lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Triin Hallas Süüdistatav Rauno Poteropkin Ik: 39307104712,xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx haridus, töökoht: xxx, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1. Rauno Poteropkin süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rauno Poteropkinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva Rauno Poteropkini suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et Rauno Poteropkin temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 kohaselt arvestada Rauno Poteropkinile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.02.2023. 5.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Rauno Poteropkini suhtes lisakaristust, võttes Rauno Poteropkinilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. 1
Kohtuistungil süüdistatav Rauno Poteropkin selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale süüks arvatud teos süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Rauno Poteropkin juhtis 06.09.2022 a. kella 02.51 paiku Tallinnas, Pirni x juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist). Tunnistaja J. D. ütluste (tl 3-4) kohaselt sai tunnistaja 06.09.2022 kella 02.51 ajal patrullis olles väljakutse võimalikust narkojoobe kahtlusega autojuhist, kes juhib sõidukit BMW reg. märk xxx Endla tänaval. Juhtimiskeskuse sõnul teataja sõidab antud BMWle järgi ja sõiduk sõitis Pirni tänavale ning jäi seisma. Kella 02.57 ajal Pirni x juures nägi seismas kahte töötava mootoriga sõidukit. Üks oli teataja sõiduk ja teine sõiduk oli BMW 320D reg. märk xxx. BMW kõrval seisis kaks meesterahvast. Teataja osutas BMW kõrval seisvale meesterahvale kui sõidukijuhile ning teataja sõnul oli roolis meesterahvas ja kõrvalistmel naisterahvas. Kontrollimisel osutus sõidukit juhtinud meesterahvaks Rauno Poteropkin, kõrval istunud naisterahvaks K. C. Z.. Kontrollides Rauno alkoholijoovet indikaatorvahendiga, oli lugem negatiivne. Raunol esinesid narkojoobele viitavad tunnused, isik oli aktiivne, rääkis kiiresti, ei püsinud paigal. Kontrollides kas isik suudab jälgida ainult silmadega liikuvat sõrme, pööras Rauno pead kaasa ja ainult silmadega sõrme liikumist jälgida ei suutnud. Rauno oli nõus tegema narko kiirtesti ja selgitas, et oli kella 18.00 ajal tarvitanud xanaxit. Narko kiirtest andis positiivse tulemuse ainele COC ning seejärel toimetati Rauno Ahtri x asuvasse kliinikusse. Tunnistaja A. Z. ütluste (tl 5-11) kohaselt oli tunnistaja 06.09.2022 oma tuttavatega Linnahalli juures ja neist mitte kaugel seisis parklas tume BMW. Selle juht hakkas auto juures sebima, väljus autost, avas pakiruumi, otsis midagi ja pani kinni. Seejärel sõitis metsariba juurde ja siis tagasi. Jäi mulje, et ta on joobeseisundis ja otsustasid talle järele sõita ning teatada politseile võimalikust joobes juhist. Mere pst-l juht sõitis peaaegu vastu liiklusmärki. Sõidu ajal lisas kiirust ja võttis maha. Sõidumaneeri järgi sai aru, et on joobeseisundis. BMW sõitis Cirkle K tankla juurde Kristiine Keskuse juures Endla tn. Sõitsid oma autoga nende kõrvale. BMWst väljus mees ja tuli nende auto juurde ning hakkas midagi rääkima eesti keeles. Kuna tema eesti keelest aru ei saa, siis rääkisid mehega tema sõbrad. Autost väljus ka tütarlaps ja hakkas midagi rääkima. Palus talt suitsule tuld ja nägi, et tütarlapsed käed värisevad kõvasti. Mees läks tagasi auto juurde, istus rooli ja sõitis ära Sõbrad ütlesid, et juhiga ei ole kõik korras. Tunnistaja helistas sel ajal Häirekeskuse operaatorile ja teatas võimalikust joobes juhist ning ütles, et sõidavad selle auto järel ning teatas tee, mida mööda liiguvad. Endla tänavalt sõideti Paldiski mnt-le ja ristmikul keeras juht Škoda keskuse poole ning sõitis viiekordse maja hoovi. Ütles operaatorile, kuhu auto sõitis ja operaator ütles, et politsei sõidab nende juurde. Politsei jõudis kohale umbes 5 minuti pärast ja kui politseinikud kohale jõudsid, siis BMW juht koos teise mehega tulid nende poole. Näitas politseinikele meest, kes varem BMWd juhtis ja politseinikud pidasid ta kinni. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 20-21) nähtuvalt vaadeldi 06.09.2022 Endla x Tallinnas asuva Cirkle K asuva tankla turvakaamerate salvestist, millest nähtub, et kell 02.38 jõuab tankla territooriumile tume sõiduk BMW, reg. märk xxx ning peatub peaukse ees. Kohe jõuab territooriumile teine sõiduk BMW, reg. märkxxx. Kell 02.38 väljub BMW reg. märk xxx juhiistmelt meesterahvas, kellel on seljas tume pintsak ja mustad püksid. Ajavahemikul kella 02.38st kuni 02.43 meesterahvas viibib tankla territooriumil, kell 02.43 istub tagasi juhiistmele ja sõidab tanklast minema. 3 Süüdistatava Rauno Poteropkini 09.12.2022 kahtlustavana antud ütluste (tl 23-25) kohaselt tunnistab Rauno Poteropkin ennast esitatud kahtlustuses süüdi ja siiralt kahetseb oma tegu. See sündmus oli tema elus esmakordne ja soovib juhtunu kiiresti ära unustada. Saab aru, et narkootiliste ainete tarvitamine ja sõiduki juhtimine joobeseisundis on süütegu ja tal on väga kahju, et tema elus juhtus selline juhtum. On seaduskuulekas inimene , ei ole varem kriminaalega väärteokorras karistatud. Lõpetab Soomes ülikooli ja soovib edasi elada normaalset elu. 06.09.2022 oli esimene kord kui proovis kokaiini ja samal õhtul pidas politsei kinni. Tegi oma käitumisest järeldused. Varem narkootilisi aineid ei ole tarbinud. Peale kinnipidamist narkootilisi aineid ei ole rohkem tarvitanud. Eeltoodud tõendikogum tõendab, et sõiduk, mille juhikohal Rauno Poteropkin istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Rauno Poteropkin mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt kontrolliti Rauno Poteropkini seisundit esmalt indikaatorvahendiga Rapid STAT, mis andis positiivse tulemuse COC – kokaiinile (tl 12). Sellest tulenevalt toimetati Rauno Poteropkin analüüsi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde Ahtri x OÜ Eldred, kus koostati terviseseisundi kirjeldus ning võeti uriiniproov (tl 13-15). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on proovimaterjalis tuvastatud kokaiini sisaldus (tl 16) ning EKEI arst-kohtutoksikoloogia eksperdi hinnangu kohaselt esineb uuritaval Rauno Poteropkin narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove (tl 17). Kuivõrd uuringu on läbi viinud EAK poolt akrediteeritud asutus, kasutades akrediteeritud metoodikat, on tulemus jälgitav ning hinnang joobe kohta on antud eksperdi poolt. Seega saab asuda seisukohale, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et Rauno Poteropkin juhtis sõidukit narkojoobes. LS § 69 lg 1 sätestab keelu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Antud juhul tuvastati Rauno Peteropkinil joove narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et mootorsõidukit juhtinud süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet kokaiini, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Rauno Poteropkin rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Rauno Poteropkini
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Rauno Poteropkin oli eelnevalt tarvitanud kokaiini, mistõttu pidi süüdistatav oma enesetunde järgi aru saama, et ta on joobes. Sellele vaatamata pidas ta vajalikuks sõidukit juhtima asuda. Sellest järeldab kohus, et Rauno Poteropkini käitumine oli tahtlik ning toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Rauno Poteropkin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd süüteokoosseisu sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 26) nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi. Andkeetandmete kohaselt süüdistatav süüdistusakti koostamise ajal ei töötanud, vaid õppis. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta on asunud tööle pärast ülikooli lõpetamist eelmise aasta detsembris. Seega on süüdistatav saanud sissetulekut väga lühikese aja jooksul. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 28) nähtub, et Maksuja Tolliametil puuduvad andmed Rauno Peteropkini sissetulekute kohta ajavahemikul 2019 kuni 2021. Seega puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval oleks mõni legaalne sissetulekuallikas Eesti Vabariigis. Süüdistatava sõnade kohaselt töötab ta Soomes, kuid kohtule ei ole süüdistatava sissetuleku suurus teada ning see ei ole ka kontrollitav. Kuivõrd kriminaalasja lahendatakse lühimentluses, ei saaks kohus ka täiendavaid tõendeid KrMS § 233 lg 1 põhimõtte kohaselt ka koguda. Seejuures peab süüdistatav tasuma kriminaalmenetlusega kaasneva menetluskulu, mis ei ole väike. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud rahalisi kohustusi täita. Seega olukorras, kus süüdistataval oleks vaja tasuda nii rahaline karistus kui ka hüvitada menetluskulu, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleks mõõdetavate suuruste korral hinnata süü suurust seda numbrilise näidu alusel. Kuivõrd süüdistataval tuvastati narkojoove, siis ei ole võimalik seda numbrilise näidu alusel tuvastada, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on keskmine ning süüdistataval ei olnud süüteo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi, leiab kohus, et süüdistatavale võib varasemate karistuste puudumise ja kergendava asjaolu olemasolu tõttu karistuse mõista siiski oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et 5 karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oma ellusuhtumise või arusaamade tõttu vajaks kõrvalise isiku juhendamist või pikaajalist kontrollimist, ei pea kohus vajalikuks süüdistatava käitumiskontrollile allutamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav mootorsõidukit juhtinud narkojoobe seisundis ning tunnistaja ütluste kohaselt ei tulnud süüdistatav sõiduki juhtimisega toime ning ohustas liiklust ning vähe puudus sellest, et süüdistatav oleks sõitnud vastu liiklusmärki. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 või lg 2 sätestatud väärtegude, s.o lubatud alkoholipiirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu karistusandmed lisakaristuse kohaldamist rakendama ei sunniks. Samas peab kohus vajalikuks kohtupraktikast tulenevalt rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd süüdistatava puhul oli tegemist mitte alkoholipiirmäära ületamisega, vaid narkojoobega ning arvestades seda kuidas süüdistatav tunnistaja ütluste kohaselt sõidukit juhtis, siis leiab kohus, et selline käitumine näitab samaaegselt ka süüdistatava suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Peale selle peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivse eesmärgiga, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega ja selleks on ka eesmärk kaitsta liikluskorda, mille eiramine põhjustab ohu teistele liiklejatele. Seejuures peab karistus andma ka üldsusele signaali selle kohta, et juhile keelatud seisundis sõidukit juhtivad ja liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse lisakaristust kohaldades liiklusest, mis peaks suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades seda, 6 et süüdistatav juhtis mootorsõidukit narkojoobes, mis on järjest süvenev tendents liikluses, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on käesolevas kriminaalasjas oluline ka üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt ja kõik asjaosalised saavad aru, et selline käitumine ei jää karistuseta ja selline ohtlik juht kõrvaldatakse ka mõneks ajaks liiklusest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Kuigi süüdistatav väitis, et tal on juhtimisõigus vajalik Eestis käies ja lapse eest hoolitsemisel ning Soomes tööl käies, leiab kohus, et selline põhjendus ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. LS § 224 lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks ning lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 kolmest üheksa kuuni ja LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks ning lõike 3 p 2 kohaselt saab isikult, kes on varem toime pannud LS § 224 sätestatud väärteo, juhtimisõiguse lisakaristusena ära võtta kuni 12 kuuks. Seejuures näevad LS § 224 lg 1 ja 2 ette vastutuse lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest. Käesoleval juhul on süüdistatav juhtinud sõidukit narkojoobes, mis on joobe olemasolu tõttu karistatav mitte väärteona, vaid kuriteona ning kohtu arvates ei saa kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus olla leebem kui väärteo eest mõistetav karistus. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilmajäämise. Käesoleval juhul käitus süüdistatav täpselt vastupidi. Seega ei saa kohus süüdistatava põhjendustega süüdistataval juhtimisõiguse vajalikkuse kohta arvestada. Arvestades aga süüdistataval kehtivate karistuste puudumist ning süüdistatava kahetsust, peab kohus võimalikuks vaatamata keskmise süüle kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (tervishoiuteenuse osutaja juures proovimaterjali võtmine ja sellega kaasnenud kulu, terviseseseisundi kirjeldamine, saatekiri ja selle lisa 1161T, hinnangu andmine eksperdi poolt tl 13-17) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ja isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna proovimaterjali võtmine, uuringu tulemus ja hinnang toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik ning tegemist on tahtliku liiklussüüteoga. Seejuures on tegemist suhteliselt massiliselt toime pandava süüteoga, millega ohustatakse liiklust. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja 7 mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav on alles hiljuti asunud tööle ning hakanud saama sissetulekut, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. SALVESTIS Kriminaaltoimikus on DVD+R plaat 06.09.2022 Endla x Tallinnas asuva Cirkle K tankla turvakaamera salvestisega, millel on näha süüdistatava poolt sõiduki juhtimine (ümbrikus tl 42), mis on teabekandjaks, millisele on talletatud olulist tõendusteavet. Seetõttu tuleb salvestis juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.