← Eesti

2-21-13083/17

Obsah (10)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 31. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-21-13083 X hagi Y vastu kinnisasja o

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud (käesoleval juhul on seda tehtud, omand on kostjale üle läinud), võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. Praegusel juhul on hageja tuginenud kahele VÕS § 267 nimetatud alusele, nimelt: 6.
  2. punktile 1, mille kohaselt on kingisaaja oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust ja 6.
  3. punktile 2, mille kohaselt ei ole kinkija lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama. Oluline on veel lisada, et sellise kinkelepingust taganemise õigus on kinkijal VÕS § 270 lg 1 järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kohtupraktika kohaselt on tegemist õigustlõpetava tähtajaga, kusjuures taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg. Puudub vaidlus, et kostjani jõudis 24.03.2021 koostatud taganemisavaldus hiljemalt 22.07.2021, mil kostja sellele vastas.
  4. Kohus on seisukohal, et hagi ei saa rahuldada, sest kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja esitatud väited kinkelepingu koostamise asjaolude ja enda tervisliku seisundi osas ei ole suuremalt jaolt asjassepuutuvad ja võiksid olla käsitatavad tehingu tühistamise alustena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 (pettus) järgi. Samas tuleneb 26.09.2018 notariaalsest lepingust, et - notar on selgitanud hagejale õigust nõuda notariaalakti kirjalikku tõlget tema ebapiisava eesti keele oskuse tõttu, kuid hageja ise loobus sellest (lepingu sissejuhatus) - tehingu pooled leppisid kokku hageja õiguses kasutada korteriomandit elamiseks eluaegselt, nad said aru notari selgitustest koormata korteriomand hageja kasuks isikliku kasutusõigusega, kuid soovisid siiski lepingu sõlmida ilma selleta (lepingu p 4.4.) 5

(8)Tsiviilasi nr 2-21-13083 - notariaalakti koostamise päeval väljastati nii hagejale kui kostjale akti ärakiri (lepingu p 8.1., hageja on istungimenetluses väitnud, nagu oleks ta lepingu teksti saanud alles mitu aastat hiljem enne taganemisavaldust) - lepingu tekst on notari poolt hagejale suuliselt eesti keelest vene keelde tõlgitud, antud enne heakskiitmist tehingus osalejale läbivaatamiseks ning seejärel tehingus osaleja poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud (lepingu p 8.6.). Pettuse sätete järgi tehingu tühistamiseks oli tähtajaks 6 kuud sellest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2), milline tähtaeg möödus juba 26.03.
  1. Kohtu hinnangul on põhjendamatu hagejal tugineda eelnimetatud lepingust tulenevate sätete põhjal asjaolule, et ta ei mõistnud, et väidetavalt soovitud testamendi asemel vormistati kinkeleping. Ühestki viidatud lepingupunktist ei nähtu õigustust hageja etteheitele, et kostja varjanuks tema eest korteri omandiõiguse üleminekut. Testamendi vajadus hageja nimetatud sisuga (jätta vara lastele) on arusaamatu, sest hageja surma korral pärinuks tema lapsed vara samamoodi. Hageja otsusevõimetuse vm vaimutegevuse ajutise rikke kohta tõendeid esitatud ei ole, kindlasti ei tõenda seda esitatud SA Läänemaa Haigla eriarsti konsultatsiooni tõend, mis kannab kuupäeva 13.11.2018 ehk on välja antud enam kui 1,5 kuud hiljem kui lepingu sõlmimine. Selles on küll viidatud mäluhäiretele, kuid dementsuse diagnoosi, rääkimata eestkostevajadusest, ei sedastata. Kohtul ei ole istungitel isiklikult osalenud hageja teovõimes kahtlust. Jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõttes ei saa käsitleda ühtki hageja poolt esiletoodud kostja käitumist iseloomustavat väidet. Vastavalt lepingujärgsele kokkuleppele on kostja jätkuvalt lubanud elada hagejal kostjale kingitud korteris ega ole kordagi nõudnud tema lahkumist (mis võiks olla jäme tänamatus), pigem vastupidi – kuigi lepingu sõlmimise päeval ei soovinud hageja isikliku kasutusõiguse seadmist, on kostja seda pakkunud ka käesoleva menetluse kestel, kuid hageja ei ole seda pakkumist vastu võtnud. Asjaolu, et hageja on sõlminud korteri osas kindlustuslepingu ja/või tasub senini korteri osas kõiki korteriühistu poolt esitatavaid arveid, ei ole jämeda tänamatusena käsitletav. Kohus nõustub hagejaga, et tal võivad olla kostja kui korteriomaniku suhtes teenuste osutamisega mitteseotud maksete osas tagasinõuded, kuid kohtul puudub alus arvata, et kostja oleks meelega lasknud nii ühistu arveid kui kindlustusmakseid hagejal tasuda ning seeläbi ise alusetult rikastunud. Kostja on näidanud ka menetluses üles tahet ise vastavaid makseid tasuda (istungil ilmneski, et on tekkinud ühistule ettemaks, seda ilmselt mõlema poole tehtud maksete tõttu). Kindlustuslepingu sõlmimine hageja poolt on tema enda initsiatiiv, mille osas on hageja enda kinnitusel (11.01.2023 istung protokolli lk 10) tema tütar (kostja ema) väljendanud imestust ja selgitanud, et see ei ole vajalik. Hageja võimetus end ülal pidada tänu korteri kinkimisele kostjale ei ole samuti ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Hageja on ise märkinud, et tasub korteri makseid täies mahus (kuigi ei pea seda tegema), lisaks ka kindlustusmakseid ning elatub pensionist. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid ega asjaolusid hageja makseraskuste kohta. Kostja on õigesti märkinud, et tema ei ole hageja ülalpidamiseks kohustatud isik PKS § 105 lg 1 ja 2 ning § 96 lg 1 järgi, sest selleks hageja lapsed D ja C. Kui hagejal on raskusi toimetulekuga seoses sellega, et elab viiendal korrusel ja liikumine on raskendatud, tuleb abi saamiseks pöörduda esimese astme alanejate sugulaste poole. Teise astme alanejate sugulaste ehk lapselaste (kostja) ülalpidamiskohustust vanavanema suhtes alates 08.05.2022 jõustunud PKS § 96 muudatuste kohaselt enam ei ole. Kostja ei saa olla vastutav olukorras, kus vanaema temale korteri kinkimisest kolme aasta pärast vajab teist eluaset. 2018.aasta sügisel sellist vajadust ei olnud ja sellele ei viita ka hageja väidetav soov testamenti teha.
  2. Kuna kohus hagi ei rahulda, tuleb

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse 6

(8)Tsiviilasi nr 2-21-13083 sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8.

  1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 103-104) osutati temale õigusabi kahe erineva esindaja poolt: 8.1.
  2. OÜ Hugo ehk riigi toetatud õigusnõustaja poolt kuni 19.09.2022 kokku 5 tunni ulatuses (summa 157.50 EUR), millele lisanduvad sõidukulud Xxxst Pärnu eelistungile; 8.1.
  3. Litigante Õigusbüroo OÜ poolt alates 10.10.2022 kokku 3,5 tunni ulatuses (summa 420 EUR), millele lisandub käibemaks. 8.
  4. Hageja esitas kostja menetluskulude osas seisukoha (tl 105-106), milles nõustub OÜ Hugo aja- ja sõidukulu ning tunnitasu hinnaga. Samas ei ole hageja hinnangul põhjendatud teise lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suurus. Hageja arvates polnud põhjendatud esindaja vahetamine, sest see tõi kaasa tunnitasu suurenemine üle kahe korra (50-lt 120 eurole), samuti kaasnes sellega uue esindaja tutvumine ja kostja nõustamine, mille ajakuluks on 50 minutit. Mõlemad kostja esindajad olid võrdse kutsekvalifikatsiooniga. 8.
  5. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulise esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Menetlusosalisel võib olla mitu lepingulist esindajat ja neil võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Käesoleval juhul on olnud kostjal kaks lepingulist esindajat põhjusel, et ta on esindajat vahetunud (algne volikiri 03.03.2022, tl 40, esitatud volikiri uuele esindajale 26.09.2022, tl 79). Tõele ei vasta hageja väide kostja esindajate samast kvalifikatsioonist, sest esitatud diplomite järgi oli esimene esindaja bakalaureuse õppekava täitnud ja teine magistrikraadiga (tl 42 ja 80). Õigust esindaja vahetuseks ei ole alust piirata, samas pole kostja ka selgitanud, miks selline 7

(8)Tsiviilasi nr 2-21-13083 vahetus tehti. Arvestades esindajate kvalifikatsiooni erinevust, on mõistlik uue esindaja puhul lähtuda kõrgemast tunnitasu määrast, mis käesoleva asja tehiolusid arvestades võib olla 90 eurot (tavapärane mitteadvokaatidest esindajate tunnitasu määr). Asi ei ole õiguslikult keerulise sisuga, pealegi ei lisanud uus esindaja menetlusse märkimisväärseid täiendavaid asjaolusid/vastuväiteid. Esindaja vahetumise põhjuste tegelikku põhjust teadmata on kohane jätta rahuldamata kostja taotlus uue esindaja kulude väljamõistmiseks osas, mis puudutab uue esindaja poolt asjaga tutvumist (kostja taotluse p 1.4.). Muus osas on ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud kulu 212.50 EUR esimese esindaja puhul ning 2 h 40 minutit ehk 240 EUR teise esindaja puhul, kokku seega 452.50 EUR. Nimetatud summale lisandub käibemaks ehk 90.50 EUR, sest kostja on vastavalt

§ 174lõikele 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Kokku tuleb kostja menetluskuludena kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista seega 543 EUR. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.