Obsah (6)

§ 76§ 201§ 64§ 65§ 75§ 209

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON: Viru Maakohus 12. jaanuar 2023, Jõhv

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Vladimir Šmõkov elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 129,60 eurot, sh tasu 108 eurot ja käibemaks 21,60 eurot. Välja mõista Vladimir Šmõkov’ilt menetluskulu 129,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700020917 ning selgitus „Vladimir Šmõkov 1-21-2826 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Šmõkov tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Šmõkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega

§ 201

lg 2 p 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning

§ 64ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 1 11.10.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistuse võrra ning mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.03.2022 ja lõpp 6.06.

1. Kinnipidamisasutuses Vladimir Šmõkovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Alates 01.08.2022 töötab koristajana ja alates 18.10.2022 pesumaja operaator. Vestlused isiku hoolimatust ja teisi ära kasutavast elustiilist ning probleemilahendusoskuste arendamisest - tegevus on lükkunud edasi kinnipeetavast mitteolenevatel asjaoludel. Orienteeruv tegevuse läbimise aeg
2. a I kvartal. Vabanemisel soovib asuda elama xxx. Korter kuulub kinnipeetava emale l š. Korteris elavad kinnipeetava vanemad ja vend V Š. Vend on kriminaalkorras karistatud. Antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on põhiharidus. Töötamise käigus xxx omandas xxx eriala. Töötamise registri andmetel on töötanud
3. a xxx (Tallinna Vangla avavangla kinnipeetavana), 2017-2018 töötas xxx (Viru Vangla avavangla kinnipeetavana),
4. a xxx,
5. a xxx,
6. a xxx OÜ,
7. a xxx OÜ,
8. a xxx OÜ ning
9. a xxx OÜ. Kõik töötamised olnud lühiajalised. Enne vangistust töötas mitteametlikult xxx ettevõttes xxx OÜ. Isiku sõnul on varem ametlikult töötanud firmas OÜ xxx ning ligi kaks aastat xxx xxx. Mitteametlikult on töötanud ka põllu- ja metsatöödel. Vanglas töötab pesumajas ja varem on töötanud koristajana. Enne vangistust oli sissetulekuks mitteametlikult saadud töötasu. Isik hindab enda materiaalset olukorda keskmiseks. Tema enda sõnul oli kindel sissetulek töötasu näol. Samas ametlikel andmetel oli töötamine korrapäratu, mis viitab ka korrapäratule sissetulekule. Isik on korduvalt toime pannud kelmusi. K-Raha 28.11.
10. a seisuga on isikul tasumata nõudeid 74353 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot. Suured võlgnevused raskendavad edaspidist toimetulekut. Kinnipeetava sõnul soovib hakata tegelema enda pankroti teemadega. Rahaliselt on teda toetanud pensionärist ema. Peale vangistust soovib asuda tööle ettevõttesse xxx OÜ. Antud ettevõtte juhatuse liige on kinnipeetava vend J Š, kes kinnitab, et tagab Vladimir Šmõkovile kindla töökoha. J Š sõnul tegeleb ettevõte üldehitusega ning objektid on peamiselt Tallinnas ja Harjumaal. Enda sõnul alustas alkoholi tarvitamist
11. aastal. Kuni
12. a jõi tihti ja alates
13. a ei joo üldse. Alkoholiseaduse alusel karistatud ühel korral
14. a. Alkoholijoobes ei ole kuritegusid toime pannud. Isiku sõnul ei ole ta aastaid üldse alkoholi tarvitanud. Sai aru, et alkoholi liigtarvitamine hakkas ta elu negatiivselt mõjutama ja kartis pere kaotust. Vangla andmetel on tarvitanud kanepit alates
15. a kuni 07.03.
16. a (1 kord kuus) ja amfetamiini alates
17. a kuni 07.03.
18. a (1 kord kuus). Amfetamiini lihtsalt proovis ja ei pea ennast tarvitajaks. Proovimise põhjuseks selgitab keerulist suhet naisega. Üks kord proovis amfetamiini süstida
19. a jaanuaris. Vestlusel inspektor-kontaktisikuga (aprill
20. a) ei ole enda sõnul kanepit proovinud. Meditsiiniosakonna andmetega läheb isiku vastus vastuollu. Sõltuvusdiagnoos puudub. 18.03.
21. a toimetati PPA poolt Viru Vanglasse ning temale teostatud test narkootiliste ainete tarvitamise suhtes reageeris amfetamiinile. Isik ei tunnistanud keelatud ainete tarvitamist. Kuriteod ei ole olnud seotud narkootikumide tarvitamise või hankimisega. Peab ennast proovijaks ja ei pea loobumist üldse probleemiks. Isiku sõnul käis kuritegelikul teel saadud raha eest
22. a igapäevaselt kasiinos mängimas. Lähedastest ei olnud keegi sellest teadlik. Mängis kõik oma raha maha, kuid enda sõnul on praeguseks saanud oma sõltuvusest üle ja probleemi enam ei ole. Varasema vangistuse ajal
23. a on edukalt läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Osales aktiivselt, ning tuli järeldusele, et tuleb kontrollida kasiinos käimist. Kasiino asemel tegeleda näiteks mingi kasuliku tegevusega. Isik on suhtlemisaldis ning viisakas. Vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Lähtudes toimepandud kuritegudest on harjunud inimestega manipuleerima ja neid oma huvides ära kasutama. Impulsiivsus on sundinud riskima ning vigu kordama. 2 Tuleviku eesmärgid seotud peamiselt laste kasvatamisega (nende abistamine kooli lõpetamisel, kasvatamisel jne) ja võlgade likvideerimisega. Ka varasemalt on olnud isikul võimalik enda eesmärke ellu viia, kuid pani siiski toime uue kuriteo. Vestlusel on avatud ja koostöövalmis. Varasemalt on isik katseajal toime pannud uue kuriteo. Enda sõnul mõistab ühiskonnas kehtivaid kohustusi ja norme, kuid toimepandud kuriteod näitavad, et isik kaldub riskima ning ühiskonna käitumisnorme allutama isiklikele huvidele. Sõnades on motiveeritud elama seaduskuulekat elu, kuid ei pruugi hinnata oma võimeid, oskusi ja suutlikkust kriitiliselt ning kordab vigu. Isiku sõnul selleks, et ta ei sooritaks uut kuritegu on vaja mõelda vaid lastele ja perele. Isikul ka varem pere ja lapsed olnud, kuid pole seni enda käitumist muutnud. Isikut on kriminaalkorras kokku karistatud kuuel korral (nendest üks karistus on arhiveeritud). Vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt on toime pannud mootorsõiduki ärandamise ning korduvalt kelmuseid. Käesolevalt on süüdi mõistetud omastamise, dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise ning võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise eest. Vangla riskihindamise kohaselt Vladimir Šmõkov on väheohtlik avalikusele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Kinnipeetav pole varasemalt toime pannud ohtlikke kuritegusid. Arvestades Vladimir Šmõkovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (madal risk), toetab Viru Vangla Vladimir Šmõkovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Vladimir Šmõkov on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxx. Nimetatud elukohta elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Šmõkov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohustusega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Vladimir Šmõkovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o. 06.06.
24. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Vladimir Šmõkovi kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgnevad kohustused:

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis, et vähendada korduva kuriteo toimepanemise riski.

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele kolm kuud, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Vladimir Šmõkovi ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu. kohtuistungil Süüdimõistetu avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Uusi kuritegusid toime panema ei hakka. Kaitsja leidis, et kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Vladimir Šmõkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ning Vladimir Šmõkov on ka ise andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellega formaalsed eeldused elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaja vabastamiseks on täidetud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus hindab positiivselt, et Vladimir Šmõkov on vangistuse kandmise ajal on hõivatud majandustöödel. Tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. xxx OÜ juhatuse liige ja kinnipeetava vend J Š on kinnitanud, et tagab Vladimir Šmõkovile kindla töökoha, kuid tema sõnul objektid, millega ettevõte tegeleb, asuvad peamiselt Tallinnas ja Harjumaal. V.Šmõkovi vabanemisjärgne elukoht aga asub xxx. Ei ole selge, kuidas ta hakkab käima tööl Harjumaal ja kas tal on olemas elukoht seal. See tõstab riske, kas V.Šmõkov ikkagi asub tööle sellesse firmasse ja hakkab seal tööd tegema. Elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud vaid Tapa korteri suhtes. Harjumaale tööle mineku korral ei ole teada, kas sealne elukoht võimaldab elektroonilise valve seadme kasutamist. Peamiseks riskiks V.Šmõkov’i puhul on aga see, et ta on varem juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibib vanglas kolmandat korda. Varasemalt, Harju Maakohtu 18.08.2015 määrusega Vladimir Šmõkov’it juba vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile kuni 13.06.2016. Katseajal aga pani ta toime uued kuriteod ning kandmata karistus liideti uue karistusega. 11.10.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega Vladimir Šmõkovile mõisteti

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi karistuseks 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati varasema karistuse ärakandamata osa võrra, mille kandmiselt ta oli vabastatud Harju Maakohtu 18.08.2015 määrusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat. 12.01.2018 Viru Maakohtu määrusega vabastati Vladimir Šmõkovit taas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile katseajaga kuni 19.04.

1. Vaatamata sellele katseajal pani ta toime uued varavastased kuriteod ning Viru Maakohtu 31.05.2021 kohtuotsusega talle mõisteti liitkaristus varasema ärakandmata karistusega. Ehk V.Šmõkov’ile on varem juba korduvalt antud võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks, kuid ta ikka on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seejuures ka varasemalt ennetähtaegse vabastamise korral oli Vladimir Šmõkovil garanteeritud töökoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime uued varavastased kuriteod eelistades seaduslikule sissetulekule kiiret kuritegeliku tulu. 4 Peale seda, Viru Maakohtu 16.11.2021 määrusega Vladimir Šmõkov oli kuulutatud tagaotsitavaks kuna ei ilmunud määratud ajal vangistust kandma ja ei olnud enda elukohas kättesaadav. Seoses ülaltooduga ei tekkinud kohtul veendumust, et Vladimir Šmõkov on suuteline täitma kriminaalhoolduse nõudeid, mis kaasnevad tingimisi ennetähtaja vabastamisega. Tema varasem kriminaalhooldus on kahel eelmisel korral ebaõnnestunud. Asjaolu, et Vladimir Šmõkov on katseajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist kinnitab, et ta ei ole suuteline täitma kriminaalhoolduse nõuded ning tema ennetähtaegne vabastamine, isegi elektroonilise valve alla, ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ka varasemalt oli ta ennetähtaega vabastamiste korral allutatud käitumiskontrollile, kuid see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Et praegu süüdimõistetul ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel ei kõrvalda uute kuritegude toimepanemise riske, sest vanglas asub Vladimir Šmõkov kontrollitavas keskkonnas. Milliseks kujuneb tema käitumine vabaduses aga ei ole võimalik ennustada. Ka elektroonilise valve rakendamine ei maanda uute kuritegude riske, sest see seade ei võimalda kontrollida, kus isik parasjagu asub ja mida teeb. See annab vaid infot selle kohta, kas isik asub tema kodus paigaldatud seadme tööpiirkonnas (ehk kas ta on kodus) või mitte. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus vangla arvamusega (kes toetab Šmõkovi vabastamist) ja ei vabasta Vladimir Šmõkovit tingimisi ennetähtaja vabastamisega elektroonilise valve alla. Kehtiva kohtupraktika järgi kinnipeetava vabastamise küsimuses kohus ei ole seotud vangistusasutuse ega prokuratuuri seisukohaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuratuuri arvamus on põhistamata ja kohus ei võta seda arvesse antud määrust tehes. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu tuleb nõuda sisse Vladimir Šmõkovilt, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5