← Eesti

2-22-103712/14

Obsah (12)§ 101§ 113§ 8§ 76§ 82§ 108§ 397§ 401§ 100§ 4034§ 4062§ 1132

2-22-103712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusliik Menetlusosalised ja nende esinda

§ 101

lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Inbank AS lepingu nr L89002749144 üles3 25.03.2021. Inbank AS loovutas 26.03.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS´le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest4, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile 2 Hageja nõuab kostjalt A.P.ilt hageja Aktiva Portfolio AS kasuks välja põhivõlgnevus 4095,77 eurot, intressid 211,77 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 863,05 eurot. Lisaks nõuab hageja lostjalt A.P. hageja Aktiva Portfolio AS kasuks välja viivised alates 29.03.2022 kuni põhinõude summas 4095,77 eurot täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4.

Mõista kostjalt A.P. hageja Aktiva Portfolio AS kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; 5. Mõista kostjalt A.P. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõuded on kujunenud alljärgnevalt: 2.1 Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 727,23 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 4095,77 eurot (4823,00 – 727,23). 2.2 Laenulepingus nr L89002749144 leppisid pooled intressimääraks 20,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 19.osamaksest, s.o. alates 15.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.03.2021 summas 211,77 eurot (73,72 + 72,92 + 65,13). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 211,77 eurot. 2.3 Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4095,77 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o. 20,90 % kooskõlas laenulepingu punktiga 2 (Lisa 1) ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 863,05 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 863,05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4095,77 eurot kuni sellekohase tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o.

8 % aastas alates 29.03.2022. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 4095,77 eurot x 8% = 327,66 eurot. 2.4 Lepingus nr L89002749144 on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Vastavalt laenulepingu tingimustele on lepingu igakuine haldustasu summas 2,50 eurot. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates 19.osamaksest, s.o. alates 15.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.03.2021 summas 7,50 eurot (2,50 + 2,50 + 2,50). Seega on lepingu haldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot. 2.5 Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust Hageja tõend dtl 26-32 Hageja tõend dtl 33 3 Hageja tõend dtl 34 4 Hageja tõend dtl 35 1 2 2

(8)2-22-103712 likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimustest 4.7. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid kokku 50,00 eurot. 2.6 Hageja menetluskuludeks, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, on riigilõiv 595,00 EUR ja esindustasu summas 660,00 EUR ning hageja taotleb lisaks ka kostjalt väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Kostja vastuväited ja tõendid. 2.
  2. Kostja on 31.05.2022 esitanud vastuse hagile, milles palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ning lugeda lepingu tühiseks kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja taotleb tasaarvestada juba tasutud raha kasutusse antud summaga. Tagastamisele kuulub põhiosa 2767,25 € ja viivised summas 287,68 €, kokku summas 3054,93 € 2.2.Kostja on teinud 24.08.2022 kompromissipakkumise hagejale, pakkudes kompromissisummat ning ajatatud maksegraafikut tasumisega 50 eurot kuus. 2.3.Hageja ja kostja on kohtule esitanud omapoolseid variante kompromissist, kuid kompromissini jõutud ei ole. 2.4.Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi kostja oma esmases 31.05.2022 vastuses konto väljavõttele, kuid kostja ei ole seda tõendit kohtule esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 5.
  6. Kostja sõlmis 25.06.2019 Inbank AS-iga laenulepingu nr L
  7. 5.2.Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalustest laenulepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud, vaid kostja tunnistab, et ta on tasunud 2055,75 eurot. 5.3.Inbank AS saatis 04.03.2021 kostjale laenulepingu L89002749144 ülesütlemise hoiatuse , 3

(8)2-22-103712 milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 5.4.Inbank AS ütles lepingu nr L89002749144 üles 25.03.2021 põhjusel, et kostja ei täitnud maksekohustusi korrektselt. 5.5.Inbank AS loovutas 26.03.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS´le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning teatas nõude loovutamisest kostjale. 6. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

3.3.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostjale on väljastatud laen summas kokku 4823,00 eurot. Vaidlus puudub selles osas, et kostja on hagejale teostanud tagasimakseid põhikohustuse ja kõrvalkohustuste eest kogusummas 2055,75 eurot. Sellest on hagiavalduse esitamise ajaks laenuandjale põhiosa katteks tasutud kokku 727,23 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 4095,77 eurot 8. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega

§ 100

mõistes.

§ 101

lg 1 punkti 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning punkti 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 9. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestas hageja viiviseid põhivõla summalt 4095,77 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o. 20,90 % kooskõlas laenulepingu punktiga 2. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 863,05 eurot. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse5 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 28.03.

  2. Kostja ei ole käesolevas vaidluses kohtu hinnangul esitanud tõendeid, mis annaksid aluse lepingu ülesütlemiseks või lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingute vastavust seaduses toodud piirangutele intresside ja krediidikulukuse määra osas. Kostja on väitnud, et laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta, ning sõlmitud leping on kostja hinnangul tühine. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide ümber lükatud kostja enda käitumisega lepingu täitmisel enam kui 1,5 aasta jooksul, mil kostja oli suuteline lepingut täitma, tasudes põhikohustuse ja kõrvalkohustuste eest kogusummas 2055,75 eurot. 5 Hageja Viivisearvestus dtl 36 4

(8)2-22-103712 11.

§ 4034

lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

§ 4034

lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 12. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised. 13. Kohus on seisukohal, et hageja on käesoleval juhul kohtu ette toodud tõenditega piisavalt tõendanud

§ § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 põhineva nõude olemasolu. Kostja vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta on kohtu hinnangul tõendamata ning vastuolus kostja enda faktilise käitumisega lepingulistes suhetes. Kohus märgib, et vaidlus puudub asjaolus, et kostja sõlmis 25.06.2019 Inbank AS-iga laenulepingu nr L89002749144, mille raames on kostja tasunud 2055,75 eurot. Kostja täitis nõuet kuni Inbank AS saatis 04.03.2021 hoiatuse lepingu lõpetamise kohta maksehäirete tõttu. Seega on kostja ise lepingut sõlmides ning laenumakseid tasudes näidanud enam kui 1,5 aasta vältel võimekust laenulepinguga võetud maksete tasumiseks. Kuna kostja on tasunud makseid enne hoiatuse saamist kokku 1 aasta ja 9 kuu vältel, peale mida esitas laenuandja esmase hoiatuse lepingu ülesütlemiseks. Kostja on esitanud vastutustundetu laenuandmise argumendi alles kohtumenetluse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks varasemalt pöördunud hageja poole oma maksevõimekuse languse, lepingu tähtaja pikendamise või muude ettepanekutega. Kohus märgib, et kostjal oli tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8 kohustus teavitada hagejat olulistest asjaoludest, millistena olid lepingus välja toodud: asjaolud, mis võivad kahjustada kostjapoolset Teenuselepingust tulenevate 5

(8)2-22-103712 kohustuste täitmist, sealhulgas: kostja on muutunud maksejõuetuks, või tema suhtes on kohtusse esitatud pankrotiavaldus, algatatud täitemenetlus või esinevad muud asjaluld, mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada teenuselepingu täitmist või takistavad või teevad võimatuks teenuselepingu täitmise; krediidivõimekuse halvenemisest sh. regulaarse sissetuleku vähenemisest või kohustuste suurenemisest või asjaoludes, kus kostja suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega on kostjalt välja mõistetud nõue, mis ületab 100 eurot
  1. Seega on pigem kostja ise jätnud täitmata lepingujärgse hageja/võlausaldaja teavitamiskohustuse ning rikkunud lepingut maksete tasumatajätmise teel. Tasumiskohustuse rikkumise tõttu on võlausaldaja Inbank AS esmalt saatnud 04.03.2021 kostjale laenulepingu L89002749144 ülesütlemise hoiatuse , milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja seejärel on Inbank AS lepingu nr L89002749144 üles öelnud 25.03.2021 põhjusel, et kostja ei täitnud maksekohustusi korrektselt. Seega on kostja jätnud oma lepingujärgsed kohustused võlausaldaja ees tahtlikult täitmata ning ei ole täitmata jätmise põhjustest võlausaldajat teavitanud.
  2. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud kohtule ühtki tõendit, millest nähtuvalt ei olnud kostja võimeline 25.06.2019 sõlmitud laenulepinguga võetud laenukohustusi laenu võtmise ajal tasuma või oleks olnud makseraskustes. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et kostja menetluses esitanud vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise osas on tõendamata ning kohtul puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
  3. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja põhinõue 4095,77 eurot koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole põhivõla arvestusele esitanud vastuväiteid. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4095,77 eurot.
  4. Vastavalt laenulepingutele ja maksegraafikutele oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Kostja ei ole hageja lepinguhaldustasu nõudele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja lepinguhaldustasu nõue summas 7,50 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
  5. Lisaks põhivõlgnevusele ja lepinguhaldustasule nõuab hageja kostjalt ka intressi, viivist ja sissenõudmiskulusid vastavalt hagi esitamise seisuga intressi 211,77 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 863,05 eurot. Kuna laenuandja on kostjaga sõlmitud laenulepingud üles öelnud, siis on kostja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma ja tasuma laenulepingu kehtivuse aja eest kokkulepitud intressi ning alates laenulepingu ülesütlemisest kuni kohustuse täitmiseni viivist. 18.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale. Laenulepingus nr L89002749144 leppisid pooled intressimääraks 20,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 19.osamaksest, s.o. alates 15.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.03.2021 summas 211,77 eurot (73,72 + 72,92 + 65,13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress kogusummas211,77 eurot. 19. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4095,77 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o. 20,90 % kooskõlas laenulepingu punktiga 2 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Viivise nõudmiseks annab aluse

§ 113lg 1 esimene lause, mille kohaselt 6 Hagiavalduse lisa: Autolaenu leping nr L89002749144 p.8 dtl 30 6

(8)2-22-103712 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kostja viivise perioodi ja summat ei vaidlusta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgsed viivised kogusummas 863,05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4095,77 eurot kuni sellekohase tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o.

8 % aastas alates 29.03.

  2. Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on

§ 1132

lg 2 p 2 ja 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot (p 2) ning sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (p 3). kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks peale lepingu lõppemist saatnud vaidlusaluse lepinguga seoses kostjale võlateatisi. Kostja on sissenõudekuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata kostjalt nõude 50 euro sissenõudekulu väljamõistmiseks. Menetluskulud

  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 595 eurot ning õigusabikuludest kokku 5,5 tunni eest, kogusummas 660 eurot. Hageja taotleb lisaks kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses menetluskuludelt kogusummas 1255 eurot. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
  2. Kohus leiab, et tegemist on osaliselt mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses õigusabile kulutatud aeg ebamõistlikult suur, mistõttu kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 4 tundi hinnaga 120 € tund s.o. 480 eurot.
  3. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 0,9% ulatuses hageja kanda ja 99,1% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 1075 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1065,32 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7

(8)2-22-103712
  1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
  2. Kohus kuulutab kohtuotsuse
  3. veebruaril 2023 avalikult e-toimiku kaudu ning toimetab kohtuotsuse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.