Obsah (9)

§ 429§ 5§ 230§ 438§ 173§ 174§ 162§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2023, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10632 Tsiviilasi XX hagi YY kinkelepingu

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 alusel, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 12.1 08.12.2022 kohtuistungil loobus hageja enda 06.07.2021 esitatud hagis toodud tuvastusnõudest: tuvastada, et hageja on taganenud 09.04.2012 notar QQ juures sõlmitud notariaalsest kinnistu kinkelepingust, millega hageja kinkis kostjale xkinnistu. 12.2 Hagejal ei ole üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest, sh lepingu tagasitäitmise nõue (RKTKo 3-2-1-71-16, p 12). Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta tuvastusnõude osas. Hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel

§ 230

lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (RKTKo 3-2-1-137-07, p 13).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud: 14.1 X kinnistu kuulus kuni 17.04.2012 hageja ainuomandisse; 14.2 Pooled sõlmisid 09.04.2012 notariaalse kinnisasja kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse, millega hageja kinkis x kinnistu kostjale (I kd tl 14-21); 14.3 06.07.2021 koos hagiavaldusega esitatud avalduses taganes hageja kinkelepingust (I kd tl 1).
2. Hageja tugineb 09.04.2012 sõlmitud kinkelepingust taganemisele ja sellest tulenevale tagasinõudeõigusele. Pooled vaidlevad, kas kostja on hagejaga käitunud sellisel viisil, mis andnuks hagejale õiguse kinkelepingust taganeda.
3. Võlaõigusseadus (VÕS) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 3 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või kinkija taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust.
4. VÕS § 268 lg 1 alusel nõude rahuldamise otsustamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas on täidetud kinkelepingust taganemise nii formaalsed kui sisulised eeldused. 17.1 Hageja on koos hagiavaldusega 06.07.2021 esitatud taganemisavalduses avaldanud, et taganeb kostjaga 09.04.2012 sõlmitud kinkelepingust ning soovib kingitud vara tagastamist. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud 24.07.2021 (I kd tl 110 pöördel). 17.2 Taganemisavalduses on hageja märkinud, et kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust – kostja on olnud hagejaga alates 1999 vägivaldne, nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning on korduvalt visanud hageja koos tütrega elukohast välja. 2019 ähvardas kostja hageja poega relvaga, mille osas algatati kriminaalmenetlus. 17.3 Arvestades VÕS § 270 lg 1 sätestatud piiranguga võiksid 06.07.2021 taganemisavalduse aluseks olla ajavahemikul 06.07.2020-06.07.2021 toimunud konkreetsed sündmused või kostja käitumisaktid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et iga kostjale etteheidetava käitumisakti toimumisaeg saab olla iseseisev alus taganemiseks ning taganemisaluse tähtaeg hakkab kulgema konkreetsest käitumisaktist teadasaamisest. 17.4 Hagis on hageja taganemisalusena kirjeldanud järgmist kostja konkreetset käitumisakti ajavahemikul 06.07.2020-06.07.2021: 10.07.2020 kasutas kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda, millega tekitas hagejale kehavigastusi. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 10.07.2020 vägivalla akti osas on algatatud kriminaalmenetlus, kus kostjale on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 10.07.2020 (I kd tl 25-27). Tõendatud on, et 19.07.2020 pöördus hageja Järvamaa Haiglasse, kus tuvastati mitmed kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused ja kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused (tl 33-34). Samuti on nii hageja kui ka kostja vande all antud ütlustes kinnitanud, et 10.07.2020 x x x x x elukohana kasutatavas haagissuvilas kostja elukohas toimus poolte vahel intsident. Seega on 10.07.2020 kuupäev hõlmatud ühe aastase tähtajaga enne 06.07.2021 taganemisavalduse esitamist. 17.5 Kohus loeb tõendatuks, et kinkelepingust taganemise formaalsed alused on täidetud. Kinkeleping on täidetud, lepingu ese on kostja omandis ja valduses, taganemisavaldus on esitatud ühe aasta jooksul kostja konkreetsest käitumisaktist teadasaamisest ning kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Kohus märgib, et ei oma tähtsust, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud 24.07.2021, tähtsust omab, et avaldus on esitatud ühe aastase tähtaja jooksul ehk 06.07.
5. Seega on kostja seisukohad, et hageja ei ole esitanud taganemisavaldust tähtaegselt, asjakohatud.
6. Taganemisavalduse kehtimiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ning VÕS § 268 lg 1 alusel esitatud nõude võimalikuks rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas lisaks formaalsete eelduste täitmisele on ühtlasi täidetud ka lepingust taganemise sisulised eeldused, s.o kas esineb mõni VÕS § 267 punktides 1-3 nimetatud alustest. Hageja on tuginenud VÕS § 267 punktile
7. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 267 p 1 sätestatud „jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. „Lähedane“ on sättesse hõlmatud esmajoones seetõttu, et kinkija huve paremini kaitsta. Vastasel juhul võiks sätet kitsalt 4 tõlgendades väita, et kingisaaja ei tohi rünnata kinkijat, küll aga tema perekonnaliikmeid, ilma et see õigustaks kinkijat kinkelepingust taganema. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust kahelda, et vanematega koos elav laps on vanematele lähedane VÕS § 267 p 1 tähenduses ning ründed tema vastu võivad tähendada jämedat tänamatust vanemate vastu (vt RKTKo 3-2-1-129-05, p 27). 18.1 Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja käitumist 10.07.2020 võiks lugeda jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. 18.2 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitati kostjale kriminaalasjas süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 10.07.2020 kella 19:0020:00 vahelisel ajal x x x x x elukohana kasutatavas haagissuvilas kostja võttis kätega kinni abikaasa kõrist, teise käega lõi rusikaga vastu hageja näo piirkonda ja sõimas hagejat litsiks. Seejärel kostja lükkas korduvalt hagejat pikali, hageja kukkus erinevate mööbliesemete vastu. Oma sellise tegevusega kostja põhjustas hagejale valu ning vigastused: hematoomid vasakul- ja paremal õlavarrel kuni 10 cm läbimõõduga, vasakul rinnal kuni 2 cm, läbimõõduga, mõlemal tuharal kuni 1 cm läbimõõduga, parema jala reie välisküljel kuni 10 cm, paremal silma nurgas kuni 2 cm läbimõõduga (I tl 25-27). Vigastused on fikseeritud 19.07.2020 Järvamaa Haiglas (I kd tl 3334). Hageja kinnitab kostja poolset vägivalda 10.07.2020 enda vande all antud ütlustes (II kd tl 45 pöördel - 47). Hageja märgib, et kostja kutsus teda juulis 2020 Soome külla. Soomes oli hageja jaoks arvuti valmis pandud, kostja tahtis näidata hagejale, et hagejal on armuke. Kostja ei uskunud hagejat, et videos olevad jalad on Q omad ja muutus agressiivseks. Kostja lõi hagejat, hageja kukkus. Kostja surus hageja seina äärde ja kägistas. Hageja hammustas kostjat sõrmest. Hageja tunnistab, et hageja haaras noa, kuid hoidis tera enda poole. Kostja haaras noa enda kätte ja viskas õue. Hageja jooksis minema ja peitis ennast kraavi (II kd tl 46 ja pöördel). Kahtlustatava ülekuulamise protokollis 29.07.2020 tunnistab kostja, et 10.07.2020 x x x x x elukohana kasutatavas haagissuvilas läksid kostja ja hageja tülli kostja armukadeduse pärast ning kostja süüdistas hagejat selles, et hagejal on teine mees. Hagejal ja kostjal tekkis rüselus, kus kostja hoidis hagejat tugevalt õlgadest ja randmetest kinni ja takistas hagejal haagissuvilast väljumast. Kostja väidab, et kostja hagejale vigastusi ei tekitanud, v.a sinikad õlgadel ja randmetel, ning ei näinud neid ka järgmisel päeval 11.07.
8. Kostja jooksis haagissuvilast minema 10.07.2020 õhtul ja pidi vigastused saama teel sadamasse, kuhu on haagissuvilast ca 25-30 kilomeetrit. Hageja tekitas rüseluse käigus noaga vigastused hoopis kostjale. Hageja lõi kostjale noaga parema käe teise näpu pihta (I kd tl 80-81). Nimetatud asjaolusid kinnitas kostja ka kohtule vande all antud ütlustes (II kd tl 49 pöördel - 50). Tunnistaja QQ märkis oma tunnistuses, et hageja tuli Soomest koju 11.07.2020 ning tema põsesarn oli sinakas ja paistes, kõril olid punetavad kohad. Hageja riided olid määrdunud, kampsunil oli juuksekarvu ja vereplekke (II kd tl 41-43). Tunnistaja MM märgib oma ütlustes, et nägi hagejat 14.07.2020 ja hageja nägi kohutav välja, kael oli sinine, pead ei saanud liigutada, nägu oli paistes. Hageja ütles tunnistajale, et sai kostja käest peksa (II kd tl 39 pöördel - 40). 18.3 Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on hageja suhtes kasutanud 10.07.2020 vägivalda. Kohus on seisukohal, et usutavad ei ole kostja väited, et hageja sai vigastused 10.07.2020 ajal, mil hageja jooksis haagissuvilast ära ja oli terve öö peidus. Kostja on ise nii kriminaalmenetluse käigus kui ka kohtus vande all tunnistanud, et kostjal ja hagejal oli rüselus 10.07.2020 kuna kostja oli armukade ja soovis, et hageja tunnistaks ülesse, et hagejal on teine mees. Seega on usutavad hageja ja tunnistaja QQ ütlused, et hageja kehavigastused tekitas kostja. Tõendamata on kostja väited, et hageja on olnud ise vägivaldne ning seda ka kostja elukaaslase (abikaasa) osas. Tunnistaja II tunnistas, et nägi hagejat 24.12.2020 kostja juures ja jaanuaris 2021 poes, kuid ei saanud aru, mida hageja temale või kostjale ütles (II kd tl 45). 18.4 Riigikohus on aga märkinud, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada 5 kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 3-2-1-153-06, p 12). 18.5 Kohus ei kahtle selles, et kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne. Kostja on ka oma vande all antud ütlustes märkinud, et kostja ei väida, et ei ole hageja vastu kätt tõstnud, neil on olnud rüselusi, hageja on tulnud kostjale kallale ja kostja on läinud hagejale kallale, tegemist on olnud lükkamistega, et ära tule ja ära tee, mõlemad on olnud armukadedad (I kd tl 50 ja pöördel). 18.6 Hagiavalduses ja oma vande all antud ütlustes märgib hageja, et juba 1999 hakkas ilmnema kostjapoolne vägivald, nii füüsiline kui ka vaimne. 2011 muutus kostja kontrollivaks ja vihaseks, ähvardas vägivallaga, solvas ja lõi hagejat. 2012 käskis kostja hagejal koos lastega x kinnistult välja kolida. Hageja seoses kostja vägivaldsusega enne 10.07.2020 toimunud sündmust politsei poole ei pöördunud ning vigastusi ei fikseerinud. 2016 muutus kostja agressiivsus ja alkoholi tarvitamine tugevamaks. 2019 oli hageja sunnitud kolima üürikorterisse ning samal päeval ähvardas kostja hageja poega relvaga, mille osas algatati kriminaalmenetlus, mis lõpetati, kuna kostja vabandas hageja poja ees (II kd tl 14). Peale kriminaalmenetluse lõpetamist asus hageja taas elama x kinnistule, kus elas kuni 19.07.
9. 10.07.2020 sündmuste osas algatatud kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga 31.02.2021 (I kd tl 25-27). Prokurör märkis, et asjas puudub avalik huvi ja kannatanu on soovinud juba varasemalt, et kriminaalasi lahendataks lepitusmenetluses (I kd tl 82). Tunnistaja MM on märkinud enda ütlustes, et hageja ja kostja kooselu oli põrgulik, kostja oli kontrolliv ja armukade. Hageja on kõvasti peksa saanud, esimene kord 2011 jaanipäeva paiku ja 2020 juulis (II kd tl 39 pöördel - 41). Tunnistaja QQ on märkinud oma ütlustes, et ei ole näinud, kuidas kostja hagejat lööb, aga hagejal ja kostjal olid tihti tülid ja nad karjusid. Kostja palus korduvalt nii hagejal kui ka tunnistajal kodust lahkuda (II kd tl 41-45). 18.7 Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas kostja käitumist 10.07.2020 pidada niivõrd kaalukaks põhjuseks, mis võimaldaks kinkelepingut üles öelda, seda arvestades asjaoluga, et pooltevahelised suhted on olnud pikemat aega halvad, nii enne kinkelepingu sõlmimist kui ka pärast kinkelepingu sõlmimist. Vaatamata sellele on hageja otsustanud sõlmida 09.04.2012 kinkelepingu, millega on kinkinud x kinnistu kostjale. Usutavad ei ole hageja väited, et kinkelepingu sõlmis hageja, kuna nägi ohtu nii endale kui ka tütrele, kuna peale kinkelepingu sõlmimist abiellus hageja kostjaga xxxx, kuigi oli teadlik kostja käitumisest, ja lahutas abielu alles xx.xx.xxxx otsusega. Pigem on usutavad kostja väited, et pooltel oligi kokkulepe, et x kinnistu jääb kostjale, kuna x kinnistu ostmiseks võetud laenukohustust tasus kostja, mille osas puudub vaidlus. Lisaks on hiljem vormistatud laen ümber kostja nimele (I kd tl 113 pöördel – 116, p 3.1.1). Samuti korteriomandi x, x x, x x x, x x, x x ostmiseks sai hageja rahalised vahendid kostjalt (II kd tl 46 pöördel), millise müügist saadud vahendid läksid hiljem x kinnistu renoveerimiseks, mille osas puuduvad vaidlused. Lisaks on hageja veel 09.12.2020 a märkinud, et ei soovi x kinnistut endale (I kd tl 83-85) ning on soovinud lõpetada 10.07.2020 sündmuste alusel algatatud kriminaalmenetluse kokkuleppel. Kohtu hinnangul näitab nimetatu, et ka hageja ise ei pidanud 10.07.2020 sündmusi ning sellele eelnevaid sündmusi selliseks kostja poolseks jämedaks tänamatuseks, mis võimaldaks kinkelepingu ülesse öelda. 18.8 Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes, seda nii üksikute käitumisaktide osas kui ka kogumis. Kohus on seejuures hinnanud ka kinkelepingu eesmärgiga seonduvat. Kostja vägivaldset käitumist hagejaga ei saa mingil viisil heaks kiita, kuid kohtu hinnangul ei ole täidetud sisulised eeldused VÕS § 268 lg 1 alusel kinkelepingust kehtivalt taganemiseks.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 09.04.2012 kinkelepingust taganemise sisulised eeldused VÕS § 267 p 1 alusel kinkelepingust taganemiseks ei ole täidetud ning kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja nõuet kinkelepingu eseme tagastamiseks ei ole võimalik rahuldada, kuna tagasitäitmiseks puudub alus. Hagi tuleb jätta rahuldamata. 6 Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 21. Tulenevalt

§ 162lg 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leiab, et arvestades kohtuotsuse tuvastatud asjaolusid, et kostja on käitunud hagejaga ning tema lastega ebasündsalt, mille osas on algatatud ka kriminaalmenetlused, on äärmiselt ebaõiglane mõista kostja kulud välja hagejalt. 22. Kohus on 03.01.2023 määrusega rahuldanud hageja tunnistaja MM taotluse tunnistajatasu väljamaksmiseks ning on määranud tunnistaja tasuks 54,86 eurot riigieelarve vahenditest. 22.1

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, …mõistab asja lahendav kohus isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda ning MM on hageja taotletud tunnistaja, siis mõistab kohus tunnistaja tasu välja hagejalt riigituludesse. 22.2

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 1 sätstab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 7