1-22-3916/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2022 Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3916 Kohtukoosseis Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi Kevin Smiti süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 otsus lühimenetluses Apellant süüdistatava Kevin Smiti kaitsja Alar Salu Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kevin Smitt, isikukood 38311060253, isikuandmed maakohtu otsuses (kd V tlk 98) Kaitsja Alar Salu Kannatanud AB, AB, RE, KE, PG, AK, AS, SS, PS, KS, KT, AZ, J AS, Q, N OÜ, R OÜ, T OÜ ja W OÜ RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kevin Smiti kaitsja Alar Salu apellatsioon Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 otsuse osaliseks tühistamiseks.
2. Jätta Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik:
3. Menetluse käik ja maakohtu otsus: Kevin Smitt anti kohtu alla KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi lühimenetluses. Esitatud süüdistuse järgi varastas Kevin Smitt ajavahemikul 28.09.2021 – 26.02.2022 16-l korral erinevatest kohtadest, s.o lukustamata ja lukustatud trepikodadest, ladudest, garaažidest, garaažiboksidest ja poodidest võõraid asju ja pargitud sõidukitest kütust. Kevin Smitt pani vargused toime süstemaatiliselt ja osaliselt sissetungimisega. Süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest karistatud. Maakohus mõistis Kevin Smiti KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdi ning karistas teda 2 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati kooskõlas KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 1 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust suurendati KarS §-de 76 lg 8, 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 6 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Kevin Smitile mõisteti liitkaristuseks 2 aasta, 10 kuu ja 23 päeva pikkune vangistus. Mõistetud liitkaristusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2022-28.01.2022 ehk 3 päeva ning kandmisele kuuluv vangistus on seega 2 aastat, 10 kuud ja 23 päeva. Kohus määras, et Kevin Smitil tuleb ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aega arvestatakse ajast, mil süüdistatav ilmub karistust kandma. Maakohus rahuldas tsiviilhagid esitanud kannatanute esitatud nõuded kuritegudega tekitatud varalise kahju väljamõistmiseks süüdistatavalt ning määras, et süüdistataval tuleb kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulu 1803 eurot (sh 981 eurot sundraha ning 912 eurot ekspertiisikulu). Viimaks määras kohus kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed ning määratles nimeliselt kannatanud, keda tuleb teavitada süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
4. Apellatsioon: Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 otsuse vaidlustas osaliselt Kevin Smitile karistuseks mõistetud reaalse vangistuse osas, süüdistatava kaitsja Alar Salu. Apellant taotleb ringkonnakohtult: 1) Viia kliendi suhtes kooskõlas KrMS § 99 lg 1 läbi kohtupsühhiaatria uuringud, selgitamaks välja tema tõeline seisund ja meditsiiniline abivajadus, sh seisund süütegude toimepanemise ajal; 2) Ekspertiisitulemuste kohaselt ning ilmnenud vajaduse alusel kohaldada kliendi suhtes psühhiaatrilist sundravi KarS § 86 lg 1 ja 11 mõttes; 3) Juhul, kui esinevad ekspertiisitulemustes sellekohased alused, siis tühistada Pärnu Maakohtu 06.09.2022 otsus ja lõpetada kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 p 6 alusel. Apellatsioonkaebuse järgi on Kevin Smitt korduvalt väitnud, et ta on töövõimetu, kuid selle põhjused jäeti välja selgitamata. Kevin Smitile ei tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Apellant on seisukohal, et toimepandud varguste hulk ja ajaline külg iseloomustab kliendi käitumises haiguslikku nähtust, kas tegemist on kleptomaania vms jäägu spetsialistide otsustada. Maakohus jättis otsuses Kevin Smiti ja kaitsja vastavad seisukohad tähelepanuta. Apellant viitab, et klient käis pärast 06.09.2022 kohtuistungit visiidil psühhiaatri juures. Kevin Smitile pandi diagnoos XXX, psühhiaater pidas vajalikuks ravi jätkata ja ei välista sundravi, kuid 29.09.2022 epikriis ei võimalda anda hinnangut mis ravi või millisel kujul ravi klient vajab.
5. Kannatanu AZi kirjalik seisukoht: 2 Kannatanu AZ esitas kooskõlas KrMS § 322 lg 3 apellatsiooni kohta kirjaliku selgituse. Kannatanu on seisukohal, et Kevin Smiti töövõimetuse põhjused on kajastatud kriminaaltoimikus olevas Töövõime Hindamise Eksperthinnangus. Süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus kohtuistungil hinnangus esitatud põhjuseid rõhutada ning seega pole alust öelda, et apellandi viidatu jäi kohtumenetluses tähelepanuta. Kannatanu hinnangul süüdistatav planeeris ja valmistas Laine 19 garaažiühistus toime pandud vargust ette ning käis seal mitu korda. Järelikult pole alust rääkida impulsiivsest, meeleolust või muust häirest tingitud vargusest. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab Pärnu Maakohtu otsuse tühistada, tuleks Kevin Smitt isoleerida vähemalt sama pikaks ajaks, kui on maakohtu otsusega mõistetud karistust. Kannatanu palub tagada, et kannatanute nõuded kinnitataks otsuse tühistamise korral uue otsusega samas vormis ja ulatuses.
6. Apellatsioonimenetluse edasine käik: Apellant ei taotlenud suulist menetlust. Sel põhjusel määras ringkonnakohus 15.11.2022, et arutab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka, et apellatsioonimenetluse pooltel on õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti, taandusi ja muid taotlusi, mis tuleb esitada 01.12.2022 (k.a). Kirjaliku seisukoha esitas ringkonnakohtu määratud ajaks prokurör. Prokuröri hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et varguste toimepanemine on süüdistatavale omane ja harjumuslik käitumine. Kevin Smitt avaldas ülekuulamistel, et varastas raha teenimise eesmärgil, s.o varguste toimepanemine on süüdistatava elustiil ja elatusvahendite hankimise allikas. Süüdistatava teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, Kevin Smitt on süüvõimeline. Prokurör märkis, et järjepanu toime pandud hulgalised varavastased kuriteod ei anna alust kahtlusteks, et tegemist on haigusliku nähuga. Pole midagi erakordset, kui varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik paneb toime uusi kuritegusid. Prokurör leiab, et apellandi taotlus kohtupsühhiaatriaekspertiisi korraldamiseks pole põhjendatud. Ekspertiisivajadus ei põhine maakohtus uuritud tõenditel. Kooskõlas KrMS § 237 lg 4 võivad kohtulikust arutamisest osavõtjad lühimenetluses tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Kaitsja ei esitanud ekspertiisitaotlust kohtueelses või kohtumenetluses. Järelikult on kaitsja ise möönnud, et Kevin Smitt oli kuritegusid toime pannes süüvõimeline.
7. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused: Ringkonnakohtu hinnangul on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.09.2022 kohtuotsus seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Kevin Smiti kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nendib, et kriminaalasi lahendati süüdistatava taotlusel lühimenetluses ning kohtud lähtuvad sellisel puhul kooskõlas KrMS § 233 lg 1, s.o kriminaaltoimikus olevatest tõenditest. Olukorras, kus maakohtu menetluseski Kevin Smitti esindanud apellant leiab, et asja materjalid ei olnud juba maakohtu menetluses piisavad (ehk täpsustamist vajas kliendi süüvõime) pidanuks Kevin Smitt maakohtus varasemalt esitatud lühimenetluse taotlusest loobuma. Ringkonnakohus saab esitatud apellatsiooni pinnalt kontrollida üksnes apellandi väidet, et maakohus jättis toimikus olevad Kevin Smiti töövõimetust puudutavad tõendid ja kaitsja ning süüdistatava istungil esitatud argumendid arvestamata, s.o maakohus jättis nõupidamistoas põhjendamatult toimiku KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel tagastamata. Lühimenetluses pole ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 233 lg 1 pädevust hakata kriminaaltoimiku materjale täiendama. Samuti võib apellatsioonist välja lugeda, et Kevin Smitt on pärast kohtuotsuse kuulutamist raskelt haigestunud. Apellandi väitel käis klient psühhiaatri juures ning esialgsetel andmetel diagnoositi tal lisaks YYY (vt uuesti Eesti Töötukassa otsus) XXX, mis on RHK klassifikatsiooni järgi täpsustamata XXXXX. Kolleegiumi hinnangul puudutab küsimus, kas Kevin Smitt peaks kandma 3 06.09.2022 maakohtu otsusega mõistetud karistust või viibima selle asemel kooskõlas KarS § 86 lg 1 kohtu määratud sundravil, Pärnu Maakohtu 06.09.2022 kohtuotsuse täitmist. Puutuvalt apellandi etteheitesse, et maakohus jättis tähelepanuta kahtluse, et Kevin Smitt pole süüdiv, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastab tõele, et kriminaalasja materjalides on Eesti Töötukassa 21.12.2020 otsus nr TVT20/065888 (kd III tlk 185-187), mille järgi määrati Kevin Smitile alates 16.12.2020 töövõimetoetus põhjusel, et ta on töövõimetu. Otsusel on lisatud 28.09.2020 töövõime hindamise eksperthinnang (kd III tlk 188-202). Eksperthinnangu kokkuvõtte (kd III tlk 201) on Kevin Smitil diagnoositud YYYYYYYYY (YYY). Kevin Smitil on piirangud tegevuste õppimisel, alustamisel ja lõpetamisel, väljaskäimistel, toimetulekul muutustega, suhtlemisega hakkamasaamisel ja kohasel käitumisel. Piirangute tõttu on Kevin Smitil puuduv töövõime, sest tal on välistatud/takistatud/piiratud oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, elementaarne inimestevaheline lävimine, komplitseeritud inimestevaheline lävimine. Kaitsja ja süüdistatav on maakohtus 06.09.2022 toimunud istungil Kevin Smiti töövõimetust käsitanud (kd V tlk 84 pöördel ja 85). Esmalt ei saa märkimata jätta, et kaitsja ei pidanud vajalikuks esitada ekspertiisitaotlus kohtueelsesvõi kohtumenetluses. Maakohus ei jõudnud nõupidamistoas aruaamisele, et kriminaalasi tuleks kooskõlas KrMS 238 lg 1 p 2 prokuratuurile tagastada, sest kriminaalmenetluse materjalid pole piisavad asja lahendamiseks. Kuigi maakohus otsuses otsesõnu Kevin Smiti töövõimet puudutavat ei analüüsi ning kaitsja ja süüdistatava sõnavõttudel ei peatu, leidis maakohus, et Kevin Smitt on süüvõimeline. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus korrektne. Maakohus pole seega käsilolevas kriminaalasjas erinevalt kaitsjas tõmmanud võrdusmärki töö- ja süüvõime puudumise vahele ning arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ei näe kolleegium, et maakohus toimis valesti. Kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei tõusetu põhjendatud kahtlust, et Kevin Smitt oleks süüvõimetu. Lihtsustatult nähtub Kevin Smiti töövõimetust puudutavatest kirjalikest tõenditest, et diagnoositud isiksushäire tõttu on tal objektiivsete takistuste tõttu keskmisest keerulisem pidada püsivat töökohta. Eksperthinnangus ja kriminaalasjas kogutud tõendites ei sisaldu ridagi selle kohta, et Kevin Smitil oleks probleeme arusaamisvõimega või tal esineks psühhoosid või tal oleks keeruline orienteeruda ajas/kohas/isikutes vms. Kaitsja viidatud kleptomaaniakahtlus ei päde: Kevin Smitt ei varastanud kontrollimatult ja haiglaslikult (n.ö harakasündroom), vaid varastas selleks, et varastatu kas maha müüa või ise kasutada (nt kütus, lapsevanker jms). Kolleegium ei nõustu seega kaitsjaga, et kogutud tõendid võimaldavad järeldada, et Kevin Smitt võis kuriteod ehk vargused toime panna kleptomaania või muu sarnase haiguse tõttu. Kriminaalasja materjalidest (eelkõige Kevin Smiti enda ütlustest) nähtub, et süüdistatav varastas selleks, et raha saada. Mitte midagi eriskummalist, mis viitaks süüdistatava võimalikule psüühikahäirele etteheidetavate tegude toimepanemise ajal, tõendites ei leidu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellandi taotluse rahuldamiseks osas, mis puudutab Kevin Smiti võimaliku süüvõime selgitamist kuritegude toimepanemise ajal, puudub igasugune mõistlik põhjendus. Maakohus järeldas kohaselt, et süüdistatav on süüvõimeline ning varguste arv ja toimepanemise kitsas ajaraam viitab paraku, et varguste toimepanemisest on saanud varem kriminaalkorras karistatud Kevin Smiti elustiil ja elatusallikas. Eeltoodu tõttu tuleb Kevin Smiti kaitsja Alar Salu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 06.09.2022 otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 5