Obsah (9)

§ 657§ 652§ 348§ 351§ 654§ 230§ 232§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-9985 Kohtuasi

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus põhjenduste muutmata jäävas osas maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Erinevalt maakohtust tuvastab ringkonnakohus, et kostja on paigaldanud vundamendivaiad vastuolus kutseala standardist tulenevate ehitusnõuetega, kuid see ei anna alust maakohtu otsust lõppjärelduses muuta. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Kolleegium on seisukohal, et kuigi maakohus leidis põhjendatult, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, jättis ta tähelepanuta, et kostja eksis vaiade paigaldamisel ehitusnõuete vastu, kuid et kostja rikkumine oli ebaoluline, ei andnud see hagejale alust lepingust taganemiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et ei ole ilmselt õiglane ega põhjendatud, kui lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa kohustuse (nt mõne kõrvalkohustuse) täitmata jätmise või nt kvaliteedilt vaid vähesel määral lepingule mittevastava lepingueseme parandamata või asendamata jätmise korral täiendava tähtaja kestel võib teine pool lepingust taganeda. Pahauskse lepingust taganemise eest kaitseb pooli VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138, mille kohaselt võib lepingust taganemise erandina lugeda pahauskseks õiguse kasutamiseks ja seega tagajärjetuks. (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, Tallinn. P. Varul jt, §-i 116, p 4.4.2.c.) Kolleegiumi hinnangul ei ole lepingust taganemine VÕS § 6 ja TsÜS § 138 järgi lubatud, kui ehitustöövõtu tulemus on küll vastuolus ehitusnõuetega, kuid puudujääk ei mõjuta ilmselt ehitustöö kvaliteeti.
2. Eksimus ehitusnõuete vastu, mis ilmselt ehitustöö kvaliteeti ei mõjuta, võib tuleneda sellest, et kutsealal on väga detailsed nõuded ehitamisele. Kohtupraktikas on märgitud, et töövõtjal tuleb töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 22). Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustused tulenesid lisaks töövõtulepingule ka ehitusnõuetest, mis on sätestatud Eesti Standardis „Geotehnilise eritöö teostamine. Puurvaiad.“ (dtl 290).
3. Henri Projekt OÜ mõõdistus (dtl 54) tõendab, et kostja paigaldatud vaiad ei vasta osaliselt ehitusnõudeid kehtestava Eesti standardile (dtl 290) nii horisontaalse paigutuse kui ka vertikaalse kalde osas. Hageja selgitas apellatsioonikohtu istungil (dtl 802), et Henri Projekt OÜ jooniselt on näha all nurgakujuline nool, millega on märgistatud vaiade horisontaalne nihe, 12 2-18-9985 kus nad olid ette nähtud. Eesti Standardi (dtl 290) punkti 8.1.1.D kohaselt horisontaalne hälve arvutatakse korrutades vaia läbimõõdu. Praegusel juhul on vaiade läbimõõt 160 mm, korrutades selle 0,1-ga, saame 16 mm. Henri Projekt OÜ mõõdistusest nähtub, et mitmete vaiade horisontaalne nihe ületab 16 mm.
4. Henri Projekt OÜ jooniselt on näha vaiade vertikaalne kalle, mis on kohati 95 mm. Eesti Standardi punkt 8.1.1.B kohaselt tohib vaia vertikaalne kalle olla 0,02 m iga vaia meetri kohta. Projekti järgi ette nähtud vai oli 1,5 m, seega on vaia maksimaalne lubatud vertikaalne kalle 30 mm. Järelikult ületab osa vaiade vertikaalne kalle standardiga sätestatud ehitusnõudeid.
5. Samas on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja eksimused ehitusnõuete vastu ei takistanud töö jätkamist ja kvaliteetse ning funktsionaalse elamu püstitamist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldusega. Maakohus hindas tehnikadoktor TR ehitise auditit (05.08.2018, töö nr TR 1894/2018, kd I, tl 133, pöördel-144), hageja jooniseid (II kd, tl 17, 18) ja Laazi Ehituse OÜ vaiade paigalduse hinnangut (töö teostaja insener-konstruktor AZ) (kd II, tl 40-46). AZ 22.07.2019 asjatundja tehnilises hinnangus on märgitud, et võttes arvesse vaiade teostusjoonisel (Henri Projekt OÜ, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) märgitud vaiade kõrvalekaldeid, on võimalik ehitada vundament laiusega 300 mm. TR jõudis järeldusele, et „puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustöödega jätkamiseks seni teostatud tööde alusel“ (kd I, tl 137, pöördel). Muuhulgas märkis TR, et betoonpostide kandevõime ületab postidele mõjuvat maksimaalset koormust 5,5 – 24 korda (dtl 209). Kaks kvalifitseeritud ehitusala asjatundjat on kinnitanud, et vaatamata Henri Projekt OÜ mõõdistuses tuvastatud ehitusnõuete rikkumistele, on võimalik ehitada elamule sobiv vundament märkimisväärse tugevusvaruga. Seega on alusetu hageja hinnang, et nõuetele mittevastav vaiade paigaldus võiks mõjutada vundamendi tugevust. Võimalikke muid mõjusid vundamendi funktsionaalsusele peale kandevõime ei ole pooled ega asjatundjad esile toonud. Et ehitustöövõtu tulemus oli küll vastuolus ehitusnõuetega, kuid puudujääk ei mõjutanud ilmselt ehitustöö kvaliteeti, leiab kolleegium, et VÕS § 6 ja TsÜS § 138 järgi ei olnud lepingust taganemine lubatud.
6. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist. 13.
7. Põhjendamatu on apellandi etteheide menetlusnormide rikkumise kohta seetõttu, et maakohus ei palunud hagejal selgitada, mida kostja on vääralt teinud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud selgituskohustust (

§ 348

lg 1, § 351 lg 1) ega jätnud asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata (

§ 351lg 2).

16.05.2019 kohtuistungil selgitas kohus hagejale nii kohalduvat õigust kui tegi kindlaks, millistele asjaoludele hageja lepingurikkumise sisustamisel tugineb (dtl 301). 13.2. Hageja jääb apellatsioonkaebuses väite juurde, et kostja paigaldas valdava osa vaiu ebaõigele sügavusele, st vaiad olid liiga lühikesed, ning et vaiade ülemine kõrgusmärk ei vastanud projektile. Siin kordab hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid ning sisuliselt vaidleb vastu maakohtu järeldusele esitatud tõenditest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

13.3. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et hageja oleks soovinud, et maakohus oleks hagejale eelmenetluses selgitanud, et hageja tõendid ei ole tema väidete tõendamiseks piisavad. Eelkõige puudutab see hageja väidet vaiade paigaldamise kõrguse ja vertikaalse ning horisontaalse hälbe kohta. Viimase osas on ringkonnakohus hinnanud tõendeid maakohtust erinevalt. Kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks pidanud hagejale selgitamata, et tema väide vaiade vale kõrguse kohta võib jääda tõendamata. Kuigi

§ 230

lg 2 järgi võib kohus teha 13 2-18-9985 menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, ei ole tal selleks menetluslikku kohustust ega üldjuhul ka võimalust.

§ 232

lg 1 ja § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 230lg-te 1 ja 2 järgi valivad pooled ise, milliseid tõendeid nad asjas esitavad.

Kolleegiumi arvates ei saanud hagejal praeguses olukorras tekkida eksiarvamust või menetluslikku segadust oma tõendamiskoormuse ja perspektiivi kohta. Vaiade paigaldamiskõrguse kohta on mõlemad pooled esitanud erinevaid tõendeid ning maakohus on esitatud tõendeid nõuetekohaselt analüüsinud ja hinnanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 162lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Jõustunud Riigikohtu 08.03.2023 otsuses toodud muudatustega RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-9985 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4. Jätta X kassatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud X kanda.
6. Mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 33 eurot 27 senti. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 14