lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti K.U. 14.07.2022 otsusega määrati A. Juganovile
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 18.07.2022 kohtule esitatud kaebusega, milles palus Tartu Vangla otsuse tühistada. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud ja pole kinnitusi sellele, et tema solvas G. K. On ainult G. K. sõnad. Kuni 23.07.2021 ja pärast seda kuupäeva menetlusalusel isikul ei ole olnud taolisi intsidente - mis tahes olukorras Tartu Vangla ametnikega suhtleb ta solvanguteta ja ei kasuta ebatsensuurset sõnavara. 23.07.2021 kell 22.00 G. K. sisenes A. Juganovi kambrisse x, rikkudes tema öörahu ja võttis ära saunalina. G. K-l polnud õigust käterätti ära võtta, sest see on ette nähtud hügieeni järgimiseks. Sel õhtul äratati A. Juganov üles ja võeti käterätt ära. A. Juganov hakkas väga tugevasti muretsema, kuidas selline asi on võimalik ja kuidas ta hakkab dušši all käima ning millega ennast kuivatama, kuna vangla väljastas ainult ühe käteräti. Isegi kui G. K. tahtlikult lõi konfliktiolukorra, ei kasutanud kinnipeetav ebatsensuurset sõnavara. Väärteoasja algatamisest sai menetlusalune isik teada 14.06.2022, s.o aasta hiljem ja ta ei mäleta, mida täpselt rääkis tol õhtul. Kuid kuna menetlusalune isik konfliktiolukordades ei kasuta ebatsensuurset sõnavara, siis ta ei saanud ka 23.07.2021 nimetada G. K. sõnaga „xxx“. 19.09.2022 andis menetlusalune isik kohtule teada, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja selgitab 18.08.2022 kirjalikus seisukohas, et xxxx G.K. koostas 23.07.2021 kella 22.00 paiku toimunud sündmuse osas ettekande 24.07.2021, s.o vahetult peale selle toimumist. G. K. on oma ettekandes kirjeldanud solvangule eelnenud suhtlust saunalina asukoha üle ja selle ümberpaigutamiseks antud korralduste mittetäitmist. G. K. andis samasisulisi ütlusi ka 12.08.2021 tunnistaja ülekuulamisel. A. Juganovile koostati väärteoprotokoll 14.06.2022, mille käigus ta sisulisi ütlusi ei andnud. A. Juganov esitas 28.06.2022 vastulause, milles kirjeldab 23.07.2021 aset leidnud sündmust G. K-ga seoses rätiku eemaldamisega. 14.06.2022 tunnistajana üle kuulatud P. F. selgitas, et G. K. käskis neil peegli ees olevad niisked esemed ära võtta, aga nende arvates oligi see selleks ette nähtud koht. G. K. avas ukse ja võttis rätiku ära, peale mida tekkis A. Juganovi ja G. K. vahel sõnavahetus, mille käigus A. Juganov saatis G. K. „kuhugile“, aga täpseid sõnu tunnistaja enam ei mäleta. Valvur G. K. koostas ettekande ja kuulati üle vahetult peale sündmuse toimumist, mistõttu temal pididki sündmuse asjaolud paremini meeles olema. Umbes üks aasta peale sündmust mäletasid A. Juganov ja P. F. sündmuse põhjust, aga mitte kõiki detaile. P. F. mäletab, et A. Juganov saatis G. K. „kuhugile“, mis viitab, et A. Juganov võis solvavat väljendit kasutada. Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et A. Juganovi tegu on tõendatud ja tema taotlus tühistada Tartu Vangla 14.07.2022 otsus väärteoasjas nr 650021000143 tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. A. Juganov palub Tartu Vangla otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja jäi istungil oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Öörahu on ajavahemikus kella 22.00 – 06.00. Sellel hetkel öörahu alles algas. Valvur G. K. ütluste sisu on jäänud ajas samaks. Väärteo eest määratud karistuse osas on arvestatud, et A. Juganovi ei ole varem sama teo eest karistatud ning möödunud oli juba pikk aeg. Vangla on seisukohal, et süütegu on tõendatud ja otsus tuleks jätta muutmata ning A. Jugnovi kaebus rahuldamata. 2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja -otsus vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et A. Juganovile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Nimetatud õigusi selgitati menetlusalusele isikule ka kohtuistungil. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et A. Juganov oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohus samuti siinkohal selgitab, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta, millise ajavahemiku järel väidetava rikkumise toimumisest tuleb menetlusalune isik üle kuulata, sisulisi ütluseid kinnipeetav aga ülekuulamisel anda ei soovinud. A. Juganovil on samas võimaldatud ütlusi anda ka kohtuistungil. Vaidlus on käesolevalt selles, kas A. Juganov on toime pannud temale väärteoprotokollis ette heidetud rikkumise ja kas teda on selle eest õiguspäraselt karistatud. Väärteoasjas kogutud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, ettekanded) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et A. Juganov pani toime temale väärteoprotokollis ette heidetud rikkumise protokollis tuvastatud ajal ja kohas. Kohus siinkohal ka selgitab, et käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased menetlusaluse isiku Tartu Vangla dokumentatsioonis kajastamist leidnud meditsiiniandmed, sest ei ole vaidlust sellest, et A. Juganov on süüdiv ja võimeline karistust kandma, terviseandmed aga käesolevas kaebemenetluses faktiliste asjaolude kindlakstegemisele kaasa ei aita ning seega tähtsust ei oma. Järelikult kohus otsuse koostamisel kohtuistungil vastu võetud A. Juganovi arstitõendile ei tugine. Tunnistaja G. K. kohtuistungil antud ütlustest nähtub järgmist. Tunnistaja mäletab, et 23.07.2021 andis ta ravimite jagamise ajal korralduse A. Juganovile ja P. F-le võtta kuivatusresti pealt rätt või mingisugune riideese ära, mis oli sinna pandud nii, et see varjas vaadet. Kuivatusrestil on kaks toru ning peegli varjab ära ainult siis, kui on pandud ülemise toru peale kuivama. Ülemisele torule oligi riideese kuivama pandud. Kinnipeetavatel oli see vist võimalik ka alumise toru peale kuivama panna. See oli enne öörahu: kella 22.00 paiku jagatakse ravimeid - see ongi see hetk, kus on veel n-ö talutavuse piir. Korraldusele kumbki kinnipeetav ei allunud ja tunnistaja otsustas riideeseme toru pealt ise ära võtta. Ta tegi ukse lahti ja võttis selle ära. Siis kinnipeetav A. Juganov hakkaski sõimama, et „miks võtad ära, kuskil ei ole kirjas, et seal ei või olla“. Siis ütles A.Juganov temale ka „xxx“. A. Juganov ütles seda tunnistaja kambris olles, kui G. K. rätti ära võttis. See sai ettekandesse ka kirja pandud, et mõlemale kinnipeetavale sai antud korraldus. Tunnistaja ei mäleta, mis ära võetud asjadest sai. Tunnistaja samuti selgitas eelnevalt, vast eelmisel päeval neile, et kui riided on ees ja kinnipeetav magab voodis seina ääres, siis akna luugist teda näha ei ole-peab olema nähtav. See on järelevalvetoiming ja sellega veendutakse, et kinnipeetav on olemas, terve, tal ei ole terviseriket, ta ei ole põgenenud jne. Kui midagi on valesti, näiteks kinnipeetavat ei ole näha, on võimalus veel korraldusi anda ja kambrisse siseneda nii, et öörahu ei riku. Üldjuhul proovivad valvurid öörahu mitte häirida. A. Juganov suhtleb tunnistajaga nii eesti kui ka vene keeles. Tunnistaja jaoks ei ole vahet kas sõna „xxx“ öeldakse vene või eesti keeles. 3 Tunnistaja kinnitas et mõistab vene keelt piisavalt. See Juganovi poolt öeldu mõjus tunnistajale solvavalt. Varem läbi luugi kinnipeetavat ei pruugitud näha, seepärast paigaldati kambritesse peeglid. G. K. ei mäleta, kas kinnipeetav A. Juganov enne intsidenti magas. Tunnistaja G. K. ütlustega riimub sisult ka tema poolt 24.07.2021 koostatud ettekanne nr 2-213510 juhtunu kohta, samuti 12.08.2021 tunnistajana antud ütlused. Tunnistaja P.F. sõnade kohaselt kandis ta 23.07.2021 X-X hoone kambris nr x vangistust, kus ta oli koos A. Juganoviga. Märg käterätik rippus torude peal. Aga kuskile mujale asju riputada ei olnud. Valvur ütles, et läbi peegli ei ole näha ja tuleb maha võtta - valvur andis korralduse rätik ära võtta. Kinnipeetavad küsisid, kuhu need siis panna. Siis valvur läks ära, rätik jäi rippuma, pärast aga hakkas valvur ust lahti tegema ning nõudis et see rätik sealt ära võetakse. Kinnipeetavad ütlesid, et ei ole mujale kuskile riputada. Mitu korda tegi valvur ust lahti ja nõudis rätiku äravõtmist; siis öösel tuli valvur ja võttis ise selle rätiku ära. Ta tegi mitu korda ust lahti ja segas magamist. Alumisele torule ei saanud rätikut riputada, sest seal olid ka asjad ja siis oleks rätik vastu maad rippunud. Vangla väljastab kaks suurt ja kaks väikest rätikut. A. Juganovi ja valvuri vahel oli suusõnaline konflikt, see asi kõik käis rätiku pärast. Tunnistaja ei kuulnud, mida sõnaliselt öeldi, sest ta võttis tablette ja magas. Juttu oli aga kuhugi saatmisest. Enne seda sündmust ei ole keegi valvuritest sisse astunud ja rätikut ära võtnud. Teised valvurid saavad aru, et asjad on märjad ja peavad seal kuivama. Seda, et torude peal ripuvad asjad ja varjavad peelgeid, on ka teistel kinnipeetavatel teistes kambrites - teised valvurid ei ole aga sellele reageerinud. Rätiku sai tunnistaja tagasi teiste valvurite kaudu. Valvur G. K. ka segas öösel luugi avamisega magamist – tal on komme neid luuke avada. Tunnistaja sõnul on vaade ühesugune nii luugist kui ka peeglist, sest enne peegleid ei olnud ja valvurid nägid luugi kaudu kõike - uksesilm on suur ja läbi selle on kõik suurepäraselt näha. Menetlusaluse isiku A. Juganovi sõnul vangla paigaldas kambritesse torud pesu kuivatamiseks. See on fikseeritud ka vangla kodukorras. Pärast seda paigaldas vangla peeglid nende torude taha. 23. kuupäeval rippusid seal menetlusaluse isiku asjad ja seda A. Juganovi hinnangul ettenähtud kohas ehk siis kohas, mille vangla ise oli paigaldanud. Peale rätiku rippusid seal ka teised asjad, kuid menetlusalune isik enam ei mäleta, mis täpsemalt. Saunalina oli märg, seepärast see ka kuivama sai pandud. G. K. käis korduvalt ja palus see sealt maha võtta. Kinnipeetav ütles, et kui rätik ära kuivab, võtab ta selle sealt maha. Administratsioon pesu kuivatamise asukoha muutmiseks midagi teinud ei ole. Teisi kohti pesu kuivatamiseks ei olnud. Pärast seda, kui valvur G. K. rätiku ära võttis, hakkas menetlusalune isik temaga vaidlema ja riidlema, kuna leiab, et tal on õigus kuivatada selles kohas. G. K. oleks saanud kambrit vaadata ka läbi uksesilma, mitte öörahu rikkudes. Vaade kambrisse läbi ukseakna ja peegli on ühesugune ning kinnipeetavaid ei ole täielikult tunnistaja sõnul näha kummagi variandi puhul. A. Juganov ei mäleta, kas ta valvurit xxx nimetas. Kinnipeetav enda sõnul suhtleb kõikide valvuritega korrektselt isegi konfliktiolukordades ja varem ei ole sellist konflikti olnud. Antud käterätikut G. K. tagasi ei andnud. Hommikul, kui alustas tööd uus vahetus ja tuli valvur E. , palus A. Juganov anda käterätik, sest ta tahtis dušši alla minna. Tema aga ütles, et ei anna, kuna öösel hakkab valvama K. Päras seda, kui teise vahetuse töötas K. ära, anti käterätik. Valvur G. K. sõnad, et menetlusalune isik nimetas teda xxx, ei ole kinnitust leidnud. Pärast seda, kui G. K. rätiku ära võttis, peale kella 12 öösel ta avas mitu korda ukseluuki. Veendnud selles, et A. Juganov ärkab üles, pani ta luugi kinni - see jätkus kaks ööd järjest. Sellest juhtumist on menetlusalune isik ka vanglat teavitanud. Kinnipeetav ei taha, et vangla töötajad oleksid need, kellel on tõde, aga kinnipeetav ei ole usaldusväärne - kinnipeetav on samamoodi inimene.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt 4 vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste (vt RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Kohus kõigepealt selgitab, et kuigi süütegu leidis aset 23.07.2021 ja menetlusaluse isiku käest sooviti saada ütluseid alles 14.06.2022, ei ole rikutud A. Juganovi õigusi, sest
lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Käesoleva otsuse tegemise seisuga kaheaastast tähtaega teo lõpuleviimisest möödunud ei ole. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastamist leidnud, et A. Juganov, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 23.07.2021 kella 22.00 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone X-X eluosakonna kambris nr x ametiülesandeid täitvale xxxx G. K-le „xxx“, solvates sellega vanglateenistuja au ja väärikust. Kuigi rikkumise tuvastamine käesoleval juhul toimub põhimõtteliselt ainult ühele tõendile (tunnistaja G. K. ütlused, mis kirjeldavad solvamise sisu) tuginedes, siis ka Riigikohtu hinnangul ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 1-15-10967 p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas väärteomenetluses on andnud aset leidnud sündmuse kohta sisulisi ütluseid ainult tunnistaja G. K. , teised tõendid (ettekanne, tunnistaja P. F. ütlused) aga oma sisult riimuvad tunnistaja G. K. ütlustega. Seega kohaldub kohtu seisukohalt tunnistaja G. K. ütlustele ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtul ei ole tekkinud tõendeid hinnates kahtlusi, et tunnistaja G. K. poolt väidetu ei oleks tõene, kuigi menetlusalune isik sellega ei nõustu. Esiteks, menetlusalune isik A. Juganov enda sõnul ei mäleta, et ta oleks valvuri G. K. kohta kasutanud sõna „xxx“ ja toetub ka sellele, et senini ta ei ole enda sõnul ametiisikutega solvavalt käitunud. Kohus tunnustab kinnipeetav A. Juganovi selle eest, et ta enne 23.07.2021 kuupäeva ja ka hiljem on käitunud vanglaametnikega viisakalt ja rahumeelselt, kohtul ei ole alust sellises kinnipeetava väites kahelda. Küll aga xxxx G. K. on koostanud vahetult pärast sündmuse toimumist ettekande ning teda on ka tunnistajana üle kuulatud. Samuti andis G. K. kohtuistungil tunnistajana ütluseid, mille sisu riimus nii ettekande kui ka tunnistajana antud ütluste sisuga. Ettekandes ja tunnistaja G. K. ülekuulamise protokollis on kirjeldatud sama solvavat väljendit nagu väärteoprotokollis ja -otsuses, nimetatud väljendit kordas valvur G. K. ka kohtuistungil. Samuti ei saa tunnistajale ette heita, et ta sündmusest 1,5 aasta möödudes enam ei mäletanud täpselt, millise lause kontekstis kinnipeetav sõna „xxx“ ütles, küll aga tunnistaja mäletas sõna ennast. Ka A. Juganov kõike täpsemalt ei mäletanud, mis omakorda ei välista iseenesest ka seda, et ta võis sõna „xxx“ valvurile öelda. Mittemäletamine ei muuda toimunud tegu olematuks. Ka tunnistaja P. F. sõnul valvurit kusagile saadeti sõnelemise käigus, aga täpsemalt tunnistaja samuti ei mäletanud, mis on möödunud pikka ajavahemikku arvestades inimlikult mõistetav. Kuhugi saatmine konflikti käigus aga omakorda viitab eluliselt usutavalt solvava väljendi kasutamisele. Eelnevale tuginedes kohtul ei ole alust kahelda ettekandes ja kohtuvälise menetluse raames ülekuulamisel valvur G. K. poolt kirjeldatud solvava väljendi kasutamises kinnipeetava A. Juganovi poolt. Et menetlusalune isik aset leidnud sündmust ei tunnista, ei sea kahtluse alla 5 tegelikult aset leidnut. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. On olemas isikulised tõendid – tunnistajate G. K. ja P. F. kohtuistungil antud ütlused, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuste kohta ja mis omavahel tegelikult riimuvad, sh konflikti asetleidmise osas G. K. ja A. Juganovi vahel. Paraku menetlusaluse isiku A. Juganovi ütlused ei lange teiste kogutud tõenditega oma sisult kokku, on seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist selles osas välja jätta. Näiteks tunnistaja P. F. ütluste kohaselt jagatakse kinnipeetavatele kaks rätikut, mitte üks, nagu on menetlusalune isik väitnud. Lisaks sellele tülitas valvur G. K. tunnistaja P. F. sõnul kinnipeetavaid kambriluugi avamisega ainult tollel ööl ühe korra, mitte järgmistel päevadel mitmel korral, nagu on A. Juganov väitnud. Kuigi P. F. on ka selgitanud, et G. K-l on komme neid luuke öösel avada, siis ilmselgelt on tegemist tavapärase järelevalvetegevusega, mitte kinnipeetavate kiusamisega. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et A. Juganov ei saanud käterätti tagasi seetõttu, et G. K. oli valves. Kohtul ei ole alust kahelda, et tunnistajad G. K. ja P. F. on andnud tõeseid ütlusi toimunu kohta, sest need riimuvad sisult ka valvur G. K. ettekandes esitatuga ning on eluliselt usaldusväärsemad. Tunnistajaid G. K. ja P. F. on ka enne ütluste andmist hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Kohus siinkohal rõhutab, et hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning asjaolul, kas A. Juganov on kinnipeetav või mitte, ei ole siinkohal kaalu. Kohtu hinnangul kinnipeetava A. Juganovi reageering valvuri korraldustele rätiku ümberpaigutamise ja äraandmise kohta ei olnud adekvaatne. Valvuritel on õigus teha oma tööülesannete raames kinnipeetavate üle järelevalvet, sõltumata kinnipeetavate hinnangust nende tööle. Samuti on kinnipidamisasutusel õigus otsustada järelevalvemeetodite kasutamise praktika ja teostamise viis. Kinnipeetavatel siin sõnaõigus puudub täielikult ja olulised ei ole ka nende enda teadmised, kogemused järelevalve osas. Kohus käesolevas väärteokaebemenetluses ka ei analüüsi Tartu Vangla valvuri G. K. töötamisega seonduvat, sest tegemist on vangla pädevusse kuuluva küsimusega. Kohtul ei ole mingit alust kahelda, et Tartu Vangla valvur G. K. teeb oma tööd vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja vangla sisekorrale tuginedes ausalt, erapooletult ja usaldusväärselt ning et tema antud ütlused ja koostatud ettekanne kajastab tegelikult asetleidnud sündmuseid. Kinnipeetav A. Juganov on aga kohtuistungil väljendanud enda antipaatiat eelkõige Tartu Vangla valvuri G. K. suhtes, esitamata kohtule väidetavate valvuri rikkumiste kohta mingeid tõendeid. Samas A. Juganov on kinnipeetav, kes on karistust kandva isikuna kohustatud alluma vangla sisekorrale ja ametiisikute korraldustele, mitte esitama omapoolseid asjakohatuid nõudmisi. Tunnistajate G. K. ja P. F. ütlustest saadud informatsioon on piisav kohtule käesolevas asjas otsuse tegemiseks. Tunnistaja G. K. on ka kinnitanud, et ta tundis ennast pärast A. Juganovi öeldut solvatuna ja et ta mõistab vene keelt piisavalt, et solvangutest aru saada. Kohtu hinnangul A. Juganovi reageering valvuri ametitegevusele ei olnud adekvaatne. Vanglaametniku solvamine näitab A. Juganovi küünilist suhtumist. A. Juganovil puudus õigustus reageerida otsuses kirjeldatud viisil valvuri korraldustele. A. Juganovi sõnakasutus objektiivselt selline, mis teist inimest solvab. Kinnipeetav A. Juganov solvas Tartu Vangla valvurit ajahetkel, kui viimane täitis oma teenistusülesandeid. Kui kinnipeetav ei ole rahul vanglaametnike tegevusega, võib ta pöörduda kaebusega vangla poole, kuid kinnipeetavatel on keelatud käituda vanglateenistujatega ebaviisakalt, solvavalt ja agressiivselt. Vanglaametnikel ei ole ka kohustust kinnipeetavatele meele järele olemiseks – vangla puhul on tegemist karistuse täideviimisega tegeleva asutusega. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul A. Juganov oma tegevusega täitnud
Vangistusseaduse § 67 lg-tes 1-4 on toodud kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma 6 vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Nimetatud sättele tuginedes on kinnipeetavatel kohustus täita valvuri korraldusi ja mitte takistada valvuri kohustuste täitmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et valvur G. K. oleks meelega rikkunud A. Juganovi öörahu, seega tuleb selline väide kui paljasõnaline jätta kõrvale. Samuti ei tähenda kohtu seisukohalt öörahu kehtimine seda, et valvurid ei oleks õigustatud oma tööülesandeid täitma ka öörahu ajal ja vajadusel erakorraliselt ka öörahu rikkuma – eelkõige on oluline valvurite poolne töö tegemine vastavalt õigusaktidele muuhulgas kinnipeetavate turvalisuse tagamiseks, alles seejärel öörahu säilitamine. Samuti on oluline rõhutada, et kui saunalina ei saa nii kuivatada, et järelevalvetoiminguteks kasutatavat peeglit ei varjata, siis tuleb leida mingi muu moodus koostöös vanglaga riideesemete kuivatamiseks, mitte hakata vanglaametnikuga agressiivselt ja ebaviisakalt käituma. Kohtule on ka varasemate menetluste käigust teada, et samuti teiste kinnipeetavate puhul on esinenud peeglitega probleeme, seega ei vasta kinnipeetav A. Juganovi väide selle kohta, et teistel probleeme ei ole olnud, tõele.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A. Juganovi õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta ilmselt elukogenud inimesena teadis, et tema sõnakasutus võib valvurit solvata ja sisimas ka nõustus sellega. Üldteadaolevalt kõnekeeles kellegi „xxx“ kutsumine on solvava alatooniga. Kas kinnipeetava käitumine on solvav või mitte, tuleb hinnata objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt, mida kohus käesolevalt teebki. Viisakas käitumine on häid käitumise tavasid järgiv, meeldiv ja hea tooni kohane käitumine. Ebaviisakas käitumine võib väljenduda ka hoiakus (kõrk, halvustav, üleolev, agressiivne), kõnepruugis (labaste väljendite kasutamine, nõudlik toon), väljendusviisis (arvustav, kohatult kritiseeriv, semutsev) ja käitumises. Seega ebaviisakas käitumine ei pruugi alati tähendada ebatsensuurse, ähvardava, solvava väljendi kasutamist. Sõna „xxx“ võib olla iseenesest neutraalne ja kõnekeeles käibiv sõna, aga konkreetse tooniga ja olukorras kasutades võib olla solvava sisuga, mida ka käesoleva juhtumi puhul tuleb tõdeda. Ametnikku (ja ka teisi inimesi) on võimalik solvata mitte ainult üldtuntud solvavate sõnade kasutamisega, vaid ka näiliselt neutraalsete sõnade ja lausete esitamisega solvaval toonil ning samuti solvava alatooniga käitumisega. Kinnipeetav peab ametnikuga igas olukorras jääma viisakaks ja rahumeelseks. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut A. Juganovi toimepandud väärteo eest karistada. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. A. Juganov ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud rikkumise osas kahetsust, jätkates selle eitamist ning süüdistades hoopis valvurit öörahu rikkumises, võimu kuritarvitamises jms. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Vanglaametniku solvamine ei ole mingil moel õigustatud. Vangistusseadust kui ka vangla sisekorraeeskirju on 7 vangidele tutvustatud. Vangid peavad käituma vastavuses nimetatud aktides toodud nõuetele. Vangistatu ei tohi endale lubada kõnepruuki, mis võib vangivalvurit solvata.
lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud A. Juganovile rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati A. Juganovile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks A. Juganovile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista A. Juganovile rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 14.07.2022 otsuse väärteoasjas nr 650021000143 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on oma ametiülesandeid täitvate ametiisikute solvamiste osas olemas ka avalik menetlushuvi, sest riigivõimu teostajatesse tuleb suhtuda lugupidavalt. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.