KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-2339 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiva

§ 113lg 1 sätestatud määras.

1. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Aktiva Finants (edaspidi hageja) esitas 12.02.2022 Viru Maakohtule hagi S Va ja A Vi (edaspidi kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 12.12.
2. a maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-46033 S Valt Bigbank AS-i kasuks välja võla 2406,93 eu-rot, millele lisandub viivis 0,084600% päevas 1294,07 eurolt alates 13.12.
3. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond mõistis 30.10.
4. a maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-42638 S Valt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja võla 1912,06 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Bigbank AS edastas tsiviilasjast nr 2-12-46033 tuleneva nõude sissenõudmiseks 10.01.2013 kohtutäiturile Andrei Krek ja palus pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse numbriga xxx. Bigbank AS on loovutanud tsiviilasjas nr 2-12-46033 tuleneva nõude Osaühingule Aktiva Finants. Hageja edastas 10.12.2013 tsiviilasjast nr 2-13-42638 tuleneva nõude sissenõudmiseks kohtutäitur Kristel Maalmanile ja palus pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Kohtutäitur algatas asjas täitemenetluse numbriga xxx. Väljamõistetud summadest on täitemenetluses laekunud vähe. Kohtutäituritel ei ole täitemenetlustes õnnestunud võlgnikult kogu võlga sisse nõuda. Võlasummad on lisandunud viivise arvelt kasvanud suuremaks ja moodustab hagi koostamise ajal kokku 3804,68 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek esitas 19.01.2022 täiteasjades õiendi täitmise võimatuse kohta. Kohtu2 2-22-2339 täitur kontrollis erinevaid registreid ning selgus, et kostjale I ei kuulu realiseerimiskõlblikku vallasvara (sh sõidukeid, väikelaevu, tsiviilrelvi ja väärtpaberid). Kostjal I ainsaks sissetulekuks on pension. Täitemenetluse käigus selgitas kohtutäitur välja, et kostjatel tekkis abielu ajal omandiõigus kinnistule asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole, täitedokument kohustab vaid kostjat. Arvestades kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu ei ole seisuga 12.02.2022 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Hageja soovib endiselt kostjalt I võlga sisse nõuda. Võla sissenõudmiseks kostjalt I ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnistu suhtes ühisvara jagamist. Jagamise viisina soovib hageja jagamist kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel, müügist laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ja jagamise tulemusena kostjale I jääva raha arvelt hageja võlanõude rahuldamist. Hageja nõuab kostjate ühisvara jagamist. Hageja palub lõpetada S Va ja A V ühisomand kinnistule x maakond (registriosa nr xxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning S Vale kuuluvast osast rahuldada OÜ Aktiva Finants nõuded, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 12.12.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-46033 ja Pärnu Maakohtu 30.10.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-13-
5. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ja hoiatas kostjaid, et tähtajaks vastamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele isiklikult kätte 23.02.
6. Kostjad 20-päevase tähtaja jooksul kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele. 3 2-22-2339 Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ning nimetatud nõue kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast tuleb rahuldada hageja nõuded, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 12.12.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-46033 ja Pärnu Maakohtu 30.10.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-13-
7. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.
8. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi tagamine 15.02.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 11.03.
9. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. 4 2-22-2339 Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1450 eurot menetluskulu - riigilõiv hagi esitamisel 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, õigusabikulu 960 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 600 euro ulatuses (5 tundi*120 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule kaheksa tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1090 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot (420+70) ja õigusabikulud 600 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5