) § 120, § 132 p 1, § 133, § 155 ja § 156, kohus Otsustas: Jätta Feliks Vassiljevi kaebus rahuldamata ning Tartu Vangla 25.11.2022. a otsus väärteoasjas nr 650022000127 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Feliks Vassiljevile ja Tartu Vanglale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud 25.11.2022 koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. U. otsuse selle kohta, et Feliks Vassiljev, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 04.10.2022 kella 09.40 paiku Tartus Turu 56 asuva Tartu Vangla sotsiaalosakonna koridoris ütles ametiülesandeid täitvale valvur E.A-le, et: "x sa selline tont oled siin, mitu klassi haridust sul on? Loll oled siiamaani, et siin ikka töötad" ja "sa oled tont, kaeban sind kohtusse ja maksan 15 eurot ära, ma ei jäta seda nii, sest sa ise oled nii loll", solvates sellega vanglaametiku au ja väärikust. Sellega pani Feliks Vassiljev toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, 1 s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuväline menetleja määras F. Vassiljevile karistuseks KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Otsuse tegemisel tugineti Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist A. M. 26.10.2022 koostatud väärteoprotokollile, mille teokirjeldus vastab kohtuvälise menetleja otsuses esitatule. F. Vassiljev esitas 05.12.2022 maakohtule kaebuse Tartu Vangla otsusele nr 650022000127 ja palub väärteootsus tühistada, sest rahatrahv on liiga suur ja antud olukord ei ole karistuse vääriline. Trahvi on määranud kannatanu vanglaametnikust kolleeg, kelle kallutatust ametniku kaitsmisele näitab, et vastulauses kirjeldatud kannatanu ütlusi F. Vassiljevi kohta otsuses ja õiendis ei sisaldu. E. A. on korduvalt menetlusaluse isiku ja teiste kinnipeetavate vastu kasutanud leebe vulgaarsusega väljendeid ning F. Vassiljev peab õigustatuks kasutada valvur E. A-ga suhtlemiseks sama leksikoni. Menetlusalune isik palub rahatrahvi asendada sotsiaalprogrammiga „Sotsiaaloskused“. Sotsiaalprogramm on antud olukorras kasulikum kui rahatrahv, hoides tulevikus olukorra kordumise tõenäosuse madalamana. F. Vassiljev andis 04.01.2023 kirjalikult kohtule teada, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tartu Vangla 02.01.2023 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused.
S § 275 lg 1 alusel toime pandud süüteo kohtuväline menetleja ka vangla, millest tulenevalt on Tartu Vanglal pädevus kõnealust menetlust läbi viia. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 25.11.2022 määratud rahatrahv oli põhjendatud. Menetleja hinnangul on määratud karistus juba niigi miinimumilähedane, arvestades asjaolu, et KarS § 275 lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. F. Vassiljev ei esitanud väärteoasjas vastulauset tähtaegselt ning seetõttu ei ole vastulauset ka 25.11.2022 otsuses välja toodud. Vastulause on aga lisatud väärteoasja toimikusse. Kaebuse lahendamise käigus peab keskenduma F. Vassiljevi poolt toime pandud teole, mitte andma hinnangut E. A. tegevusele. F. Vassiljevi sõnakasutus oli solvav. Vanglateenistus ei saa aktsepteerida kinnipeetava ebaviisakat käitumist mistahes ametniku suhtes, olenemata sellest, millised on olnud kinnipeetava ja ametniku vahelised suhted vangistuse ajal või millised on kinnipeetava arusaamad erinevatest olukordadest.
lg 1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et avalik menetlushuvi on ametnike suhtes toime pandud rikkumiste osas piisavalt suur, et seda otstarbekuse kaalutlusel mitte lõpetada. Rahatrahvi asendamine sotsiaalprogrammiga ei ole käesolevalt menetleja hinnangul otstarbekas. Erinevates sotsiaalprogrammides osalemise vaatab kinnipeetavate puhul vanglas üle inspektor-kontaktisik individuaalse täitmiskava koostamisel. Sotsiaalprogramm määratakse tulenevalt kinnipeetava riskihinnangust ning sotsiaalprogrammis osalemist ei pea määrama kohustuseks ainult läbi väärteomenetluse. Lähtuvalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta F. Vassiljevi kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla 25.11.2022 otsuse väärteoasjas nr 650022000127 muutmata. Tartu Vangla on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendid
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. 2 Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Tartu Vanglale edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, -otsus ning tunnistaja ülekuulamise protokoll vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et F. Vassiljevile on selgitatud
sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et F. Vassiljev oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik selle koostamisel ütlusi anda ei soovinud ja soovis esitada ütlused esitatavas vastulauses.
lg-st 6 ja § 70 lg-st 1 nähtub, et vastulause esitatakse 15 päeva jooksul väärteoprotokolli kättesaamisest. F. Vassiljev sai protokolli allkirja vastu kätte 26.10.2022, seega oli vastulause esitamise viimane päev 10.11.2022. F. Vassiljev esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause 12.11.2022, s.o selleks antud tähtaja möödudes, mistõttu on Tartu Vangla õiguspäraselt jätnud otsuse koostamisel menetlusaluse isiku vastulause arvestamata. Kohtul ei ole alust kahelda kohtuvälise menetleja poolt väidetus, et vastulause esitati tähtaega ületades. Küll aga peab kohus vastulauset asja õige lahendamise huvides vajalikuks omapoolset analüüsida käesolevas otsuses allpool. Vaidlus on eelkõige selles, kas on leidnud tuvastamist F. Vassiljevile väärteoprotokollis ette heidetud süüteo toimepanemine ja kas teda on õiguspäraselt karistatud. Väärteoasjas kogutud tõendid (tunnistaja ülekuulamise protokoll, ametnike ettekanded, õiendid, asitõendi vaatlusprotokoll, videosalvestis) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et F. Vassiljev pani temale ette heidetud rikkumise väärteoprotokollis näidatud ajal, kohas ja viisil toime. 18.10.2022 Tartu Vangla valvuri E. A. ülekuulamisest nähtub, et 04.10.2022 umbes kella 09.40 paiku tuli vangla sotsiaalosakonnas toimuvasse sotsiaalprogrammi kinnipeetav F. Vassiljev. Kinnipeetav kandis vanglavormi lühikeste pükste all soojapesu pükse. Vangla kordukorra järgi on aga kinnipeetavatel kohustus kanda vangla vormi korrektselt ja sooja pesu kantakse vangla riietuse all varjatult. Tunnistaja ütles F. Vassiljevile, et viimane tõmbaks soojapesu püksid üles selliselt, et neid ei ole vangla vormi alt näha või vastasel korral tuleb need jalast ära võtta ja viia valveruumi hoiule. Kinnipeetav ütles selle peale koheselt, et valvur ei hakkaks teda norima, et tal on niigi halb tuju ja küsis väga närviliselt, miks ta peab soojapesu püksid jalast ära võtma. Seejärel F. Vassiljev soovis minna vetsu. Tunnistaja suunas kinnipeetava kooliruumide poolele, sest WC asub sealpool. F. Vassiljev selle peale küsis, et miks ta peab sinna minema. Tunnistaja vastas, et WC asub ju kooli poolepeal, et kinnipeetav käib ise koolis ja peaks teadma, kus WC asub. Selle vastuse peale muutus F. Vassiljev vihaseks ja ütles tunnistaja E. A-le: „X sa selline tont oled siin, mitu klassi haridust sul on? Loll oled siiamaani, et siin ikka töötad.“ Tunnistaja ütles selle peale, et lõpetagu ära ja pani sotsiaalosakonna koridori ukse kinni – kinnipeetav läks WC-sse. Samal ajal tunnistaja teavitas peavalvekeskust telefonitsi, et kinnipeetav solvab teda ja on vihane ning ta tuleks saata tagasi eluosakonda - see on lubamatu käitumine. Järsku hakkas kinnipeetav F. Vassiljev aga peksma kooli ja sotsiaalosakonna vahelist ust – ta tegi seda korduvalt ja väga kõvasti. Tunnistaja liikus ukse juurde ja selgitas kinnipeetavale, et valvur viib ta lubamatu käitumise eest eluosakonda tagasi. F. Vassiljev läks selle peale väga närvi ja hakkas nõudma, et tema peab minema ikkagi sinna programmi, kuhu algselt tuli. Tunnistaja andis kinnipeetavale korralduse seista ukse juures ja võtta oma asjad. F. Vassiljev võttis oma asjad, 3 kuid kõndis koridoris ringi ega allunud korraldustele seista seina ääres ukse juures. Korraldusi andis tunnistaja korduvalt. Olles koridori keskel, hakkas kinnipeetav ühel hetkel tulema väga agressiivselt tunnistaja suunas - ta oli nagu ründepositsioonis, käed olid kramplikult ning valvur andis korralduse seisma jääda. Tunnistaja kehtestas ohutsooni ja hoiatas teleskoopnuia kasutamise eest, kui F. Vassiljev korraldustele ei allu. Tunnistaja käsi liikus teleskoopnuia peale ja kui kinnipeetav nägi oma pilguga, et valvur hakkab nuia haarama, jäi seisma. Vahepeal käskis valvur valju häälega koridori tulnud psühholoogil tagasi kabinetti suunduda. Kui valvur võttis käe nuialt ära, hakkas kinnipeetav uuesti tunnistaja suunas liikuma. Selle peale pani tunnistaja käe isikukaitsejaama peale ja ütles kinnipeetavale, et vajutab häirenuppu. Sel hetkel tuli ka teine valvur F. Vassiljevile järele. Kui valvur koos kinnipeetavaga hakkas ära liikuma, siis F. Vassiljev veel solvas tunnistajat, öeldes, et „ sa oled tont, kaeban sind kohtusse ja maksab 15 eurot ära, ma ei jäta seda nii, sest sa ise oled nii loll.“ Tunnistaja tundis ennast kinnipeetava öeldust tõsiselt solvatuna, tema käitumine oli lubamatu. Selline sõnakasutus ei ole ametniku suhtes viisakas. See alandas valvurit, sest ta ei ole loll. E. A. ei oleks F. Vassiljevist uskunud sellist käitumist. Kinnipeetav on varasemaga võrreldes muutunud norivamaks. Tunnistaja E. A. ütlustega riimub ka tema poolt 04.10.2022 koostatud ettekanne nr xxxxx ning teabe- ja uurimisposakonna spetsialisti A. B. poolt 18.10.2022 koostatud õiend. 20.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud DVD-plaadile salvestatud 04.10.2022 Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate eluhoone valvekaamerate K103 A2 Koridor ja K104 A2 Sots Koridor videosalvestisi. 04.10.2022 kell 09.40.25 on näha, et valvur E. A. seisab trepikotta viiva ukse juures. 09.40.36 koridori siseneb kinnipeetav F. Vassiljev. Valvuri E. A. ja F.V. vahel leiab aset suhtlus ning mõlemad vaatavad F. Vassiljevi jalgade suunas. 09.40.42 F. Vassiljev tõstab enda paremat jalga ning vestlus kinnipeetava ja valvuri vahel jätkub. 09.41.26 valvur E. A. viipab enda parema käega otse koridori suunas, F. Vassiljev vaatab otse. 09.41.40 E. A. ja F. Vassiljev liiguvad otse mööda koridori. 09.41.51 E. A. avab ukse ning F. Vassiljev liigub uksest edasi. 09.41.52 F. Vassiljev ütleb midagi valvurile ja 09.41.54 siseneb kaamera vaatest paremal asuvasse ruumi. Valvur E. A. liigub tagasi. 09.44.13 kinnipeetav F. Vassiljev liigub tagasi koridori ukse juurde, jääb seisma ning lööb kolm korda enda parema käega vastu ust. 09.44.50 E. A. liigub ukse juurde ja avab 09.44.55 ukse ning ütleb midagi F. Vassiljevile. 09.44.57 kinnipeetav F. Vassiljev tuleb uksest edasi ja liigub otse, E. A. viipab enda parema käega otse koridori suunas. 09.45.05 F. Vassiljev jääb seisma, keerab end näoga E. A. suunas ja ütleb talle midagi. 09.45.08 E. A. viipab oma parema käega koridori suunas ja toimub vestlus. 09.45.12 E. A. üritab edasi liikuda, F. Vassiljev liigub E. A. suunas ja leiab aset vestlus. 09.45.51 E. A. seisab valveruumi ukse juures ja ütleb midagi F. Vassiljevile, viimane liigub koridori ja vaatab näoga E. A. suunas. 09.46.00 – 09.46.12 F. Vassiljev liigub tagasi E. A. suunas. 09.46.32 kordidori siseneb hetkeks psühholoog, kes koheselt tagasi kabinetti liigub. 09.46.40 E. A. ja F. Vassiljevi vahel toimub aktivne vestlus, mille käigus mõlemad žestikuleerivad kätega. 09.46.56 siseneb koridorist kabinetti xxxx M. A.. 09.48.08 trepikoja uks avaneb ning F. Vassiljev lahkub. Videosalvestistega on ka kohus isiklikult tutvunud ning asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatu riimub videosalvestistelt tuvastatuga. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. U. 20.10.2022 õiendist nähtub, et Tartu Vangla xxxxx M. J. Keeduse sõnul 04.10.2022 toimus valvuri E. A. ja kinnipeetava F. Vassiljevi vahel väljuhäälne vestlus, kuid ta ei mäleta, et vestluses oleks olnud solvanguid. M. J. K. sõnul temale tundus kogu vestlus pigem lihtsalt etteheitval viisil teineteisega rääkimisena. Tartu Vangla xxxx M. A. sõnul ta mäletab, et F. Vassiljev ütles valvurile midagi taolist, et „E. sa tead, et sina tegid vea“ või et „sina eksid“. M. A. lisas, et tema solvavaid väljendeid ei kuulnud, kuid olukord paistis pingeline. 4 25.10.2022 õiendi kohaselt valvur M.-G. K. selgitas, et kui tema 04.10.2022 kooli juurde jõudis, siis palus E. A. kiiremas korras kinnipeetava F. Vassiljevi sealt minema viia. Kinnipeetav ei soovinud alguses ära tulla ja küsis kas ta võib sinna jääda. Kui M.-G. K. küsis F. Vassiljevilt, miks ta lahkuma pidi, siis kinnipeetav vastas, et talle ei meeldi, kuidas valvur E. A. mõõdab inimesi hariduse järgi, et see pole õige mõõdupuu. M. G. K. solvavaid väljendeid ei kuulnud. 10.11.2022 allkirjastatud vastulause kohaselt F. Vassiljev ütles E. A.-le vaid „Kas sa oled 12 klassi lõpetanud?“ ning „Miks sa selline tont oled?“. Need küsimused olid mõeldud pareerima E. A. üleolevat suhtumist, mille tõttu kinnipeetav tunneb ennast pikemat aega solvatuna ja alavääristatuna. Vanglaametnik ei tohi kasutada solvavaid kommentaare. Antud inimesega, kes pidevalt käitub üleolevalt ja solvavalt, on selline käitumine asjakohane. „Tont“ all on mõeldud sünonüümi „paharetile“. See on tavaline argisituatsioon, millest ei tuleks suurt numbrit teha. Enamus vanglaametnikest ja kinnipeetavatest tunneb E. A. konfiktse inimesena, kelle vastu on algatatud mitmeid süüteoasju. F. Vassiljev palub seetõttu menetlus lõpetada. 14.10.2022 vanglale koostatud seletuskirja kohaselt F. Vassiljevi jaoks ei alanud 04.10.2022 kuupäeva hommik meeldivalt. Teda pandi loenduse ajaks kokku istuma kambrikaaslasega, kes on konfliktne ja ta suutis F. Vassiljevi endast välja viia – tavaliselt ta aga enda sõnul provokatsioonidele ei allu. Kolimine osakondade vahel on pingeline. Järgmisena psühholoogi vestlusel F. Vassiljev kiskus lahti enda vanu haavu, mis samuti mõjutas päeva negatiivselt. Kinnipeetav tundis tugevat stressi seoses sellega, et tal ei ole 8 kuud lubatud kohtuda abikaasaga ilma klaasita ja valveta. Selle kohta on F. Vassiljev ka esitanud kaebuse Justiitsministeeriumile intensiivse perekonnaelu õiguse riivega seoses. Vangistuses tekitab F. Vassiljevile tugevat stressi eelkõige takistus kohtuda abikaasaga. Peale psühholoogikülastust liikus F. Vassiljev hoonesse, kus töötab E. A., et minna sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Kinnipeetav liikus trepist üles, kus talle avas ukse ebasõbraliku ilmega E. A.. Kinnipeetav tervitas teda ja palus tuju mitte rikkuda, kuna kinnipeetaval oli halb tuju. E. A. on F. Vassiljevi sõnul 2 aasta jooksul teinud koolis palju ebameeldivaid kommentaare, mis on mõjunud masendavalt. F. Vassiljevil on diagnoositud xxxx .xxx ja xxxx ning seega on reageerimine solvangutele väga põhjendatud, kuigi ta üritab sellest üle olla. E. A. on F. Vassiljevi käest sellel õppeaastal küsinud koolis „Kas sa oled rumal?“ jms taolisi küsimusi ning teinud kommentaare. E. A. tol päeval viitas, et lühikeste pükste alt on näha soe pesu ja et kinnipeetav tõmbaks need üles. F. Vassiljevi hinnangul, kuna tema jala ümbermõõt on ülalt palju suurem kui alt, venitaks see pükse liialt ja rikuks need ära. F. Vassiljevi sõnul paljud inimesed käivad, soe pesu nähtaval. Stress on F. Vassiljevi sõnul tema immuunsüsteemi nõrgaks teinud, seetõttu ta ka sooja pesu kandis. Kinnipeetav palus valvurilt, et ta laseks F. Vassiljevi tualettruumi. F. Vassiljev ka küsis valvurilt, kas ta ei peaks ust avama kiibiga või võib kinnipeetav kasutada raamatukogu pool asuvat tualettruumi. Vahepeal oli F. Vassiljev palunud E. A. kolm korda, et ta kinnipeetava tuju ei rikuks, tuues põhjenduseks halva päeva. E. A. ütles, et „Mitmendas klassis sa käid, et ei tea, kus WC asub?“, mis oli F. Vassiljevi jaoks solvav, lähtudes E. A. hääletoonist ja vestluse senisest kulgemisest. See küsimus vihastas F. Vassiljevit ja ta pareeris seda, küsides, kas E. A. on 12 klassi lõpetanud. Saades vastuseks „jah!“, küsis kinnipeetav valjemalt „Miks sa siis selline tont oled?“, pidades silmas E. A. ebaviisakat käitumist kinnipeetute vastu. Kõik vanglaametnikud, kellega F. Vassiljev on rääkinud, teavad, et E. A. on konfliktne ja tusane isik. Tulles WC-st tagasi, ei tahtnud E. A. algul ust kinnipeetavale avada ja sundis F. Vassiljevit koputama. Peale ukse avamist ei lubanud valvur minna programmi, öeldes, et kinnipeetav läheb osakonda. Saamata konkreetset vastust, tõstis F. Vassiljev oma häält ja küsis uuesti, miks ei lubata teda programmi, kuigi ta täitis korralduse ning eemaldas sooja pesu. Valvur võttis veidra poosi ja ütles, et ründab, kui kinnipeetav lähemale tuleb. See näitab, et valvur E. A. on ise harjunud häält tõstma, aga kui tema peale häält tõstetakse, on esimene reaktsioon rünnata. E. A. väitis, et F. Vassiljev solvas teda, sellepärast ka ei saa programmi minna. Selle peale F. 5 Vassiljev selgitas valvurile, et haridus ja haritus on erinevad asjad ning tema mõõdupuu inimeste hindamiseks ei ole õige. Kinnipeetav järgmine päev ka vabandas E. A. ees hääle tõstmise pärast, sest tegemist ei ole tema tavapärase käitumisega. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste (vt RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Kohtu hinnangul on üheselt tuvastamist leidnud, et F. Vassiljev, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 04.10.2022 kella 09.40 paiku Tartus Turu 56 asuva Tartu Vangla sotsiaalosakonna koridoris ütles ametiülesandeid täitvale valvurile E. A., et: "x sa selline tont oled siin, mitu klassi haridust sul on? Loll oled siiamaani, et siin ikka töötad" ja "sa oled tont, kaeban sind kohtusse ja maksan 15 eurot ära, ma ei jäta seda nii, sest sa ise oled nii loll", solvates sellega vanglaametiku au ja väärikust. Kuigi rikkumise tuvastamine käesoleval juhul toimub põhimõtteliselt ainult ühele tõendile (tunnistaja E. A. ütlused) tuginedes, sest menetlusaluse isiku F. Vassiljevi kinnitusel ta selliseid sõnu E. A-ga vesteldes ei kasutanud, siis ka Riigikohtu hinnangul ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muuhulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 1-15-10967, p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas väärteomenetluses on andnud aset leidnud sündmuse kohta sisulisi ütluseid ainult tunnistaja E. A., teised tõendid (ettekanded, õiendid) aga riimuvad tunnistaja ütlustega. Seega kohaldub tunnistaja E. A. ütlustele ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtul samas ei ole tekkinud tõendeid hinnates kahtlusi, et tunnistaja E. A. poolt väidetu ei oleks tõene. Ettekandes ja tunnistaja ülekuulamise protokollis on kirjeldatud samu solvavaid väljendeid nagu väärteoprotokollis ja -otsuses. Menetlusaluse isiku F. Vassiljevi sõnul ta ütles valvur E. A-le vaid „Kas sa oled 12 klassi lõpetanud?“ ning „Miks sa selline tont oled?“. Seega menetlusalune isik ei ole iseenesest eitanud, et ta kasutas valvuri E. A. kohta sõna „tont“. Samas aga menetlusalune isik tegelikult eitab, et ta oleks vanglaametnik E. A-le väärteoprotokollis ja -otsuses temale omistatud lauseid ("x sa selline tont oled siin, mitu klassi haridust sul on? Loll oled siiamaani, et siin ikka töötad" ja "sa oled tont, kaeban sind kohtusse ja maksan 15 eurot ära, ma ei jäta seda nii, sest sa ise oled nii loll") öelnud. Eelnev aga ei sea kahtluse alla tegelikult aset leidnut. Kohtul ei ole alust kahelda valvuri E. A. tunnistajana antud ütlustes, sest teda on hoiatatud eelnevalt teadvalt valeütluste andmise eest ja tunnistaja on nimetatud hoiatuse ka allkirjastanud, samuti ei ole tunnistajal mingit põhjust valeütlusi anda. Tunnistaja E. A. ütlused on ka eluliselt usaldusväärsed. Isegi kui F. Vassiljev olekski öelnud valvurile laused, mida kinnipeetav ise kinnitab („Kas sa oled 12 klassi lõpetanud?“ ning „Miks sa selline tont oled?“), tuleks ka sellisel juhul F. Vassiljevi käitumine lugeda solvavaks. Sisuliselt soovis F. Vassiljev oma käitumisega kehtestada vanglaametniku suhtes enda üleolekut, mis on aga täiesti lubamatu. Kohtu hinnangul kinnipeetava F. Vassiljevi reageering valvuri ametiülesannete täitmisele ei olnud adekvaatne. Kinnipeetav ei ole selliseks isikuks, kes seab Tartu Vangla ametiisikutele 6 (sh valvuritele) temaga suhtlemiseks tingimusi. Samuti ei ole kinnipeetaval õigust käituda valvuritega ebaviisakalt mis tahes põhjusel. Vanglaametniku solvamine näitab süüdimõistetu F. Vassiljevi küünilist suhtumist. F. Vassiljevil puudus õigustus reageerida otsuses kirjeldatud viisil valvuri tööülesannete täitmisele. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul F. Vassiljev oma tegevusega täitnud KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu. Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole või et rikkumine on väikene, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. On olemas isikuline tõend – tunnistaja E. A. ütlused, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuse kohta. Kohtu hinnangul on tunnistaja E. A. ütlused usaldusväärsemad kui menetlusaluse isiku seisukohad ja tema poolt kaebuses väidetu, sest need ei riimu teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku F. Vassiljevi kaebuses toodud väited ka oma sisult vastuolulised – F. Vassiljev näiteks on väitnud, et valvur E. A. suhtles temaga ebaviisakalt, samas kui kinnipeetav ise tekitas oma käitumisega koridoris ohuolukorra, jättes allumata valvuri korduvatele korraldustele seisma jääda, samuti solvas valvurit. Kinnipeetav kolkis ka agressiivselt vaheuksele, kuigi videosalvestistelt on selgelt näha, et teda ei ole meelega ukse taha ootama jäetud. On ilmselge, et kui kinnipeetav viibib WC-s, jätkab valvur oma ametiülesannete täitmist, mitte ei jää alati isikut ukse juurde ootama. Paraku kinnipeetavate arvamuseavaldused valvurite töö kohta ei ole tõendiks. Kohus käesolevas väärteokaebemenetluses ka ei analüüsi Tartu Vangla valvuri E. A. töötamisega seonduvat, sest tegemist on vangla pädevusse kuuluva küsimusega. Seetõttu jätab kohus F. Vassiljevi väited toimunu kohta nende ebausaldusväärses ja vastuolulises osas tõendite kogumist kõrvale ning nendele ei tugine. Kohtul ei ole ka mingit alust kahelda, et Tartu Vangla valvur E. A. teeb oma tööd vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja vangla sisekorrale tuginedes ausalt, erapooletult ja usaldusväärselt ning et tema antud ütlused ja koostatud ettekanne kajastab tegelikult asetleidnud sündmust. Samas F. Vassiljev on kinnipeetav, kes on karistust kandva isikuna kohustatud alluma vangla sisekorrale ja ametiisikute korraldustele. Stress ei ole siinkohal vabanduseks, kuna kinnipidamisasutusse on menetlusalune isik sattunud ikka ainult enda tegude tulemusel. Kinnipeetav F. Vassiljev on ka sõnaselgelt väljendanud enda antipaatiat eelkõige Tartu Vangla valvuri E. A. suhtes, esitamata kohtule väidetavate valvuri rikkumiste kohta mingeid tõendeid. Samuti on F. Vassiljev omistanud enda väiteid lubamatult ka teistele kinnipeetavatele ja ametiisikutele. Seega F. Vassiljevi väited selle kohta, et vangivalvur E. A. oleks käitunud tema suhtes kuidagi ebaviisakalt vms ei vasta tõele ja ei ole seega tõendina arvestatav. Tunnistaja E. A. ütlustest saadud informatsioon on piisav kohtule käesolevas asjas otsuse tegemiseks. Tunnistaja on kinnitanud, et ta tundis ennast pärast F. Vassiljevi öeldut solvatuna. Ka kohtu hinnangul oli F. Vassiljevi sõnakasutus koostoimes tema kehakeelega objektiivselt selline, mis teist inimest solvab. Kinnipeetav F. Vassiljev solvas Tartu Vangla valvurit, kui viimane täitis oma teenistusülesandeid. Kui kinnipeetav ei ole rahul vanglaametnike tegevusega, võib ta pöörduda kaebusega vangla poole, kuid kinnipeetavatel on keelatud käituda ebaviisakalt, solvavalt ja agressiivselt. Vangla ametnikel ei ole ka kohustust kinnipeetavatele meele järele olemiseks – vangla puhul on tegemist karistuse täideviimisega tegeleva asutusega. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku F. Vassiljevi õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta ilmselt küllaltki elukogenud inimesena teadis, et tema sõnakasutus võib valvurit solvata ja sisimas ka nõustus sellega. Kas kinnipeetava käitumine on solvav või 7 mitte, tuleb hinnata objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt, mida kohus käesolevalt teebki. Viisakas käitumine on häid käitumise tavasid järgiv, meeldiv ja hea tooni kohane käitumine. Ebaviisakas käitumine võib väljenduda ka hoiakus (kõrk, halvustav, üleolev, agressiivne), kõnepruugis (labaste väljendite kasutamine, nõudlik toon), väljendusviisis (arvustav, kohatult kritiseeriv, semutsev) ja käitumises. Seega ebaviisakas käitumine ei pruugi alati tähendada ebatsensuurse, ähvardava, solvava väljendi kasutamist. Kohtu seisukohalt kogu F. Vassiljevi olek ametniku E. A.uga suhtlemisel oli väliselt tajutavalt üleolev, agressiivne ning kinnipeetava sõnakasutus ja selle toon nõudlik, solvav. Kinnipeetav peab ametnikuga igas olukorras jääma viisakaks ja rahumeelseks. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut F. Vassiljevit toimepandud väärteo eest karistada. F. Vassiljevi teo õigusvastasust ei välista asjaolu, et ta väidetavalt rääkis valvur E. A-ga ebaviisakalt just seetõttu, et viimane temaga piisavalt viisakalt, lugupidavalt vms ei käitunud. Kinnipeetav peab igal juhul vanglaametnikega käituma viisakalt, lugupidavalt ja rahumeelselt, esitamata selleks omapoolseid tingimusi ja pretensioone. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuigi F. Vassiljev on oma seletuskirjas vanglale kahetsenud rikkumist, siis oma kaebuses ta siiski jätkab enda tegevuse õigustamist ja rikkumise pisendamist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas sisulist kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Vanglaametniku solvamine ei ole mingil moel õigustatud. Vangistusseadust kui ka vangla sisekorraeeskirju on vangidele tutvustatud. Vangid peavad käituma vastavuses nimetatud aktides toodud nõuetele. Vangistatu ei tohi endale lubada kõnepruuki, mis võib vangivalvurit solvata. Samuti ei pea kinnipeetav andma valvuri töö kohta omapoolseid hinnanguid – selleks on pädevus antud Tartu Vanglale. Kinnipeetav on kohustatud alluma korraldustele. Täielikult lubamatu on ka valvuritega üleülev, solvav, ülbe ja agressiivne käitumine ning korraldustele mitteallumine ja omapoolsete nõudmiste esitamine. Kui kinnipeetav ei suuda vangla range järelevalve tingimustes oma käitumist kontrollida, siis tekib omakorda küsimus, kuidas isik seda vabaduses viibides suudab, sest ka vabaduses tuleb osata enda käitumist igal ajahetkel kontrollida ja suunata. KarS § 275 lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi.
p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud F. Vassiljevile rikkumise eest proportsionaalse karistuse. KarS § 275 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati F. Vassiljevile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline 8 menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega). KarS § 275 lg 1 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks F. Vassiljevile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista F. Vassiljevile rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 25.11.2022 otsuse väärteoasjas nr 650022000127 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on oma ametiülesandeid täitvate ametiisikute solvamiste osas olemas ka avalik menetlushuvi. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult solvas oma ametiülesandeid täitnud valvurit. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Seetõttu ei saa kohus asendada menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi sotsiaalprogrammis osalemisega. Tulenevalt menetlusaluse isiku poolt tõstatatud küsimustega seoses Tartu Vangla ametnike poolse süütegude menetluspädevusega kohus selgitab menetlusalusele isikule, et kohtuvälise menetleja esindajal, sh vanglaametnikul, kellele on vastav pädevus Tartu Vangla poolt delegeeritud, on õigus teha kohtuvälise menetleja nimel menetlusaluse isiku suhtes kas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus või üldmenetluse otsus (vaata väärteomenetluse seadustiku (
) § 72-73). Esimesena lahendab väärteomenetluses oma pädevuse piires süüteoasja (nt vanglas aset leidnud rikkumiste osas) alati kohtuväline menetleja, kes võtab väidetavalt aset leidnud väärteosündmuse osas seisukoha otsuses. Kui menetlusalusele isikule taotletakse aresti, tuleb selle taotlusega aga pöörduda maakohtu poole (
p 2), rahatrahvi määramiseks on pädevus kohtuvälisel menetlejal (kelleks on ka Tartu Vangla enda ametnike vahendusel). Edasi on menetlusalusel isikul õigus pöörduda kaebusega kohtusse ja siis hakkab asja arutama maakohus (
Kui menetlusalune isik ei ole maakohtu otsusega rahul, saab ta esitada maakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule (
Riigikohtusse saab kassatsiooni esitada ainult advokaat (
Kui menetlusalusel isikul ei ole rahalisi vahendeid advokaadi palkamiseks, tuleb esitada Riigikohtule riigi õigusabi taotlus. Kui menetlusalune isik märgib väärteoprotokolli, et ta soovib osaleda kohtuistungil, siis see on ainult informatsiooniks kohtuvälisele menetlejale, et ilmselt soovib menetlusalune isik otsuse peale esitada maakohtule kaebuse. Eelnev ei tähenda aga seda, et kohtuväline menetleja ei saaks kohtuvälises menetluses väärteoasja esimese seadusliku instantsina ära lahendada, s.o nt süüteo toimepanemise tuvastamisel menetlusalusele isikule karistusena rahatrahvi määrata. Kohtunik Peet Teidearu 9 (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.