KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-119 Haldusasi X kaebus Viimsi valla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
- Tagastada X kaebus.
- Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
- Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
- X esitas 19.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks on kohustada Viimsi valla munitsipaallasteasutust Viimsi lasteaiad võimaldama kaebaja alaealisele lapsele Y Viimsi valla Päikeseratta lasteaias puhkeajal valikuvõimalusena muu vaikse tegevuse realiseerimine, millega ei kaasneks kohustust viibida voodis.
- Kohus küsis enne eelmenetlust Viimsi valla seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele ning tegi pooltele ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga. X ja Viimsi vald ei jõudnud kokkuleppele. Kohtule vastates taotles Viimsi vald muu hulgas, et kohus tagastaks kaebuse määrusega selle esitajale pädevuse puudumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, seega ei saa kohus seda menetlusse võtta ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. 1
(3)- Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei lähtuta üksnes sellest, kes on vaidluse pooled, vaid määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, lahendatakse vaidlused isiku õiguste rikkumise üle riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 kohaselt riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohustamisnõude, et tema lapsel võimaldataks vastavalt sotsiaalministri 24.09.2010 määruse nr 61 § 14 lg-le 4 lasteaias puhkeajal voodis lebamise asemel vaikselt tegutseda.
- Ühelt poolt on selge, et haldusmenetluses toimub lasteaiakohtade andmine – koolieelse lasteasutuse teenuse tagamine on kohaliku omavalitsuse avalik ülesanne (vt põhiseaduse § 37 lg 2, koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1), millega kohalik omavalitsus täidab nii alushariduse andmise kui ka lastehoiu ülesannet selleks, et lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada (nt Riigikohtu 19.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-14, p 12). Lapse koolieelsesse lasteasutusse võtmisel ehk teenuse osutamise otsustamisel tekivad seega kohaliku omavalitsuse ja isiku vahel avalik-õiguslikud suhted.
- Teisalt ei ole KELS-i sätetes üheselt määratletud, millised suhted tekivad lapsele koolieelse lasteasutuse teenuse osutamisel teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel. Riigikohus on vastavas osas selgitanud, et kuigi lasteaiakoha andmine otsustatakse haldusmenetluses, ei teki kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema vahel avalik-õiguslikku suhet, kui munitsipaallasteaed osutab alushariduse andmiseks ja lastehoiu funktsiooni täitmiseks lasteaiateenust. Nimelt täidab munitsipaallasteaed lasteaiateenuse osutamisel küll avalikku ülesannet, kuid sellise lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu võib alushariduse andmise ja lastehoiu teenuse funktsioone täita ka eraõiguslikus vormis ja munitsipaallasteaed on teenust osutades olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud, nt eralasteaiad või lastehoiuteenust pakkuvad isikud. Munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel tekivad teenuse osutamisel seega eraõiguslikud suhted, eelkõige tuleb kohustuse täitmise lepingu puhul kõne alla käsunduslepingu vorm (vt Riigikohtu 05.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-16, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
- Viimsi Vallavalitsuse 17.02.2021 määruse nr 4 „Viimsi valla lasteaedadesse ja valla hankelepinguga eralasteaedadesse laste vastuvõtmise, lasteaiakoha kasutamise ja lasteaiast väljaarvamise kord“ § 5 lg 1 kohaselt sõlmib lasteasutus vanemaga lastasutuse koha kasutamiseks lepingu. See leping kajastab eelduslikult teenuse osutamise tingimusi. Lepingu sõlmimisel tutvub lapsevanem muuhulgas lasteasutuse kodukorraga (Viimsi Vallavalitsuse 17.02.2021 määruse nr 4 § 5 lg 3) ning kodukord on täitmiseks kohustuslik lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele (KELS § 92 lg 1, MLA Viimsi Lasteaiad põhimääruse § 4 lg 2, kodukorra p 10.1). Kuna lapsevanema ja kohaliku omavalitsuse vahel on Riigikohtu praktikat arvestades eraõiguslik suhe ning kaebaja on pöördunud kohtusse sooviga lahendada teenuse nõuetekohase osutamisega seonduvat vaidlust, ei reguleeri väidetavalt rikutud õiguste taastamist praegusel juhul riigivastutuse seadus (vt RVastS § 1 lg-d 1 ja 2). Halduskohtul tuleb kaebus pädevuse puudumise tõttu tagastada.
- Kohus selgitab, et väited lasteaia kodukorra vaidlustamise võimalikkusest halduskohtus ei ole asjakohased, kuna X ei ole väitnud, et tema õigusi rikuks MLA Viimsi Lasteaiad kodukord (seejuures näeb ka kodukorra p 3.3 vanematele kui 4-aastastele lastele ette valikuvõimaluse une ja muu vaikse tegevuse vahel), vaid on seadnud kahtluse alla lasteaia puhkeaja korralduse vastavuse nõuetele, sh kodukorra täitmisel.
- Vastavalt HKMS § 121 lg-le 3 selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kaebajal on õigus 2
(3)pöörduda Harju Maakohtusse, kelle pädevusse kuulub tsiviilõiguslike vaidluste läbivaatamine. Lisaks sätestab rahvatervise seaduse (RTerS) § 10 lg 2 p 1 kohaliku omavalitsuse üksuse ühe ülesandena tervisekaitsealaste õigusaktide järgimise kontrollimise kohaliku omavalitsuse maaalal. RTerS § 15 lg-st 1 tulenevalt teostab riiklikku järelevalvet RTerS alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Terviseamet.
- HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
- Kuna kaebus tuleb tagastada selle lubamatuse tõttu, ei saa kohus lahendada sisuliselt ka esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Arvestades, et kohtu hinnangul ei allu vaidlus halduskohtulikule kontrollile, ei saa ka esialgse õiguskaitse kohaldamine kuuluda halduskohtu pädevusse (vt Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 määrus nr 3-19-1543, p 7) ning see tuleb jätta läbi vaatamata, sest praegusel juhul ei ole võimalik ka puuduste kõrvaldamine HKMS § 55 lg 1 mõttes.
- Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)