← Eesti

1-17-5748/74

Obsah (7)§ 202§ 65§ 64§ 184§ 68§ 76§ 199

1-17-5748 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-5748 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõl

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Mikhail Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le Mikhail Filippovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 121,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Mikhail Filippovilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi 121,20 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 20,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700051534 ning selgitus „Mikhail Filippov, 1-17-5748, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, 1

(7)1-17-5748 suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Mikhail Filippovile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 01.08.2017. a otsusega tunnistati Mikhail Filippov süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuu pikkune vangistus.

Kohaldades

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 mõisteti liitkaristuseks Harju Maakohtu 04.08.2016.

a otsusega nr 1-16-6330 vangistus 3 aastat 7 kuud. Mõistetud liitkaristusest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust. Samuti tunnistati Mikhail Filippov Harju Maakohtu 01.08.2017. a otsusega süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 04.08.2016. a otsusega nr 1-16-6330 vangistus 7 aastat.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Ärakandmisele kuuluva vangistuse 6 aastat 11 kuud 28 päeva kandmise alguseks loeti 08.02.

  1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 17.08.
  3. Viru Vangla esitas 08.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Filippovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Isik on väljasaadetav pärast vangistuse ärakandmist, kuna tal puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
  4. Kohtule edastatud 09.12.2022 kirjalikus seisukohas avaldab Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkin, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et ta saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav M. Filippov kinnitas 19.12.
  6. a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väljasaatmisega ta nõus ei ole, sest kardab Venemaale minna. Ta on terve elu seotud Eestiga,ainus seos Venemaaga oli isa kaudu. Isa tuli Eestisse 80-ndatel aastatel. Nüüdseks on isa surnud, isa suri Eestis. M. Filippov selgitab, et kui ta oli 6-aastane, siis käis Venemaal. Praegu ei ole tal seal kedagi. Väljasaatmise otsuse on vaidlustanud ja seda vaatab läbi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja. Kodakondsuse on saanud isa kaudu. Varem ta ei teadnud, et kodakondsusega tulevad sellised probleemid. Kui ta sai 30-aastaseks, siis hakkas õppima eesti keelt. Vabanemise korral soovib ta asuda elama xxx. Soovib ise hakkama saada. 2

(7)1-17-5748 Praeguseks on ta nii kaua kinni istunud, et mõistab oma soovi narkootikume mitte tarvitada. Esimene karistus oli nii lühike, et ta ei mõistnud muudatuste vajadust. Ta oli noor ja rumal, tarvitas narkootikume ning tal ei õnnestunud varasema karistuse ajal narkootikumide tarvitamisest loobuda. Rehabilitatsioonikeskus ei võtnud teda enda juurde, sest põhjenduste järgi tarvitas kergeid narkootikume ning ei sobinud rehabilitatsioonile. Abielus ta ei ole ning ülalpeetavad puuduvad. M. Filippov avaldas, et kahetseb toimepandut ning palus kohtul teda usaldada. Ta soovib vabaduses töötada ja näha ema. Oma ema ei ole tanäinud juba kuus aastat. Ema on invaliid ega ole saanud M. Filippovit vanglas vaatama tulla. Ta on vabaduses nõus tegema kõiki töid. Vanglas töötab xxx. Ta on kindel, et saab hakkama miinimumpalgaga, kuna käimas on pankrotimenetlus. Vabanemise korral suhtleb ema ja õega, rohkem tal kedagi ei ole. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Õppis programmis, kuidas õigesti elada ilma narkootikumideta. Kui vaja, siis läheb psühholoogi juurde, kuid eesmärk on ise hakkama saada. Kaitsja seisukohtadega on nõus.
  1. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada M. Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega kontrollitud keskkonda. Kaitsja avaldab, et usub oma kaitsealust. Viibides ligi kuus aastat vangistuses ja olles noor inimene, siis on muutused usutavad. Kogu vangistuse jooksul ei ole olnud mitte mingeid rikkumisi. M. Filippov on kogu aeg olnud tööga hõivatud ja on omandanud eriala. Eesti keelt on omandanud istungil kuuldu järgi edukalt. Distsiplinaarkaristused puuduvad. M. Filippov on õigel teel, et oma eluga hakkama saada. Ta on aru saanud oma narkosõltuvusest ja teab, kust vajaduse korral abi saada. M. Filippov on lapsest saadik elanud Eestis. Väljasaatmise otsus on vaidlustatud kohtus. Vangla avaldatud tingimuslik klausel on inimõiguste rikkumine. M. Filippovil on temast sõltumatult lapseealisena tekkinud seos Venemaaga. M. Filippov on karistuse kandmise ajal näidanud end igakülgselt positiivselt ja väärib ennetähtaegselt vabanemist. M. Filippov on sõjavastane ja ei soovi saada noore inimesena mobiliseerituks võõrriigi armeesse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil M. Filippovi ning tema kaitsja, on seisukohal, et M. Filippov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on M. Filippovi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

  1. M. Filippov soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Iseloomustuse kohaselt on majutusteenuse pakkuja nõusolek M. Filippovi sinna elama asumiseks olemas. Samas on M. Filippovi tähtajaline elamisluba tunnistatud kehtetuks. Kohtuistungil kõlanu kohaselt on M. Filippov Politsei- ja Piirivalveameti haldusakti vaidlustanud. Iseenesest haldusakti peale halduskohtule kaebuse esitamine ei peata selle haldusakti kehtivust. Samas ei välista seadus võimalust, et süüdimõistetu, kellel kehtiv elamisluba puudub, vabastatakse vangistusest tingimisi ennetähtaega. Sellisel juhul õigusliku aluse käitumiskontrolli tähtaja lõpuni Eestis viibimiseks annab talle välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.
  2. a määrus nr 3-17-1545/68, p 7). Seega elukoht, kuhu vabanemise korral siirduda, on M. Filippovil olemas. 3

(7)1-17-5748 10. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Karistuse kandmise perioodil on M. Filippovi käitumises paljugi positiivset. Ta on olnud pidevalt hõivatud tööga ja seda erinevatel ametikohtadel. Karistuse kandmise ajal on ta omandatud xxx eriala. Käesoleval ajal töötab vanglas xxx. Erinevad omandatud tööoskused soodustavad vabanemise korral töökoha leidmist. Läbitud on sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Programmi läbiviija sõnul on kinnipeetav motiveeritud kaineks eluks. Ta on võimeline riskiolukordasid analüüsima ning järeldusi tegema. Vabanemise korraks on tal olemas elukoht. Riigikeelt omandas M. Filippov kursustel. Omandatud on eesti keele oskus tasemel A2 ja seejärel tasemel B
  2. Kohtuistungil suhtles M. Filippovi eesti keeles. Toetavad suhted on ema ja õdedega. Iseloomustuses toodu kohaselt kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse suhtub positiivselt ning suhtleb viisakalt. M. Filippovi soov on elada seaduskuulekalt, ta tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut. Samuti toob kohus välja, et M. Filippov on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad.
  3. Vabanemise korral on M. Filippovil võimalus asuda elama aadressile xxx. Varasemalt on M. Filippov elanud xxx ning kuriteod on toime pandud mh oma elukohas. Seega varasemast erinevale aadressile elama asumine võiks iseenesest mõjuda positiivselt isiku resotsialiseerumisele. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus aga sellegagi, et soovikohane elukoht on ühiselamus. Üldteadaolevalt on ühiselamutes ka keerulise minevikuga elanikke. Kui inimest ümbritsevad kriminaalse minevikuga isikud, on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrgem. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et mõlemad kehtivad kriminaalkaristused on M. Filippovile jõustunud kohtuotsuste kohaselt mõistetud ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine amfetamiini oma elukohas valmistase eest. Seejuures on M. Filippov kuriteod toime pannud oma erinevates elukohtades. Seega on M. Filippovil teadmised ja oskused narkootiliste ainete käitlemisel kodustes tingimustes. Seega elukoha muutus ei ole selline tingimus, mis vaieldamatult garanteerib isiku seaduskuuleka elu.
  4. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Kuigi selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, on kohus siiski mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust või isiku elutingimustest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Kohus leiabki praegusel juhul, et M. Filippovi ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi, mis annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. M. Filippovi puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. 4

(7)1-17-5748
  1. M. Filippov tunnistati Harju Maakohtu 01.08.
  2. a otsusega süüdi ja ta kannab karistust rahvatervise- ja varavastase süüteo toimepanemises. Süüdimõistev kohtuotsus on tehtud raskendavate kvalifitseerivate tunnuste alusel. Lisaks mõisteti M. Filippovile karistus kohtuotsuste kogumis. Seega tuleb arvestada, et M. Filippovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ehk tegemist ei olnud ühekordse õigusvastase käitumisega.
  3. Kohus peab seejuures oluliseks, et Harju Maakohtu 04.08.
  4. a otsusega mõisteti M. Filippovile koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes
  5. a septembri keskel. Kriminaalhooldusel olles on M. Filippov ligemale viis kuud kestnud katseajal rikkunud erinevaid nõudeid ja kohustusi. Esimese registreerimisnõude rikkumise pani M. Filippov toime 16.01.2017 ja seejärel 30.01.
  6. Lisaks ei elanud M. Filippov määratud elukohas. Sellest tulenevalt asus Harju Maakohus 22.02.
  7. a määruses seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus M. Filippovile Harju Maakohtu 04.08.
  8. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Karistus jäeti täitmisele pööramata otstarbekuse tõttu, kuna M. Filippov viibis teises kriminaalasjas alates 08.02.2017 vahi all. Seega varasem karistus M. Filippovi käitumisele mõju ei avaldanud, kuivõrd ta ei olnud pärast vangistusest vabanemist võimeline katseaega edukalt läbima ning pani vabaduses toime uue süüteo.
  9. Praeguseks on M. Filippov tõepoolest viibinud vangistuses pikemat aega, s.o üle 5 aasta. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et uute kuritegude toimepanemist võib M. Filippovi puhul soodustada sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Filippovil diagnoositud narkosõltuvus. Ta alustas tarvitamist umbes 18-aastaselt. Viimati tarvitas
  10. aastal enne vangistust. Seega on M. Filippov olnud narkootiliste ainete tarvitaja ca 9 aastat ning ainult vangistuses viibimine on katkestanud tema aastatepikkuse tarvitamisharjumuse. Omal käel pole M. Filippov oma probleemile lahendust leida suutnud. Kuigi M. Filippov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine pikaaegse tarvitaja puhul siiski nii lihtne olla, kui M. Filippov loodab. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta suudaks ka vabaduses narkootilistest ainetest eemale hoida. Tema tarvitamisharjumus on pikaajaline ning vabaduses ta oma probleemiga ei tegelenud. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas M. Filippov narkootilisi aineid üldise meeleolu parandamiseks. Kui inimene raskuste tekkimisel leiab väljapääsu sõltuvusainete tarvitamises, siis eksisteerib märkimisväärne oht tagasilanguseks ning selle tulemusel suureneb ka uute süütegude toimepanemise oht. M. Filippovile võib ju määrata keelu mitte tarvitada narkootilisi aineid, kuid füüsiliselt keegi teda takistada ei saa. Ka Harju Maakohtu 04.08.
  11. a otsusega määrati M. Filippovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sellele vaatamata esitas M. Filippov 14.11.
  12. a kriminaalhooldajale seletuse, milles ta selgitas, et tarvitas 11.11.2016 Tallinnas Lasnamäel amfetamiini (vt kriminaalasjas nr 1-16-6330 kriminaalhooldaja 02.02.
  13. a erakorraline ettekanne). Lisaks on M. Filippov karistusregistri väljavõtte järgi süüdi tunnistatud 15.01.2017 narkootikumidega seotud väärteo eest. M. Filippov mitte üksnes ei tarvitanud katseajal narkootilisi aineid, vaid pani toime ka uue narkokuriteo, mis seisnes selles, et ta valmistas ebaseaduslikult kemikaale (äädikhape, 2propanool (ispropüülalkohol), atsetoon, soolhape ja lämmastikhape), fenüülnitropropeeni ja fooliumpaberi tükke kasutades fenüülnitropropeenmeetodil suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis kuni kinnipidamiseni oma elukohas. Seega on M. Filippovile omane panna toime narkootikumidega seotud süütegusid. Narkokuritegude retsidiivsusrisk on juba üldiselt väga kõrge ning M. Filippovi senine käitumine kinnitab seda, et ka tema puhul on uute narkokuritegude korduva toimepanemise risk keskmisest kõrgem. 5
(7)1-17-5748
  1. Lisaks on M. Filippovi puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks varalise kasu saamine. Rahvatervise ja varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuna on materiaalsete raskuste tekkimisel, eriti olukorras, kus isiku vastu on nõudeid suurusjärgus 12 503,72 eurot, märkimisväärne oht uute kuritegude toimepanemiseks. M. Filippovi sõnul käib tema suhtes pankrotimenetlus, kuid puuduvad andmed selle kohta, et M. Filippov oleks rahalistest kohustustest vabastatud. Vastupidiselt, iseloomustuse kohaselt omab M. Filippov märkimisväärses ulatuses võlakohustusi ning vabaduses viibimise perioodil puudus tal huvi võlgade tasumiseks. M. Filippov ei ole üldjuhul töötanud ametlikult ja enne karistuse kandmisele asumist oli hõiveta, seega on alust arvata, et ta on kuritegusid toime pannud enda materiaalse olukorra parandamiseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodut kinnitab Harju Maakohtu 01.08.
  2. a otsuses kajastatu, mille kohaselt tunnistati M. Filippov süüdi ka

§ 202

lg 2 p 2 järgi selles, et tema olles 25.02.2014 karistatud

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, hoidis ja turustas teadlikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Samuti on vangla iseloomustuses märgitud, et vabaduses olles teenis M. Filippov tulu enamasti kriminaalsel teel. M. Filippov on avaldanud valmisolekut teha vabanemise korral ükskõik millist tööd, kuid töökohagarantiid ta esitanud ei ole. Kui isik ei ole astunud samme töökohagarantii saamiseks ja teada on, et inimene vajab oma esmavajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid, on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur.

  1. Kuigi M. Filippov avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjusi ning soovib elada seaduskuulekalt, siis puudub kohtul veendumus tekkinud muutuste reaalse elluviimise võimekuses. Kohtuistungil kõlas, et M. Filippov soovib olla toeks oma lähedastele ning muutub ka elukoht. Kohus meenutab, et varasemalt on M. Filippovil olnud samuti lähedased ning kindel elukoht. Nimetatud asjaolud M. Filippovi seaduskuulekat elu ei taganud. Arvestades M. Filippovi seniseid probleeme narkootiliste ainetega (vt määruse p 15), siis on selge, et lihtsalt soovist narkootilisi aineid mitte tarvitada ei pruugi tema puhul piisata, vaid sellega tuleb aktiivselt tegeleda (nt otsida psühholoogilist tuge, pöörduda spetsialisti poole, liituda tugirühmaga). Samas istungil antud selgitustest nähtuvalt ei ole M. Filippovil konkreetset ja läbimõeldud plaani, kuidas vabaduses oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. Ta märkis vaid, et kui vaja, siis pöördub abi saamiseks psühholoogi poole. Pikaaegse tarvitaja puhul ei ole aga kohtu hinnangul sellisel viisil probleemiga tegelemine tõhus, kuivõrd probleemi tekkimist tuleb ennetada, mitte tegeleda sellega alles tagajärgede saabumisel. Seega tuleks M. Filippovil läbi mõelda konkreetne plaan, kuidas vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda ja milliseid samme astuda tagasilanguse ennetamiseks. Samuti tuleks M. Filippovil astuda konkreetseid samme selleks, et vabaduses oleks tal garanteeritud töökoht, mis võimaldaks minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi vangistuses viibimise ajal on töökoha otsimine raskendatud, ei ole see siiski välistatud.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  3. M. Filippovi kaitsja Margus Viira esitas 19.12.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 121,20 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10 ja § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 121,20 eurot (sh käibemaks). 6

(7)1-17-5748 KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub M. Filippovilt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kaitsjatasu 121,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates M. Filippovi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 12 503,72 euro suurune võlgnevus ning vanglas sissetulek minimaalne – määrab kohus, et M. Filippov peab kaitsjatasu, s.o 121,20 eurot tasuma osamaksetena kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 20,20 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on M. Filippovil võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.