4-21-4324/13

4-21-4324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4324 (2316,21,005137) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.B ik: XXX; elukoht: xxxx, töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Silvia Kuller, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON
2. P.B süüdi tunnistada § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 20.03.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 11.01.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.10.2021 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,21,005137 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 15.10.2021 kell 16.21 juhtis P.B Kopli 98 Tallinnas suunaga Sõle tn poole mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l 1 +/- 0,05 mg/l. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Käis Kopli pargis Kopli 69c asuvas catering firmas üritust kokku leppimas. Sõitis pargist välja ja politsei sõitis järgi ja pidas vilkuritega kinni. Eelmisel õhtul tarvitas 6-7 õlut kuni keskööni. Ei olnud teadlik, et veres on alkoholi, eikahtlustanud, et jäägid on. Eelmise rahatrahvi on tasunud, ilmselt septembri lõpuks, sest see määrati tasumisele ositi. Ka juhtimisõiguse äravõtmise karistuse on ära kandnud. Nüüdseks on soetanud ka alkomeetri. Karistusse puutuvalt ei pea võimalikuks kahte nädalat kodust ära olla, kuivõrd tal on ülalpeetav, kelleks on koer. Koera ei saa ka teistele anda, sest see tekitaks koeras stressi. Taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või sotsiaalprogrammiga. Kohtuistungil videosilla kaudu üle kuulatud tunnistaja K. M. selgitas, et teostas koos kolleegiga liiklusjärelevalvet Kopli pargi juures, jälgisid juhtide kõrvaltegevusi. Kopli pargist sõitis nende tagant välja sõiduk ja keeras paremale. Ei olnud kindel, et sealt võib üldse sõita ja sõitsid järele. Kopli Ametikooli juures oli sõiduk peatunud ja juht autost väljunud. Kontrollis indikaatorvahendiga juhti, isikul oli joove, joobetunnused. Tõendusliku alkomeetriga kontrollis kolleeg Kesklinna jaoskonnas. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tõendatud, isik on oma süüd tunnistanud. Isikul tuvastati alkoholisisaldus 0,28 mg/l. Arvestades varasemat kogemust alkoholi tarvitanult juhtimisest võis isik eeldada, et tema organismis võib olla alkoholi. Arvestades näitu pidi tarvitatud alkoholi kogus olema suur ja isik pidanuks tajuma, et ta on sellises seisundis, kuid isik jättis oma seisundi kontrollimata. Selline juht on ohtlik, suhtub liiklusohutusse kergekäeliselt ja ei võta midagi ette, et seda ohtu vältida. Isikut on karistatud nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid need karistused ei ole sundinud teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse eesmärgiks on mõjutada isikut süütegude toimepanemisest hoiduma, kuid kuna need ei ole isikut mõjutanud, tuleb karistada isikut vabadusekaotusliku karistusega, et isik tajuks tagajärgi, oleks ühiskonnast eraldatud ning saaks tajuda oma rolli liiklejana. Seetõttu taotleb isiku karistamist LS § 224 lg 2 järgi arestiga 13 päeva. Ei nõustu aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 15.10.2021.a kella 16.37 kuni 16.41 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0084 (taatlustunnistuse nr TTRC-21/00098). Tõendusliku alkomeetri näit oli esimesel lugemi puhul 0,35 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta, teise lugemi puhul 0,33, lõplik lugem 0,33 mg /l ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,28 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A. M., kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 2 Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,28 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, käesoleval juhul ka kell 16.21, siis oli menetlusalune isik nii eelnevast alkoholi tarvitamisest, varasemast elukogemusest, kui ka enesetundest tulenevalt üheselt teadlik juhile keelatud seisundist. Kui isik lõpetab alkoholi tarvitamise keskööks, siis ei saaks isik kella 16.00ks kaineks saada kui ta väidetavalt tarvitas 6-7 õlut. Kohtu arvates pidi tarvitatud alkoholi kogus olema oluliselt suurem ja menetlusalune isik oli ka üheselt teadlik sellest, et ta on juhile keelatud seisundis. Kuivõrd menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik ka nii teo keelatusest kui karistatavusest. Seejuures on Harju Maakohtu menetluses menetlusaluse isiku kaebus, millega vaidlustatakse temale samalaadse väärteo eest määratud karistust, mis on määratud neli kuud enne käesolevas väärteoasjas tõendamisesemeks olevat väärtegu. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud samalaadse väärteo eest ka üheksa kuud varem. Seega on menetlusaluses isikus korduvalt püütud kinnistada arusaama, et selline käitumine liikluses on endiselt keelatud ja karistatav. Sellegipoolest asus ta taas mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist oma seisundit. Arvestades aga seda, et menetlusalust isikut on varem juba samalaadsete väärtegude eest karistatud nii LS § 224 lg 1 kui ka LS § 224 lg 2 järgi, saab järeldada, et menetlusalust isikut tema juhile keelatud seisund ka ei huvitanud ning ta asus sõidukit juhtima teadmises oma juhile keelatud seisundist, kuivõrd selline seisund ei saa jääda juhile märkamata. Kohus leiab, et menetlusalune isik seadis oma eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta ka teadis, et see saabub, s.t menetlusalune isik pani väärteo toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd § 224 lg 2 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, milledest mõlemad on määratud samalaadse süüteo toimepanemise eest ehk mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kuivõrd 28.01.2021 määratud rahatrahv on väidetavalt tasutud ositi septembri lõpuks, saab järeldada, et menetlusaluse isiku mõjutamine rahaliselt vilja kandnud ei ole ning varasem karistus rahatrahvi näol soovitud mõju ei avaldanud, kuivõrd 15 3 päeva möödudes väidetavalt rahatrahvi tasumisest pani ta toime uue samalaadse väärteo. Seejuures väitis menetlusalune isik, et ta ei tööta, s.t tal puudub ka püsiv sissetulek, millest rahatrahvi tasuda. Seega ei olegi võimalik menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldada. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd eelmine rahatrahv mõju ei avaldanud ja isikul puuduvad ka legaalsed vahendid selle tasumiseks. Ühe alternatiivina on võimalik menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuni. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on juhtimisõiguse äravõtmisega juba samalaadse väärteo eest karistatud ja juhtimisõigus taastati 2021 aprillis. Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalust isikut 15.06.2021 taaskord karistatud samalaadse väärteo eest juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, kuid otsus ei ole jõustunud, kuivõrd menetlusalune isik on selle vaidlustanud. Seejuures nähtub Transpordiameti liiklusregistri andmetest, et menetlusaluselt isikult on alates juhtimisõiguse omistamisest
6. aastast juba 6 korral juhtimisõigus ära võetud ning seejärel uuesti 15.06.2021 otsusega. Seega ka korduv juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut mõjutada ei suuda. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel alla keskmise. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,28 mg/l kohta, seega on LS § 224 lg 2 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära ületatud vähesel määral. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt on protokolli märgitud, et ei olnud joobest teadlik, kahetseb. Kohus suhtub sellisel viisil avaldatud kahetusesse mõningase kriitikaga, kuivõrd samalaadse teo on ta toime pannud nii 03.01.2021 kui ka 29.05.2021 ning uuesti 15.10.2021, s.t menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine liikluses on süsteemne ja samalaadne sõltumata sellest, millist karistust tema suhtes kohaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku alla keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigilised karistused ei ole seda eesmärki saavutanud. Menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga või sotsiaalprogrammiga, kuivõrd ta ei saa kodust pikemaks ajaks ära minna, sest koer jääks üksi. Kohus leiab, et kui menetlusalune isik peab õigeks süsteemselt käituda õigusvastaselt, peab ta arvestama ka sellega, et tema käitumine hakkab ükskord mõjutama ka tema lemmiklooma. Menetlusalune isik on võtnud endale sellise käitumisega sellise riski ja peab seetõttu arvestama ka sellega, et ükskord see risk ka realiseerub. Kui võtta menetlusaluse isiku väidet tõsiselt, ei saaks menetlusalune isik ka tööle minna, sest vastasel juhul jääks lemmikloom üksi ning oleks stressis. Sama juhtuks ka siis, kui menetlusalune isik teeks üldkasulikku tööd. Kohus ei pea selliseid õigustusi tõsiseltvõetavaks. 4 Kohus leiab, et mõistetavat karistust ei saa asendada ei üldkasuliku töö ega sotsiaalprogrammiga. Menetlusalune isik ei tööta, seega oleks tal võimalus üldkasulikku tööd teha, kuid tööl mitte käimine näitab, et menetlusalusel isikul ei ole ka tööl käimise harjumust. Kohus peab oluliseks ka menetlusaluse isiku suhtumist oma süüteosse ja ükskõiksust senistesse karistustesse. Tõendamisesemeks oleva süüteo puhul ei ole tegemist juhusüüteoga, mille eest mõistetava karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga, vaid teadliku liiklust ohustava süsteemse ja samalaadse õigusvastase käitumisega, millise käitumise iseloom välistab kohtu arvates karistuse asendamise. Küll peab kohus võimalikuks anda menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku kantava karistuse aja planeerimiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5