Obsah (10)

§ 174§ 150§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 4842§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-114893 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Tehase 21 k

§ 174

lg-st 10 kinnitab avaldaja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub avaldaja mõista 3 menetluskulud puudutatud isikult välja koos käibemaksuga. Avaldaja palub kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 116,92 eurot. Tuginedes

§ 150

lg 1 p-le 1 ja § 150 lg-le 4 taotleb avaldaja tagastada enamtasutud riigilõiv summas 66,92 eurot avaldaja arveldusarvele nr. xxxx.

1. 25.01.2023 istungil palub avaldaja asja läbi vaadata sisuliselt ning täpsustab menetluskuludelt viivise nõudmist. Nõude osas, mööndes, et osades arvetes on (marginaalseid ehk alla 1 euro jäävaid arvutusvigu) ja et sellest tulenevalt lõppsumma võiks olla 4605,53, mitte 4605,33 eurot, avaldaja oma nõudesuurust ei muuda. Ühtlasi on avaldajale arusaadav kohtu selgitus, miks on nõude algusperiood loetud muudetuks võrreldes avalduses esitatuga (vt määruse p.10). PUUDUTATUD ISIK
2. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.2022, mis loeti kättetoimetatuks 11.12.
3. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 09.01.2023, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 25.01.2023 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist 4 tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx omanikuks ja seega puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on avaldajaks oleva korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
4. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu tasumata majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse nõude summas 4605,33 eurot, mis on arvestatud perioodil veebruar 2018 kuni oktoober
5. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved ja võlgnevuse arvestuse. Kuivõrd tegelikkuses katavad tasutud summad majandamiskulude arved perioodil 01.02.2018 – 01.12.2019 ning võlgnevus tekkib 01.01.2020 arvest alates, siis peab kohus põhjendatuks arvestada, et puudutatud isikul on võlgnevus tasumata arvetega seoses alates 01.01.2020 – 31.10.
6. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
7. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.01.2020 kuni 31.10.2022 arvestatud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 4605,33 eurot. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

13. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud 5 isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 14.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, õigusabikulud maksekäsumenetluses 40 eurot, materjalidega tutvumise ja avalduse koostamise ajakulu 3,5 h, tunnitasuga 140 h +km, summas 588 eurot. 15. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Ka õigusabikulu on nii taotletud ajakulu kui ka tunnihinna osas põhjendatud. Õigusabikulu maksekäsumenetluses on

§ 4842alusel põhjendatud summas 20 eurot.

16. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus (mida ei ole küll kajastatud avalduse resolutiivosas, kuid mis on esitatud avalduse asjaoludes) mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

17. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 66,92 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele. 18.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 6