) § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise taotluse palus kostja jätta rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda ja kostja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja leidis, et hageja esitas hagiavalduse oluliste puudustega. Hageja nõue 91 021, 74 eurot oli
lg 1 p 1 kohaselt ebaselge, sest hageja ei selgitanud, millised nõuded ja millises ulatuses olid hagi esemeks. Hageja vähendas nõuet tulenevalt kostja nõudest hageja vastu seoses materjali ja tehnikaga. Seega tuli hagejal täpsustada, millistele asjaoludele tugineva nõude ja millises summas rahuldamist hageja taotles. Hageja ei selgitanud
Hageja lisas hagiavaldusele dokumente, mille asjassepuutuvust ta
Puudus alus peatada käesoleva asja menetlus kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-3402. Maakohtu määrus 4. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata
Kohus jättis menetluse peatamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus andis hagejale 25.05.2022 kohtumäärusega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja esitas 10.06.2022 kohtule hagiavalduse uue tervikteksti, kuid sellest ei nähtunud selgelt formuleeritud hagi eset. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja korraldas 28.11.2022 haginõude täpsustamiseks kohtuistungi. Hageja ei sõnastanud istungil selget haginõuet. Hagi ese jäi kohtule ja kostjale arusaamatuks. Maakohus põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist sellega, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud olid ebaselged, ei olnud asja õigesti lahendamine võimalik (
). Maakohtul puudus kohustus hagi nõuet ja selle kujunemise käiku ise hagiavaldusest tuletada. Seega tuli hagiavaldus jätta
Määruskaebus 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2 Hageja esitas 10.06.2022 hagi tervikteksti, milles tõi välja nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud koos viidetega nõuet tõendavatele tõenditele. Maakohtu 20.06.2022 menetlusse võtmise määruses ei viidanud kohus puudustele. Kohus leidis, et 20.06.2022 oli hagi terviktekst arusaadav, kuid 05.01.2023 enam mitte. Maakohus ei selgitanud, mis põhjusel jäi nõue kohtule ebaselgeks. Hageja tegi enne hagi esitamist tasaarvestuse ja nõudis kostjalt summat, mida tasaarvestus ei katnud. Kohus ei hinnanud oma lahendis hagi eseme asjaolusid, ei selgitanud, miks hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja mis olid hagi puudused. Maakohtu lahend ei olnud
Määrus oli vastuolus kohtu poolt istungil selgitatuga. Seega rikkus maakohus
lg-t 4 ja § 401 lg-t 1 ja kohaldas põhjendamatult
Menetluse edasine käik
Ringkonnakohtu põhjendused 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb
Määruskaebus tuleb rahuldada. 10. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata
Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 p 1 tähenduses on konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Hageja kohtusse pöördumise eesmärk on arusaadav, st hageja esitas raha saamisele suunatud nõude. Maakohtul tuleb täpsustada hageja väidetavaid ebaselgeid nõudeid ja arutada võimalikke vajakajäämisi, st täita eelmenetluse ülesanded.
lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. See tähendab, et kohus peab välja selgitama poolte esitatu sisu, menetluse eesmärgi ja mida menetlusosaline tahab oma seisukohtade või taotlustega tegelikult saavutada. Et maakohus pidas ekslikult nõude korrigeerimist hagi muutmiseks ja praegu menetletakse 04.02.2022 määrusega tsiviilasjast nr 2-18-3402 eraldatud nõuet, ei anna kohtule alust eirata menetlusnorme. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud samadele asjaoludele. Et kostja väitel ei ole nõue selge, ei anna kohtule alust jätta hagi läbi vaatamata.
Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. 13.
lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja soovitud nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ta suudab oma nõuet tõendada. 3 Praeguse vaidluse asjaolusid ja pooltevahelise lepingulise suhte kestvust hinnates, oleks mõistlik pooltel lahendada vaidlus kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Maakohtul tuleb täita
lg-st 4 tulev kohustus ja teha kõik endast sõltuv, et vaidlus kompromissiga lõpetada. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. 13. Menetluskulude jaotus jääb
lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. 14.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.