruari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10). Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et menetlusökonoomia põhimõtet arvestades tulnuks lahendada praeguses menetluses ka kostja regressinõue laenulepingu võlglase vastu. Sellist nõuet ei ole aga kostja menetluses esitanud.
  9. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ka osas, milles jaotati maakohtus kantud menetluskulud.

§ 163eesmärk on tagada õiglane menetluskulude jaotus (vt Riigikohtu 20.

detsembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709/212, p 12). Ringkonnakohus on põhjendanud, millistel kaalutlustel on õiglane jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Nii juhtis ringkonnakohus õigesti tähelepanu sellele, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides (vt Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kolleegium nõustub küll sellega, et iseenesest ei tule kaasomandi lõpetamise asjas maakohtu menetluskulusid alati poolte endi kanda jätta (näiteks olukorras, kus kostja vaidleb hagile selgelt alusetult vastu), kuid praegusel juhul põhjendas ringkonnakohus, miks kostja väited hageja käitumise kohta menetluses ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole menetluskulude jaotamisel maakohtus diskretsioonipiire ületatud. 12.

§ 445

lg 2 kohaselt jätab kohus hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Maakohtu

  1. novembri 2020 hagi tagamise määrusega on kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale vaidlusalusest korterist kantud kinnistusraamatu registriossa märkus praeguse kohtuvaidluse kohta. Hagi rahuldamise tõttu jääb hagi tagamise abinõu kehtima.
  2. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kolleegium määrab

§ 174lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusabi 4,25 tundi (kassatsioonkaebusele vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud) tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus mõista kassatsiooniastme menetluskulude katteks kostjalt välja 663 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud praeguses kohtumenetluses (

§ 176lg 5). 5

(6)2-20-17125 Kolleegium leiab, et hageja esindaja ajakulu kassatsioonimenetluses ei ole

§ 175lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalik.

Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, kassatsioonkaebuses ei tõstatanud kostja uusi õiguslikke probleeme ning sama vandeadvokaat on hagejat esindanud kogu menetluse käigus, peab kolleegium hageja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku kolm tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on kolleegiumi arvates põhjendatud. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kassatsiooniastmes 390 eurot (3 × 130). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (

§ 174lg 10), s.o kokku 468 eurot.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv arvata

§ 150lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.