KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5078 Tsiviilasi T.J pankrotimenetluses täitmata jäänu

) § 173 toodud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik tegi aastal 2020 võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt. Placet Group OÜ-le nõudest 609,66 eurot jaotise 5,794 % alusel 0,90 eurot, Krediidikaitse Grupp OÜ-le nõudest 865 eurot jaotise 8,477 % alusel 1,30 eurot, OÜ-le Kaupmehe Järelmaks nõudest 2156,21 jaotise 21,130 % alusel 3,20 eurot ja ERGO Insurance SE-le nõudest 6573,64 eurot jaotise 64,419 % alusel 9,60 eurot. Kokku väljamakseid 15 eurot ning võlausaldajatel jääb saamata kokku 10 189,51 eurot. Võlgnik leiab, et ta on kogu kohustusest vabastamise perioodi jooksul näidanud üles kohusetundlikkust ning püüdnud leida võimalusi ja vahendeid, et tagada enda majanduslikku toimetulekut ning ei ole kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodil olnud kohtule kättesaadav ja jaganud kohtule ja võlausaldajate poolt nõutud teavet. Võlgniku sissetulek ega töövõime pole muutunud. 6. Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks T.J ära 14. jaanuari 2022 istungil. Ärakuulamisel jagas selgitusi ka T.J tegevusjuhendaja erihoolekande teenuse raames K.N (MTÜ Sotsiaaltöökeskus). Võlgnik esitas kohtule ärakuulamisel täiendavad 2

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 10.

kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 9. märtsil 2016 seega on käesolevaks ajaks möödunud

§ 175

lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb

kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 11. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

§ 175lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.

13. Järgnevalt kontrollib kohus teist

§ 175

lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (

1. i)tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (
2. ii)teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173lg 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus 3

§ 173

lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (

§ 173

lg 4).

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

14. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud valdavas osas toetustest SKA-lt ja Töötukassalt ning seda ulatuses millele seadusest tulenevalt (

§ 173

lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise osas arvamust avaldanud võlausaldaja seisukoht on, et võlgnik pole võlgnevust piisavalt vähendanud ja tema kohustustest vabastamine on põhjendamata. On õige, et võlgnik on võlausaldajatele menetluse kestel võlausaldajatele teinud väljamakseid kokku 15 eurot. Siiski ei ole võlausaldaja etteheited võlgniku tegevusetuse suunal kohtu hinnangul põhjendatud.
2. Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult täitnud

§ 173tulenevaid kohustusi.

Uurides võlgniku tegevust, eluolu, varalist seisundit ja võimet töötamiseks ja seeläbi tulu saamiseks, on kohus toimikus oleva põhjal tuvastanud, et sisuliselt ei saanudki võlgnik oma terviseseisundist tulenevalt teenida sellist tulu, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on olnud kohustusest vabastamise menetluse kestel puuduva töövõimega. Kohus küsis ärakuulamisel võlgniku pangakontode väljavõtete pinnalt selgitust kevadel 2018 töötatud aja kohta. Võlgnik selgitas, et ta paar kuud töötas, kuid tervis halvenes ja tööd jätkata ta ei saanud. Ärakuulamise ajal oli ta suunatud erihoolekandeteenusele igapäevaelu toetatud teenusele. Tegevusjuhendaja sõnul on võlgnik olnud igapäevaelu toetamise teenusel alates aasast

1. Tegevusjuhendaja esitas kohtule ärakuulamisel töövõime hindamise eksperthinnangu augustist 2019 ja jaanuarist 2022 hinnangu erihoolekandeteenuse osutamise vajalikkusest. Tegevusjuhendaja selgitas, et võlgniku terviseseisund on pöördumatu, haigushood jätkuvalt halvendavad tema tervist ja tänasel päeval tuleb tegeleda sellega, et õpitud oskusi säilitada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu tõttu arvesse võtta, et võlgniku võimalused ja suutlikkus sissetuleku teenimisel ei ole hinnatavad n-ö tavaskaalal. Kohtule esitatust nähtub, et võlgnikul on diagnoositud tervisehäire, mis piirab võimekust iseseisvaks toimetulekus ja töövõime hindamise kontekstis kujutab endast töötamist välistavat seisundit. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et võlgniku igapäevaseks toimetulekuks ja elukorralduseks on olnud ja on jätkuvalt vajalik erihoolekandeteenuste osutamine.
2. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Arvestades ülalkäsitletud asjaolusid ja 4

§ 175

lg 51 kohaldamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ka juhul kui ajaraam seda võimaldaks. Menetluse pikendamine võib olla eesmärgipärane juhul, kui on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Praegusel juhul sellist perspektiivi ei esine. 19. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (

172 lg 4). 20. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (

§ 176lg 24).

21. Vastavalt

§ 177

lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 22. Tulenevalt

§ 175lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 5