1-20-2760/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2760 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus Jarno Tomsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Jarno Tomsoni (isikukood 37212174210) ja tema kaitsja jurist Indrek Repnau, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 17.06.2020 määrusega tunnistati lubatavaks Jarno Tomsoni suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28.11.2019 otsuse nr B6881-19 täitmine Eesti Vabariigis ning loeti J. Tomsoni poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud. J. Tomsoni karistuse kandmise alguseks loeti 13.07.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 13.10.
7. Viru Maakohtu 31.03.2023 määrusega jäeti J. Tomson ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vaidlust ei ole selles, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud. Täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. Maakohus prokuratuuri põhistamata seisukohta ei arvestanud. 2.
8. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud eeskujulik. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser suhtlemise eeskirjade rikkumise eest). Vangla iseloomustusest nähtuvalt tegemist ei ole üksiku juhuslikku laadi juhtumiga, vaid pigem J. Tomsonile iseloomuliku käitumisega, kui J. Tomson võib käituda ebaviisakalt ja agressiivselt. 2022 seisuga esines suhtlusel ametnikega konflikte, viimane neist leidis aset 15.11.
9. 29.09.2022 ja 15.11.2022 koostati isiku suhtes kolm ettekannet, kus kinnipeetav vanglaametnikega ebasobivalt käitus. Lisaks toimunud intsidentide raames kohaldati J. Tomsoni suhtes VangS § 69 tulenevaid täiendavaid julgeoleku abinõusid. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu rikub käitumisreegleid isegi olles range järelevalve all kinnipidamisasutuses ning teeb seda viisil, et vanglaametnikud peavad vajalikuks täiendavate julgeoleku abinõude kasutamist, mis osutab süüdimõistetust tulenevale ohule. See tekitab tõsist kahtlust, kas ta suudab käituda õiguskuulekalt olles vabaduses. 2.
10. J. Tomson kannab karistust raskendavatel asjaoludel narkootikumide salakaubaveo eest. Ta püüdis toimetada Rootsi väga suurt kogust kangetoimelisi narkootikume: tema juhitud sõiduautost leiti 199,9 grammi kokaiini, 3892 grammi amfetamiini ja 16 791,3 grammi MDMA-d, mis olid peidetud auto kütusepaaki ning tagaistme seljatoe ja polstri sisse. Ehk tegemist on raske narkokuriteoga. Kehtiva kohtupraktika järgi üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus (Tartu ringkonnakohtu 17.05.2022 määrus asjas, p 12). Seega võib J. Tomsonilt edaspidigi karta raskete kuritegude toimepanemist. Hoolimata sellest, et J. Tomsonil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kannab ta vangistust juba seitsmendat korda. Selle pinnalt ei saa järeldada muud, kui et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning J. Tomson on jätkanud kuritegude toimepanemist. Pole põhjust loota, et praegune vangistus on suunanud J. Tomsoni õiguskuulekale teele. 2.
11. Vangistuses olles J. Tomson on läbinud sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Eluviisitreening ning osalenud tööhõives. Positiivsed on ka tema vabanemisjärgsed tingimused (on olemas kindel elu- ja töökoht). Samas, näiteks vabanemisjärgsete elutingimuste osas tuleb öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. J. Tomson on varemgi oma aega tööga sisustanud ja elatist teeninud. See aga pole suutnud teda kuritegudelt hoida. Kindel pole seegi, kas töötamisega tekkiv tulu suudab katta tema vanglaeelsel perioodil välja kujunenud tarbimisharjumusi. 2.
12. J. Tomsoni osas on probleemiks pikka aega olnud tasumata võlad. Need on praeguseks suuremas osas kustunud nii et, iseenesest vastab tõele kaitsja tähelepanek, et kunagisest nõudest 94015,12 eurost täiteasjas nr 172/2008/5594 on tänaseks alles 2031,15 eurot. Samas kohtutäituri kinnitusel, võlasumma ei olnud tasutud J. Tomsoni poolt, vaid tunnistatud aegunuks Maksu- ja Tolliameti poolt. Seega ei saa rääkida, et võla kustumine on toimunud tänu süüdimõistetu aktiivsele tegevusele oma kohustuse täitmisel. Ei saa olla kindel, et vabaduses ei teki J. Tomsonil jälle võlad, mis võib J. Tomsonit uuesti ajendada kuritegelikul teel raha teenima. Kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat suutmatust hoida oma tulud ja kulud tasakaalus, võib tekkida kinnipeetaval ka kindla elu- ja töökoha olemasolu korral olukord, kus isik asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas uusi kuritegusid toime panema. Määruskaebused
13. Viru Maakohtu 31.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Tomsoni kaitsja jurist Indrek Repnau, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada J. Tomson tingimisi enne tähtaega. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei nõustu J. Tomsoni ennetähtaegse vabastamisega, võimaldada vanglateenistusel esitada kohtule materjalid J. Tomsoni ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks 6 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. 3.
14. Maakohtu põhjendustest ei ole aru saada, kas maakohus tugineb üksnes vangla poolt väljendatud kahtlusele, mille kohaselt J. Tomson võib käituda ebaviisakalt ja agressiivselt või on maakohtul ka oma seisukoht, millele nimetatud veendumus tugineb. Maakohus kinnitab veendunult, et süüdimõistetu rikub käitumisreegleid isegi olles range järelevalve all kinnipidamisasutuses. J. Tomsonil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mille kohaldamise käigus on vangla administratsioon uurinud konkreetse rikkumisega seotud asjaolusid. Maakohtu määrusest ei selgu, millised on J. Tomsoni poolt toime pandud korduvad käitumisreeglite rikkumised. Seetõttu on alusetud maakohtu viited korduvatele käitumisreeglite rikkumisele. 2 3.
15. Maakohus viitab määruses J. Tomsonil lasuvatele rahalistele kohustustele ning heidab J. Tomsonile ette tegevusetust ning passiivsust nende tasumisel. Samas on maakohus toonud välja fakti, mille kohaselt viibib J. Tomson vanglas kuuendat korda. Selle juures on maakohus jätnud tähelepanuta, et vanglas viibival isikul puudub võimalus vabalt kasutada rahalisi vahendeid, vaid tema rahaliste vahendite kasutamine on rangelt reguleeritud seaduste ning nende alusel kehtestatud alamate õigusaktidega. 3.
16. Puudub vaidlus, et J. Tomsoni näol on tegemist isikuga, kellel on tööharjumus ning kes ka vanglas viibides soovib tööd teha. Sellega on nõustunud ka maakohus. Vanglas viibiv süüdimõistetu on üldjuhul kohustatud töötama (VangS § 37 lg 1), kuid siin ei piisa üksnes vanglas viibiva isiku tahtest. Nimelt tagab vanglas viibivale süüdimõistetule töö vangla administratsioon. Antud juhul on vangla administratsioon maakohtule esitatud dokumentides tõdenud, et nad ei ole käesoleval ajal J. Tomsonile vanglas tööd taganud, kuid ei ole esitanud mõjuvaid argumente, miks nad ei ole J. Tomsonile kui isikule, kes on eelnevalt vanglas aktiivselt töötanud, praegu tööd taganud. J. Tomsoni vanglas töötamisest saadud sissetulekust on kindel osa kantud vastavalt kehtivatele õigusaktidele rahaliste nõuete katteks. J. Tomsonil puudub vanglas viibides õigus anda korraldusi, millises ulatuses ja kuhu tuleb tema poolt vanglas tööga teenitud rahalised vahendid kanda. Täiteasju menetlevatel kohtutäituritel on muuhulgas õigus pöörata sissenõue vanglas viibiva isiku sissetulekutele. Olukorras, kus kohtutäitur on jätnud selle tegemata ei saa vanglas viibivale isikule ette heita tegevusetust rahaliste nõuete tasumisel. J. Tomsoni enamus täiteasju on seaduse järgi aegunud nii põhinõude kui ka täitekulude sissenõudmises, kuna nendes on alustatud täitemenetlused vähemalt 10 aastat tagasi. Rahaliste nõuete tasumise intensiivsuse osas ei saa teha etteheiteid ainult J. Tomsonile, vaid kriitiliselt tuleb vaadata nii vangla tegevusele kui vanglas viibivale isikule töö tagajale kui ka kohtutäiturite tegevusele rahaliste nõuete sissenõudmisel. 3.
17. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul esinevad põhjendatud alused J. Tomsoni ennetähtaegseks vabastamiseks. Seda eelkõige põhjusel, et kriminaalhooldusele allutatuna vabaduses viibides on J. Tomsonil oluliselt laiemad võimalused lahendamaks temal lasuvate rahaliste kohustuste aktiivset likvideerimist. Teatavasti on kriminaalhooldusele allutatud isiku üheks kohustuseks esitada kriminaalhooldusametnikule dokumente rahaliste kohustuste täitmise kohta. 3.
18. Arvestades J. Tomsoni isikut ja teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid on kaitsja seisukohal, et juhul kui kohus ei nõustu käesoleval ajal J. Tomsoni ennetähtaegse vabastamisega, siis võimaldataks vanglal esitada kohtule materjalid J. Tomsoni ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Nimetatud aeg on kaitsja hinnangul piisav jälgimaks, kas J. Tomson on suuteline alluma vangla sisekorrale rikkumisi toime panemata.
19. Viru Maakohtu 31.03.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Tomson, kes palub ennast vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kokkuvõtlikult kirjeldatakse määruskaebuses distsiplinaarkaristuse määramise asjaolusid. Käesoleva võlgnevuse suurust arvestades ning arvestades, et J. Tomsonil on töökoht, on ta motiveeritud võlgnevusi tasuma ja seaduskuulekat elu elama. Sotsiaalprogrammid Õige Hetk ja Eluviistreening on süüdimõistetut väga motiveerinud. J. Tomsonil on väga tugev side vangla pastoriga, kes on muutnud tema ellu suhtumist paremuse poole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks, mistõttu jäävad need edutuks. Esitatud määruskaebustes puuduvad argumendid, mille alusel 3 asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusel olles saaks olema õiguskuulekas.
21. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et J. Tomsoni ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest ning arvestades süüdimõistetu käitumist vangistuses puudub usk, et seda muudaks ka kriminaalhooldusel olek koos lisakohustustega. Kaitsja räägib küll üldsõnaliselt, et süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid need asjaolud ringkonnakohtule ei nähtu. On kummastav, et süüdimõistetu, kes on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk 15.04.2021-04.08.2021 ning mille tulemuseks peaks olema see, et süüdimõistetu oskab oma käitumist juhtida ja on motiveeritud õigusrikkumisest hoiduma, on karistatud 06.12.2022 distsiplinaarkorras eeskirjade rikkumise eest. Õige on ka seisukoht, et J. Tomson ei oska oma käitumist juhtida isegi range järelevalve tingimustes, seega puudub usk sellesse, et ta teeks seda vabaduses. Lähtuvalt uuest Riigikohtupraktikast asjas nr 1-15-1446 on aktsepteeritud süüdimõistetut iseloomustava materjalidena arvestada ka kustunud karistusi. Süüdimõistetu varasem elukäik, eriliigiliste kuritegude toimepanemine ja vangistuses viibimine juba kuuendat korda, näitab, et isiku käitumine on kuritegelik ning puuduvad argumendid, mis lükkaksid selle ka käesolevalt ümber. Määruskaebusest ei nähtu, mis on need asjaolud, mis maandaksid J. Tomsoni uute kuritegude riski või millised oleks olnud muutused süüdimõistetu osas ära kantud vangistuse jooksul. Uusi õigusrikkumisi maandavaks ei ole J. Tomsoni puhul ka kriminaalhooldus. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et ta on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimeline oma käitumist muutma või kehtestatud korda järgima. J. Tomson on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda kuritegelikku käitumist muutma, omades distsiplinaarkaristust. Kui vangistusel ei ole süüdimõistetu üle mõju, siis puudub veendumus uskuda, et selline mõju oleks kriminaalhooldajal. Enamgi veel, J. Tomson on kriminaalhoolduse nõuetele allutatud olnud kahel korral, mis ei ole oma eesmärki täitnud. Käitumiskontroll 09.07.2003-27.06.2006 seoses Pärnu Maakohtu 27.06.2003 otsusega lõpetati, kuna kandmata karistus pöörati täitmisele. Käitumiskontroll 05.01.2009-09.08.2010 seoses Pärnu Maakohtu 05.01.2009 otsusega lõppes küll tähtaja saabumisel, kuid oli probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, kuna süüdimõistetu ei ilmunud kokkulepitud aegadel vastuvõttudele. Kaitsja ei ole rahul, et kuigi süüdimõistetut on karistatud 1 rikkumise eest, on maakohus tõdenud, et süüdimõistetu rikub vanglas käitumisreegleid. Kaitsja määruskaebuses on teostatud sõnade mängu, mis ei oma asja lahendamisel kaalukat tagajärge. Maakohus on tuginenud vangla iseloomustusele ja tõdenud, et isikut on karistatud ühel korral distsiplinaarkorras, kuid iseloomustusest nähtub, et isikul on olnud probleeme ka laiemalt. Ringkonnakohus selle arvestamises probleemi ei näe, sest iga rikkumine ei pruugigi jõuda karistuseni. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et J. Tomsoni suhtumine ametnikesse on küsitav. 29.09.2022 ja 15.11.2022 koostati isiku suhtes kolm ettekannet, kus kinnipeetav vanglaametnikega ebasobivalt käitus. Lisaks toimunud intsidentide raames kohaldati J. Tomsoni suhtes VangS § 69 tulenevaid täiendavaid julgeoleku abinõusid. Isegi, kui jätta kõrvale, et nende suhtes ei ole koostatud distsiplinaarkaristuse otsust ja üldse jätta kõrvale muud intsidendid peale kehtiva distsiplinaarkaristuse, siis juba ainuüksi selle eest mõistetud karistus ja teo aluseks olev käitumine näitab üheselt, et süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist reguleerima ega korrale alluma. Kui süüdimõistetu ei olnud rahul talle määratud distsiplinaarkaristusega, oleks tulnud tal see ettenähtud korras vaidlustada. Käesolevalt õigustused seoses sellega enam asjakohased ei ole. 4
22. Kui süüdimõistetu paneb toime kuritegusid, siis tuleb tal arvestada, et sellega võivad kaasneda ka rahalised kohustused. Seega süüdistada kedagi teist selles, et süüdimõistetu on vangis, on töötanud vanglas ja nüüd ei saa töötada, ei ole tasunud rahalisi vahendeid või talle ei sobi täituri tegevus kulude mahaarvamisel, on põhjendamatu. Sellise olukorra, et süüdimõistetu nõuded on suunatud täitemenetlusse, on loonud süüdimõistetu ise. Nagu on ka maakohus analüüsinud, siis süüdimõistetu puhul ei nähtu, et ta oleks olnud motiveeritud nõudeid tasuma, mistõttu on need vähenenud üksnes aegumise tõttu. Asjakohatu on ka kaebamine osas, miks ei ole süüdimõistetule vanglas võimaldatud jätkuvalt olla tööga hõivatud. Nagu nähtub VangS § 38 lg-st 1, siis vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. J. Tomsonil võib olla küll tööharjumus, kuid nagu on tõdenud ka maakohus, siis töötamise võimalus ei ole motiveerinud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma.
23. Ringkonnakohus ei pea samuti põhjendatuks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, sest isiku suhtes ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ja see ei ole tema puhul saavutatav ka kriminaalhooldusega. Kaitsja hinnangul annavad süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud aluse VangS § 76 lg 4 alusel kohaldada ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamisele lühemat tähtaega. Kuna süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega vangistuses, et ta ei ole oma käitumist muutnud, ei pea kohus võimalikuks ka sellise soodustuse kohaldamist.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas