Obsah (10)

§ 630§ 442§ 637§ 187§ 178§ 405§ 232§ 162§ 174§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagihind Menetleja Hageja Hageja esindaja Kostja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25. jaanuar 2023 nr 2-22-137070 OK

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637

lg 21).

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagiavaldus S. L. sõlmis 21.03.2016 IPF D. E. OÜ’ga laenulepingu 2666171, mille järgi on kostja kasutanud lepingu 2666171 alusel limiiti kuni 500,00 euroni. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 12.09.2017, 20.11.2017 ja 08.05.2019. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 22.03.2016 kuni 29.01.2021 kogu summas 6 150,00 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles 12.07.2022 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK I. OÜ-le. Hageja nõuab kostjalt: - lepingust 4380119 tulenevat põhivõlgnevust 2 350,58 eurot, intressi 354,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 379,03 eurot ja sissenõudmiskulusid 50,00 eurot; - menetluskulusid summas 420,00 eurot (riigilõiv 420,00 eurot); - menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendijõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja kinnitab, et on endiselt huvitatud osamaksete tasumiseks saavutama kokkulepet hagejaga. Kostja ei ole nõus, et kohus asja menetlusse võttis, sest esitas juba maksekäsu ajal kirjaliku soovi saavutada osamaksete tasumise võimaluse kui hageja sellega nõus on. Kostja tunnistab vaid maksekäsu vastuväites välja toodud nõudeid ning on valmis saavutama kompromissi võlgnevuse tasumiseks osamaksetes. Kostja jätab esialgu lõpuni kinnitamata otsuse kas ta soovib esitada vastuhagi või mitte. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, sest majanduslik seisukord ei võimalda igal ajal kasutada transporti. Kostja arvates ei ole võimalik esialgu lahendada antud tsiviilasja kompromissiga antud põhjusel. Kostja majanduslik seisukord ei võimalda suuri summasid tasuda korraga. Maksekäsu menetluses esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Kostja kinnitas tema vastu esitatud maksekäsu põhinõuet ja kõrvalnõudeid, kuid ei nõustunud põhinõudele lisanduva jooksva viivisega, mis on kostja hinnangul põhjendamatult kõrge arvestades põhinõude summasid ning arvestades järgmist infot. Pikemat aega on olnud raskusi laenu/võla tasumisega ning lisaks on kostja juba üle kahe kuu töötu. Ta ei taha mitte kui mingil määral vältida nõude tasumist, kuid kahjuks on hetkel väga suured rahalised raskused isegi eluliselt vajalike arvete tasumise puhul. Seega nõustub maksekäsus välja toodud põhinõuetega ja kõrvalnõude summadega ja olen valmis saavutama avaldajaga kokkulepet võla tasumises igakuiste väikeste summade näol kui avaldaja on nõus kaotama lisanduva jooksva viivise. Kohus andis pooltele määrusega tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Hageja tegi kostjale ka kirjalikult kompromiss ettepaneku, kuid kostja ei vastanud hagejale ning ei võtnud ka muud moodi hagejaga ühendust. Kohtu põhjendused 1.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus pidas võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. 2 2. Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude IPF Digital Estonia OÜ -lt ning nõuded tulenesid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 21.03.2016 sõlmitud lepingust 2666171 ning limiidi tõstmistest 12.09.2017 (lepingu nr 3211280), 20.11.2017 (lepingu nr 3278078) ja 08.05.2019 (lepingu nr 4380119).
2. Kostja tunnistab põhinõuet ning kõrvalnõudeid hageja poolt märgitud suuruses, kuid ei nõustu põhinõudele lisanduva jooksva viivisega.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
4. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
5. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
6. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev põhinõue summas 2 350,58 eurot, intress 354,89 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 13.07.2022 – 14.11.2022 ees summas 379,03 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
8. Kostja ei olnud maksekäsu kiirmenetluses nõus põhinõudele lisanduva jooksva viivisega. Käesoleva hagimenetluse raames on hageja kostjalt nõudnud viivist kuni hagiavalduse esitamiseni ning edaspidist viivist kuni põhinõude täitmiseni ei nõuta.
9. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
10. Hagejal on õigus nõuda võlgnevuselt viiviseid ning ei ole põhjust miks kohus peaks keelduma viivise välja mõistmisest, seda enam, et hageja soovib viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni ning edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni viiviseid ei nõua.
11. Kohus ei saa hagejat ka sundida sõlmima kostjaga kompromissi kostjale sobivatel tingimustel. Kompromiss on eelkõige poolte omavaheline kokkulepe ning selle mitte saavutamisel ei saa kohus jätta hagiavaldust rahuldamata.
12. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub täielikult rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2 350,58 eurot, intress summas 354,89 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 13.07.2022 – 14.11.2022 ees summas 379,03 eurot, kokku 3134,50 eurot. Menetluskulude jaotus 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 3 16.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (420 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud kokku on 420 eurot.
2. Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 19.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4