Obsah (14)

§ 208§ 376§ 362§ 230§ 231§ 436§ 438§ 173§ 162§ 138§ 144§ 174§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-104286 Tsiviilasi Osaühing E E h

§ 208lg-le 1 leides, et asendatud kostja suhtes ei ole kunagi aegumine peatunud.

Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja jääb oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning peab vajalikuks selgitada järgnevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 208 kohta kirjutatud järgmist: Asendamise või kaasamise õigusliku võimaluse puudumisel peaks hageja koostama ja esitama uue hagi, tasuma uuesti riigilõivu jne. Selline lahendus oleks ilmselgelt hagejale koormav ega oleks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse õigusrahu tagamise eesmärgiga. Hageja poolt kostja või kostjate ringi ebaõige määratlemine ei ole alati tingitud hagi vähesest läbimõeldusest, praktikas on õigussuhted sageli keerukad, samuti võivad õigussuhetega seotud faktilised ja õiguslikud asjaolud hagi menetluse käigus muutuda. Seetõttu ei pruugi eksimine paragrahvi esimese lõike tähenduses olla hagejale etteheidetav.

§ 208

lg 1 näeb ette võimaluse senise kostja asendamiseks uuega menetlust lõpetamata, kui menetluse käigus selgub, et hagi on esitatud vale isiku vastu.

§ 208

lg 3: /…/ Asja läbivaatamisega „algusest peale“ ei saa samastada ka menetluse alustamise mõistet. Seega ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Asja algusest peale läbi vaatamise ajal ei ole seadusandja pidanud hageja hinnangul silmas seda, et kui kostja esitab järjepidevalt tõendeid, mille tulemusel on vaja teha kostja asendamist, siis tõendite esitamisega ning veniva menetlusliku olukorra tõttu hageja nõuded aeguvad. Antud juhul esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.02.2022, mil TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on aegumine peatunud. Aegumine on peatunud ka siis, kui kostjat asendatakse. Samuti on selge see, et jätkuvalt on käesoleva tsiviilasja numbriks 2-22-104286, mis tähendab, et antud nõude osas ei ole hageja alutanud uut menetlust. Kui sellist olukorda kiita heaks, siis oleks tavapärane, et ühe menetluse kestel esitab üks osapooltest viimasel hetkel pidevalt erinevaid tõendeid, millega kunstlikult venitab menetluse pikkust kuni lõpuks väidab, et nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole nõue asendatud kostja (P OÜ) osas aegunud.

1. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ebaõige hagi või kostja valik on hageja risk. Vastavalt Transpordiametist saadud andmetel oli sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (06.03.2019) T OÜ (juhatuse liige Mati Väärtnõu). 11.04.2022 esitas kostja üürilepingu nr 180501 (30.04.2018), mille alusel oli sõiduk üüritud alates 01.05.2018 kuni 30.04.2019 P OÜ-le (juhatuse liige J V). Seega ei olnud hagejal kuidagi võimalik eelnevalt teada, et sõidukit kasutas keegi teine. Äriregistri andmetel on P OÜ osanikeks Mati Väärtnõu ja J V. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et ettevõtted, nende seaduslikud esindajad on omavahel seotud ja seega ei ole eluliselt usutav, et uus kostja ei teadnud, et menetlust leppetrahvi suhtes on alustatud. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et nõue ei ole aegunud ja OÜ E E (registrikood XXXXXXXXX) hagiavaldus kostja P OÜ (XXXXXXXXX) vastu tuleb rahuldada.
2. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et parkimistrahvi kviitung puudus auto kojamehe vahel. Hageja on seisukohal, et kostjat teavitati vahetult pärast leppetrahvi väljastamist. Riigikohus on oma lahendis (tsiviilasi nr 2-17-117146 p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Võttes arvesse, et hagiavalduse Lisas 1 on hageja tõendanud seda, et leppetrahv asetati kojamehe alla (on fotod esiklaasist ilma leppetrahvita ja fotod kus leppetrahv on kojamehe all), on hageja seisukohal, et ta on leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Kui kostja soovib jätkuvalt väita, et ta ei ole neid kätte saanud, siis seda asjaolu peaks tõendama kostja ise.
3. Hageja 27.12.2022 menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista 30 eurot leppetrahvi võlgnevust ning 20.01.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud Sõiduki omaniku vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saadud andmete tuginedes füüsilise kirja tähitult saatmise. Hageja loobub sissenõudmiskuludest summas 40 eurot põhjusel, et asendatud kostja osas ei ole ühtegi sissenõudmiskulu tehtud. Alternatiivselt taotleb hageja kõrvalkulude vähendamist nullini

§ 376lg 4 p 2 alusel, kuna hageja ei ole teinud kostja osas kõrvalkulusid.

Kostja seisukohad 11. Kostja P OÜ vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja vastuväited aegumise osas ei kohaldu asendatud kostja suhtes. Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Seega on tegemist menetluslikus mõttes uue hagi esitamisega uue kostja suhtes. Kui on hagi tagasivõetud, siis peatunud aegumine esialgse kostja suhtes jätkub, kuid see ei puutu asendatud kostjasse. Seaduse mõtte kohaselt ei ole asendatud kostja suhtes kunagi aegumine peatunud. Kolmandate isikute vaidlus ei saa mõjuda antud juhul asendatud kostja aegumisele. Arvestades võrdsuse printsiipi menetluses, tähendaks esialgse kostja suhtes aegumise ülekandmine asendatud kostjale olulist riivet asendatud kostja õigustele, sest asendatud kostja nõuded aegunud hageja suhtes ning vastuhagi esitamine ei oleks võimalik. Esialgse kostja aegumise peatumise kandmine automaatselt asendatud kostjale tähendaks seda, et menetlusõigust oleks võimalik kuritarvitada selliselt, et teadlikult esitatakse hagi ebaõige kostja suhtes, aset leiaks aastaid kestev kohtuvaidlus ning õige kostja võimalike vastuhagide aegumisel taotletakse kostja asendamist, millega välistatakse asendatud kostja vastuhagide esitamine. Oleme seisukohal, et tsiviilkohtumenetluses peab hageja täpselt teadma mida ta hageb ning keda ta hageb. Ebaõige hagi või kostja valik on hageja risk. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses on kasutusel sama kohtuasja number, ei tähenda seda, et hagi ei oleks esimese kostja suhtes tagasi võetud (

§ 208

lg 1, teine lause) ning, et pärast kostja asendamist ei alustataks asja läbivaatamist algusest peale (

§ 208lg 3 teine lause).

Need mõlemad faktid kinnitavad, et tegemist on sisuliselt uue menetlusega, sest asja arutatakse algusest, uue kostjaga ning kõik vastuargumendid võivad viia menetluse täiesti uutele radadele. Kuna hagi ese on sama, siis säästab menetlusökonoomia hagejat ning kohturessurssi sellega, et hageja ei pea hagi uuesti vormistama, taotlema menetlusse võtmist ning sama hagi menetlusse võtmist ei peaks hakkama otsustama uus kohtukoosseis, vaid asja arutab edasi sama kohtukoosseis, kes on juba hagiga tutvunud.

§ 362

lg 1 kohalduvad esialgse kostja suhtes, kuid ei puutu asjasse asendatud kostja puhul, sest vastasel korral tekiks olukord, kus näiteks mõni pahatahtlik hageja hageb aastaid ebaõiget kostjat ning 4 aasta möödumisel taotleb kostja asendamist, et siis minna nõudega õige kostja vastu eesmärgiga välistada võimalikud asendatud kostja hagid enda vastu aegumisega (ei pea silmas vastuhagisid, kuid muid hagisid, mida asendatud kostja oleks esitanud hageja vastu, kui oleks olnud teadlik tema suhtes esitatud hagist). Menetlusõigused peavad õigusriigis olema poolte vahel võrdsed, kuid hagejale asendatud kostja suhtes pikema aegumistähtaja andmine menetlusseadusega, kui seda antakse asendatud kostjale on vastuolus võrdse kohtlemisega menetlusõiguslikult ning on vastuolus põhiseadusega. Antud juhul aga just hageja soovib saavutada olukorda, kus tema hagi aegumine oleks võimalikest asendatud kostja hagide aegumistähtaegadest pikem ehk teda koheldakse eelistatult ja ebavõrdselt asendatud kostjaga. Antud juhul ei ole asendatud kostja venitanud menetlust, mis välistaks aegumise kohaldamist. Hageja seisukoha järgselt võiks asendada kostja ka peale aegumise tähtaega. Nagu ilmneb on hageja teostanud parkimise järelevalvet ning hagejal oli võimalik parkimise rikkuja tuvastada ka kohapeal. Hageja on aga läinud temale endale mugavamat teed pidi ning ei suvatsenud seda teha. Asjaolu, et hageja esitas esialgse kostja suhtes viimasel hetkel hagi, ei kinnita seda, et hageja oleks mõistlikult tegutsenud tegeliku kostja selgitamisel. Hageja ei ole kostja poole pöördunud. Hageja on oma esialgse hagi tagasi võtnud esialgse kostja suhtes ning esitanud uue hagi asendatud kostja suhtes aegunult ning asendatud kostja palub kohaldada aegumist ning hagi mitte rahuldada. Samuti jätta menetluskulud hageja kanda.

1. Kostja väidab, et kui ta auto juurde jõudis, puudus parkimistrahvi kviitung auto kojamehe vahel, seega ei saanud kostja olla teadlik parkimistrahvist; igasugused muud hageja poolt esitatud mõttekonstruktsioonid sellest, et kostja pidi olema teadlik, on pelgalt oletuslikud ega vasta tegelikkusele. Kuna lapsega käidi Xe ujulas regulaarselt mitu korda nädalas, siis pargiti küll, aga parkimise algus sai registreeritud alati ujula fuajees olevas parkimisautomaadi parkimisprogrammis, millisele võimalusele hageja viitab ka oma hagis – registreerimisel oli tasuta parkimine mõned tunnid. Ja seega on eluliselt usutav, et vastav toiming sai tehtud ka seekordsel parkimisel. Kindlasti peaksid ka varasemad parkimised olema hageja parkimisprogrammi logis kirjas. Paraku see parkimisautomaadi parkimisprogramm ei väljasta mingit sedelit parkimisaja märkimise õnnestumise kohta, seega ei saa kostja kuidagi vastutada hageja poolt paigaldatud seadme toimimise eest kui registreerimine seadme rikke tõttu ei õnnestunud. Kostjal pole võimalik hilisemalt ka kuidagi tõestada, et vastav toiming parkimisprogrammis sai tehtud, eriti kui nõue esitatakse mitu aastat peale trahvi väljakirjutust. Seda vaidlust poleks olnud kui hageja parkimisäris oleks kliendile huvitatud pakkuma kvaliteetset teenust ning varustaks parklad parkimise algust täpselt fikseerivate instrumentidega (nt tõkkepuud või kaamerad sissesõidul). Hageja poolt kasutatav ärimudel on võimalik tänu kohtupraktikale, mis on võimaldanud hagejal tegeleda selliste õngitsevate nõuetega parkijate vastu ilma, et hageja pidanuks investeerima hallatavatesse parklatesse. Nii ongi tihti sellised parklad hooldamata, ka lausa mudamülkad, kuhu mingisse nurka on üles pandud tahvlikene. Kostja on näinud ka olukordi, kus ühel avatud platsil on erinevad parkimiskorraldajad erinevate tahvlitega ja klient peab mõistatama, millise parklakorraldaja piirkonnas ta on. Nii on ka antud vaidluses olukord, kus kostjal oli ainult võimalus kas kasutada parkimiskella või programmis registreerida. Viimase kasutamisel, ei olnud aga kostjal mingit võimalust saada registreerimise õnnestumist kinnitavat sedelit, et saada aimu võimalikust seadme rikkest. Hoolsa parklakorralduse korral sellised olukorrad on välistatud- parkimisalgus fikseeritakse sissesõidul tõkkepuuga või kaameraga. Pragune kohtupraktika on kindlustanud hagejale pretsedenditu ärimudeli, kus hageja tegelik äri ei ole mitte parklate haldamine/hooldamine ja selle eest tasu küsimine (kvaliteetse teenuse pakkumine kliendile), vaid kogu äri on üles ehitatud parkimistrahvide sissenõudmisele – sealt ka võimalikult segane parkimisalguse fikseerimine jms, eesmärgiks, mida raskem on kliendil orienteeruda, seda rohkem trahve saab küsida. Väljaspool Eestit sellist ärimudelit ei kohta, aeg oleks ka Eestis hagejal hakata pakkuma kvaliteetset teenust. Jäävad vaidlused olemata ja kohtuinstantsid koormamata.
2. Kostjal ei ole menetlusdokument). vastuväited hageja sissenõudmiskulude loobumisele (25.01.2023
3. Pärnu Maakohtu 8.12.2022 määrusega määrati asjas kirjalik menetlus ja pooltele tähtajad, samuti kohtulahendi teatavaks tegemise aeg -13.01.
4. Maakohtu 13.01.2023 määrusega eelpoolnimetatud tähtaega muudeti ja määrati kohtulahendi teatavaks tegemise uueks tähtajaks 1.02.
5. Kohtu seisukoht
6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasutuses oli sõiduauto, registreerimistunnusega X, mille kostja parkis 06.03.2019 parklasse nimetusega X (Tallinn) ja sõlmis seeläbi hagejaga lepingu.
2. Pooled vaidlevad mh selle üle, kas 06.03.2019 vormistatud leppetrahvi nõue on aegunud või mitte ning kas leppetrahvi nõue on kostjale õigeaegselt esitatud. Kostja leiab, et kuna vaidluse all olevast parkimisest on möödas kaua aega, siis ei saa ta tõestada, et on parkimisprogrammis end registreerinud ja seeläbi omanud õigust mõned tunnid tasuta parkida.
3. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on kohtule tõendanud, et vormistas 06.03.2019 leppetrahvinõude, mille maksetähtaeg oli 20.03.
4. See tähendab, et 06.03.2019 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 21.03.2019 ja oleks aegunud 21.03.
5. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.02.2022, s.o enne nõude aegumist. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10 leidnud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse

§ 362

lõike 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega ei ole hageja nõue 06.03.2019 leppetrahvi osas aegunud hoolimata kostja asendamisest ja asja läbivaatamisest algusest peale käesolevas tsiviilasjas ning kostja aegumise vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

1. Kostja väitel ei olnud tema auto juurde jõudmisel selle kojamehe vahel parkimistrahvi kviitungit. Hageja vaidleb sellele vastu ja on hagiavalduse lisadena esitanud fotod kostja kasutatavast sõidukist, millelt on ajamärgete abil tuvastatav, et
2. märtsil 2019 kell 16:46:43 on leppetrahvi kviitung kostja kasutatava sõiduki kojamehe vahele paigaldatud (dtl 30-40). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 2-17-117146 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Kostja selliste erandlike asjaolude toimumist ei ole tõendanud ning seega tuleb lugeda, et leppetrahvi info on temale edastatud õigeaegselt.
3. Kostja on ka väitnud, et kuna tal oli tavapäraselt kombeks nimetatud parklas kasutada ujula fuajees olevat tasuta parkimisõigust andvat registreerimisteenust, siis eeldatavasti kasutas ta seda ka leppetrahvi vormistamise päeval, ent tal puudub võimalus seda mitu aastat hiljem tõendada. Hageja on aga 27.12.2022 menetlusdokumendis esitanud tõendi so väljavõtte parkimise infosüsteemist 06.03.2019 kell 16.45, millest nähtub, et kostja kasutatud sõidukil puudus registreering, mis võimaldaks tasuta parkida.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja ei olnud kõnealusel ajal kasutanud võimalust sõiduki registreerimiseks ujula fuajees, et saada õigus tasuta parkida.

1. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on tõendanud kõigi leppetrahvi sissenõudmiseks vajalike eelduste olemasolu, mille üle pooled vaidlesid: et hageja nõue ei ole aegunud, et leppetrahv toimetati kostjale kohaselt kätte, samuti et kostjal puudus õigus parklas kõnealusel ajal tasuta parkida ning kostja ei olnud tasunud parkimistasu, mistõttu oli hagejal õigus talle leppetrahv esitada. Seega tuleb hageja nõue leppetrahvi sissenõudmiseks kostjalt summas 30 eurot täielikult rahuldada.
2. Hageja on loobunud hagiavalduses kostja T OÜ vastu esitatud sissenõudmiskulude 40 euro nõudest P OÜ osas, tuginedes

§ 376

lg 4 punktile 2, mille kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-80-13 lahendis öelnud, et hagist osaline loobumine tähendab nõude kitsendamist

§ 376lg 4 punkti 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole selle lubamiseks vajalik

§ 376lõikest 1 tulenev hageja või kohtu nõusolek.

Lisaks on kostja 25.01.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited hagi kitsendamisele. Menetluskulud 24.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle punktide 1 ja 7 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Vastavalt

§ 174

lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on tasunud 04.02.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja 23.03.2022 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Kokku on seega hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja taotleb ka maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist summas 20 eurot (

§ 4842

). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Hageja õigusabikulud 3 tunni ulatuses on tekkinud seoses järgmiste tegevustega: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine; kostja 03.10.2022, 19.11.2022 ja 22.12.2022 vastustega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja maht ja keerukus on vastavuses hageja õigusabi kulude suurusega. Seega leiab kohus, et kõik hageja tehtud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 25.

§ 177

lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik