KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-21-2311 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Tõlk Riina Palmi Prokurör Anu Toluk (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Vjatšeslav Filippovi, karistust Viru Vanglas Määratud kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev isikukood: 50202153739, kannab Irina Žurina 19.01.2023 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vjatšeslav Filippov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Vjatšeslav Filippovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 162 eurot. Välja mõista Vjatšeslav Filippovilt kriminaalmenetluse kulud 162 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Vjatšeslav Filippovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700010722 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1
(5)Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Filippovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Filippov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.03.2022 kohtuotsusega KarS § 327 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.03.2022 ja lõpp 01.09.2023. Vjatšeslav Filippov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses Vjatšeslav Filippovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korter kuulub tema sõbra (vabanes ennetähtaegselt vanglast) isale. Asub korterisse elama koos abikaasaga. Korteri omanik ja abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikul on xxxx. Vanglas on alustanud mitme eriala õpinguid, kuid kõik on katkestanud. Alates 13.10.2022 õpib xxx eriala. Valdab riigikeelt B1 tasemel, õpib B 2 taseme kursustel. Vnaglasse sattus alaealisena ja pole töötanud vabaduses. Vangistuse ajal on töötanud majandustöödel koristajana, toidujagajana, köögitöölisena ja kasvuhoonetöölisena. Töö tegemisse suhtub kohusetundlikult, kuid muud asjaolud nt kellegi mõjutusel võib panna toime rikkumisi, nii on mitmeid kordi kinnipeetav töölt rikkumiste tõttu eemaldatud. Vabanemise korral soovib võtta arvele Töötukassas ja asuda tööd otsima, mis on kinnipeetav puhul reaalne ja tõsiselt võetav plaan. Kinnipeetava väitel on tal ka võimalus asuda tööle xxx, kus töötab tema abikaasa, nimetatud fakti ei ole kontrollitud. Vangla andmetel täitmata rahalisi nõudeid ei ole ning vabanemisfondis xxx eurot. Kinnipeetava abikaasa on valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, ema õetütar, abikaasa ja vend. Vend viibib vanglas, isa on samuti kandnud vanglakaristust. Isikul olid alaealisena xxx, õppis xxx. Vanglas toimusid (MDFT) pereteraapia kohtumised omavaheliste suhete parandamiseks, teraapia lõppedes suhted mõneks ajaks paranesid, siis taas halvenesid. Käesolevalt suhtleb emaga harva. Abikaasaga valdavalt head suhted. Vjašeslav Filippovi suhtlusringkond on olnud valdavalt kriminaalne, sellele viitavad koos toime pandud kuriteod. Kaaslaste poolt mõjutatav, kergesti läheb kaasa teiste ideedega ja peab oluliseks teiste arvamust. Kinnipeetava käitumisstiil on olnud hoolimatu, tagajärgedele mõtlematu nautides riskivat elustiili ja teravaid elamusi. Vangla vara lõhkumine (viimati 08.09.2021) ja distsiplinaarrikkumine (viimati 19.10.2022). Kinnipeetava ise toob välja, et käitumine võrreldes varasemaga on paranenud. Kontaktisik nõustub, et käitumine on paremaks läinud, kuid mitte piisavalt, jätkuvalt valetab, manipuleerib, võib olla ebaviisakas, kõik sõltub sellest, millises tujus ta parajasti on. Algselt 30.08.2022 planeeritud sotsiaalprogrammi "Minu Valik" alustamine sai võimalikuks alles 6.09.2022, sest kinnipeetav ei olnud aldis koostööle, otsides erinevaid põhjendusi, miks ta ei saa programmi minna. Hetkel väidab, et on väga rahul programmis käimisega. 2
(5)Alkoholi tarvitamist alustas 11 aastaselt. On viibinud 2017. a haiglas alkoholi mürgitusega. Tegu on alkoholi kuritarvitajaga. Enamus vägivaldseid kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Kahel korral karistatud alkoholiseaduse alusel. Kriminaalhooldusel olles rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja loodab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Narkootilistest ainetest on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Tegu on juhutarvitajaga ja vabaduses ei soovi tarvitada narkootikume. Vabaduses sai kinnipeetav käitumis- ja impulsikontrollihäirete tõttu medikamentoosset ravi. On enesevigastamise käigus tekitanud endale lõikehaavu. Vangistuse ajal vajab psühhiaatrilist jälgimist ja ravi, kuid ravimi võtmisega esineb probleeme, regulaarselt ravimeid ei tarbi. Isik käitub hetkeajal impulsiivselt, tal on puudulikud probleemilahendusoskused. Kordab sageli vanu vigu, puudulik enesekontrolli oskus. 2018 läbis "Sotsiaalsete oskuste arendamise programmi" individuaalselt. 2019 läbis vestlused "Viha juhtimise" teemal. Isik on minevikus väljendanud kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti nii oma tegudes kui sõnades. On väljendanud töötamisest keeldumise põhimõtteid, kuid aja möödudes suhtumine muutus ja asus tööle. On vanglas olles teinud korduvalt kriminaalsust toetavaid tätoveeringuid, käesolevalt käib tätoveeringuid kätelt eemaldamas. Kinnipeetav on keeldunud allumast ametnike korraldustele, käitunud ebaviisakalt, meelestatus vangla süsteemi ja kehtestatud korra suhtes on olnud negatiivne. Oma tegudele on leidnud alati õigustusi, manipuleerinud ametnikega. Ametnikesse suhtub vastavalt tujudele ja meeleolule. Isikut on karistatud väärteokorras (viimati 08.09.2021) ja distsiplinaarkorras. On käitumiskontrolli ajal 20172018 rikkunud talle kohustuseks pandud nõudeid, mitte tarvitada alkoholi, samuti pani toime katseajal uue vägivaldse kuriteo olles alkoholijoobes. Toimepandud süüteod viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtestatud seadus-ja moraalinormidesse. Käesolev kuritegu on toime pandud vanglas
(2019), osales massilises sisekorravastases tegevuses. Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglas viibib teist korda. Soodusteguriks on sotsiaalsete oskuste puudumine, vaimne tervis, mõjutatavus, vabaduses alkoholi kuritarvitamine ja teravate elamuste otsimine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 75%. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta Vjatšeslav Filippovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vjatšeslav Filippov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja palus ta tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Vjatšeslav Filippov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ning ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna alaealisena kuriteo toimepannud isik on temale esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud 1/2. Vjatšeslav Filippovile mõistetud liitkaristuste hulgas, mida ta hetkel kannab on ka esimese astme kuritegu KarS § 118 järgi. 3
(5)KarS § 76¹ lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Isik viibib vangistuses teist korda. Viimase kuriteo pani toime vangistuses. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 10. Isikul on vabanemisel olemas elukoht vanglast vabanenud sõbra isa juures, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vjatšeslav Filippov pani katseajal ning hiljem ka vanglas toime uue kuriteo. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, s.h. katseajal ja vanglas, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.09.2023, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 4
(5)Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (töötamine ja õppimine vanglas, sotsiaalprogrammide läbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ning distsiplinaarkaristuste rohkus, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda sätestatud normidele. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Samuti ei toeta Vjatšeslav Filippovi ennetähtaegset vabanemist ei vangla, ega ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Filippovi temale Viru Maakohtu 24.03.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)