3-22-2544/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-2544 Haldusasi X kaebus seonduvalt tsiviilkohtumenetluse lahendite vaidlustamisega või nende pinnalt tuletatud toimingute õigusvastasuse tuvastamisega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada X 30.11.2022 esitatud kaebus talle läbivaatamatult;
3. Käesoleva määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisega seonduv riigilõiv summas 20 eurot;
4. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. X esitas 30.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõuded olid sõnastatud järgmiselt: 1.
6. „Tuvastada, et tegemist on kohtu menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-582 ilma et X vastavat hagitaotlust oleks menetlusse võetud, menetlust läbi viidud ja lahendit kohtuotsuse resolutsiooni kirjutatud, sisuliselt tegid lahendi ehk tuvastasid asjaolu selle kohta, et Tartu linna ja X vahel 1998.a. munitsipaaleluruumi xxxxxxxxx, Tartus sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks;“ 1.
7. „Tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-18-582 ilma eelnimetatud lepingu tähtajatuks muutumise kohtulahendita, üürileandja Tartu linna haldusaktita ehk tahteavalduseta üürileping X lõpetada ja ilma lepingupoolte haginõudeta võttis sisuliselt menetlusse ja tegi haginõuet ületava lahendi eelnimetatud lepingu korralise lõpetamise kehtivuse tuvastamise kohta (ilma seda kohtuotsuse resolutsiooni märkimata) ja Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõppemise kohta, kuigi hageja X sellist haginõuet ei olnud esitanud, et kohus kontrolliks Tartu linna vastava tahteavalduse kehtivust“; 1.
8. „Tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 ilma, et menetluse pooled oleksid selle kohta mitte ühtegi tõendit esitanud, lisas otsuse punkti
9. asjaolu, nagu Tartu linna eluasemekomisjoni allkirjastatud haldusakt ehk tahteavaldus Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks oleks olemas“; 1.
10. „Tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui Tartu Ringkonnakohus oma 25.2.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-582 punktis 12 on esitanud tõele mittevastava väite, et nagu maakohus oleks seisukohal, et üürileping on kehtivalt üles öeldud ning punktis 14 on esitanud tõele mittevastavad väited : „Kuna maakohus asus seisukohale, et kostja on kehtivalt üles öelnud hagejaga sõlmitud eluruumi üürilepingu…“ ja „Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on kohus võtnud eelkõige seisukoha selles, et üürilepingu korraline ülesütlemine on kehtiv …“. 1.
11. „Tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 ei võimaldanud X eelnimetatud menetluses kostjana tõendeid esitades ega ka vastuhagi esitades tuvastada asjaolu, et Tartu linn ei ole mitte kunagi teinud haldusakti või muud otsust Tartu linna ja X vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks ja selletõttu pole kohus saanud tuvastada selle haldusakti või toimingu kehtivust“; 1.
12. „Tuvastada, et tegemist on kohtute menetlusvälise toiminguga ehk õigusemõistmise lahendamisega mitteseotud tegevusega, kui tsiviilkohus tsiviilasjas nr 2-19-15949 tegi lahendi Tartu linnale kuuluva eluruumi xxxxxxx, Tartus kostjate X ja Y valdusest välja nõudmiseks tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse alusel, kus üürilepingu vaidluses kohus kirjutas kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 vaid: 4.Jätta rahuldamata X hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks“. 1.
13. „Tuvastada kaebuse nõuetes 1-6 nimetatud toimingute õigusvastasus halduskohtumenetluses, sest TsMS-s puudub menetluskord, kuidas eelnimetatud toiminguid oleks saanud vaidlustada tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949“; 1.
14. „Tuvastada Eesti Vabariigi toimingu õigusvastasus ja Põhiseaduse vastasus, et kohalike omavalitsuste eluruumide üürilepingute lõpetamise vaidlused on kohtute poolt ilma õigusliku aluseta antud halduskohtu pädevusest tsiviilkohtu pädevusse, kes õigusvastaselt kohtumenetluses ei kohalda mitte ühtegi Haldusmenetluse seaduse sätet, mille seaduseandja on kehtestanud haldusmenetluse adressaadi õiguste kaitseks ning ei erista Tartu linnaametniku 15.12.2017 toimingu vaidlustamist Tartu linna haldusakti ehk tahteavalduse kehtetuse tuvastamisest; „ 2 KOHTU PÕHJENDUSED
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
17. Kaebaja nõuded seonduvad õiguste väidetava rikkumisega tsiviilkohtumenetlustes. Konkreetselt on nimetatud kaebuse nõudeid puudutavas alajaotuses tsiviilasju nr 2-18-582 ja 2-19-
18. Kaebaja ei nõustu sellega, mida nimetatud tsiviilasjades tuvastati, milliseid väiteid ja seisukohti vastavates lahendites esitati ega ka sellega, et X hagi rahuldamata jäeti. Seega on tegemist tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendite ning vastava menetluse käigus vastuvõetud protsessuaalsete otsustustega, mille vaidlustamine ja korrigeerimine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Eelnimetatu ei peakski vajama põhjalikumat selgitust. Kaebaja on küll formuleerinud nõude õigusemõistmisega mitteseotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisena, mis formaalselt vaadatuna võiks küll halduskohtu pädevusse kuuluda, kuid sisuliselt see seda antud juhul siiski ei ole. Pealegi tõusetuks taolisel juhul kaebeõiguse piirangu küsimus vastavalt HKMS § 45 lg 2 ning ühtlasi oleksid tsiviilkohtumenetluse raames lahendatavate küsimuste- ja erinevate jõustunud kohtulahendite pinnalt tuletatavad nõuded ilmselgelt perspektiivitud või siis sellised, millega ei ole võimalik eesmärke saavutada ning need peaks tagastama halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 või 2 alusel. Praegu saab tõlgendada kaebust siiski pigem selliselt, et sisuliselt on soovitud vaidlustada tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud lahendeid, milleks on aga teistsugune menetluskord. Kaebus (nõuded), mille lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, tagastatakse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 punktile
20. Mis puutub kaebaja väitesse, et tsiviilkohtmenetluse seadustikus puudub teatav menetluskord ja et see võiks põhiseadusega vastuolus olla, siis kohus ei saa õigusaktide võimalikku vastuolu põhiseadusega abstraktselt hinnata. Konkreetse normikontrolli eelduseks on aga halduskohtu pädevus, kaebuse lubatavus ning teatava konkreetse normi asjassepuutuvas. Need eeldused antud juhul täidetud ei ole.
21. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta aga õigust pöörduda hiljem vastavaid tähtaegasid ja menetluskorda järgides uuesti kohtusse. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 loetakse kaebuse tagastamise korral, et see ei ole kohtu menetluses olnud.
22. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuigi kohus on selgitanud, et teistsuguse tõlgenduse korral võiks mõni teoreetiliselt võimalik nõue või mõned võimalikud nõuded osutuda ka ilmselgelt perspektiivituks või selliseks, mille puhul ei ole võimalik saavutada eesmärki ja mis eeldaks nende tagastamist halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 alusel, tagastab kohus kaebuse 3 praegu lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 punktist
23. Seega tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel ka kaebuselt tasutud 20 euro suurune riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4