Obsah (7)

§ 199§ 4181§ 1572§ 4231§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-645 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi T.U süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8; §4181 lg 1, § 1572 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav T.U (ik XXX), apellatsioon veebruari
2. a RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava T.U apellatsioon Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega tunnistati T.U süüdi ja teda karistati järgmiselt:

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi vangistusega 3 kuud,

§ 4181

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 1572

järgi vangistusega 1 aasta ja

§ 4231

lg 1 järgi vangistusega 10 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti T.U-le liitkaristuseks 1 aasta 1 päev vangistust.

§ 68alusel arvati karistusaja hulka 1 päev (s.o 26.

veebruar 2016), mil T.U oli kahtlustatavana kinni peetud. T.U ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.U-le Tartu Maakohtu 1.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra. T.U-le mõisteti kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti otsuse kuulutamise kuupäev, s.o
2. veebruar
4. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas T.U , kes leiab, et kohus jättis arvestamata, et ta viibis eelvangistuses alates
5. novembrist
6. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning T.U kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas T.U-le esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). 3.2 Praegusel juhul ei ole T.U viidanud ühelegi KrMS
10. ptk
11. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Süüdistatav on vaid leidnud, et kohus jättis tähelepanuta, et ta viibib alates
12. novembrist 2016 eelvangistuses. Selles osas märgib ringkonnakohus, et T.U ei viibinud asjas nr 1-17-645 eelvangistuses, vaid kandis talle Tartu Maakohtu
13. veebruari
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-787 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 23 päeva vangistust, mis pöörati täitmisele Tartu Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega ning kus karistusaja alguseks loeti
17. november
18. Tartu Maakohtu
19. veebruari
20. a otsusega aga suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
21. veebruari
22. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 14 päeva võrra. Seega arvestas kohus karistust mõistes, et T.U kannab karistust alates
23. novembrist
24. Ka kokkuleppes on T.U , tema kaitsja M. Sikut ja ringkonnaprokurör T. Tamm kokku leppinud selles, et

§ 65

lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust, s.o 1 aasta pikkust vangistust, Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, mis oli kokkuleppe sõlmimise ajaks 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning et lõplikuks kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga liitkaristusteks mõistetakse 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mida vähendatakse kohtuistungi toimumise ajaks ärakantud karistuse võrra (II kd, lk 118, pöördel). Kuna kohtuistungi ajaks oli T.U eelmise otsuse järgi ära kandnud 2 kuud ja 9 päeva vangistust, siis jäi ärakandmata osaks 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Seega tuli kokkuleppe sõlmimise aja seisuga maha võtta 13 päeva vangistust (prokuröri kõne, kohtuistungi protokoll, II kd, lk 129). Seega ei hälbinud kohus prokuröri, T.U ja tema kaitsja poolt kokku lepitud karistusest. T.U on avaldanud, et süüdistus ja kokkulepe on tema talle arusaadav, ta nõustub sellega ja jääb selle juurde (II kd, lk 129).
3. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud rikkumisi, tuleb apellatsioon jätta eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata ja tagastada apellandile esitatud apellatsioon. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 2 2