(37212174210)täiteasjas nr 172/2008/5594 on 2031,15 eurot. Karistusregistri 30.01.2023 väljavõtte järgi Jarno Tomsonil on kolm kehtivat väärteokaristust ja üks kehtiv välisriigi karistus. KOHTU SEISUKOHT Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohtu arvates ei saa öelda, et süüdimõistetu käitumine vangistuses oleks eeskujulik. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaris (kartser suhtlemise eeskirjade rikkumise eest). Vangla iseloomustusest nähtuvalt tegemist ei ole üksiku juhuslikku laadi juhtumiga, vaid pigem J.Tomson’ile iseloomuliku käitumisega, kui J.Tomson võib käituda ebaviisakalt ja agressiivselt.
- a seisuga esines suhtlusel ametnikega konflikte, viimane neist leidis aset 15.11.
- Telefonikõne ajal vanemvalvuriga ütles kinnipeetav, et läbiotsijad tooks ta äravõetud märkmiku tagasi, muidu tapab nad ära… Ametnikesse suhtumine küsitav. 29.09.
- a ja 15.11.
- a koostati isiku suhtes kolm ettekannet, kus kinnipeetav vanglaametnikega ebasobivalt käitus. Lisaks toimunud intsidentide raames kohaldati J. Tomsoni suhtes VangS § 69 tulenevaid täiendavaid julgeoleku abinõusid. On otsekohese väljaütlemisega ning ei mõtle, mida ütleb… Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu rikub käitumisreegleid isegi olles range järelevalve all kinnipidamisasutuses ning teeb seda viisil, et vanglaametnikud peavad vajalikuks täiendavate julgeoleku abinõude kasutamist, mis osutab süüdimõistetult tulenevale ohule. See tekitab tõsist kahtlust, kas ta suudab käituda õiguskuulekalt olles vabaduses. Jarno Tomson kannab karistust raskendavatel asjaoludel narkootikumide salakaubaveo eest. Ta püüdis toimetada Rootsisse väga suurt kogust kangetoimelisi narkootikume: tema juhitud sõiduautost leiti 199,9 grammi kokaiini, 3892 grammi amfetamiini ja 16 791,3 grammi MDMA4 d, mis olid peidetud auto kütusepaaki ning tagaistme seljatoe ja polstri sisse. Ehk tegemist on raske narkokuriteoga. Kehtiva kohtupraktika järgi üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus (vt Tartu ringkonnakohtu 17.05.2022 määrus samas asjas, p 12). Seega võib J. Tomsonilt edaspidigi karta raskete kuritegude toimepanemist. Hoolimata sellest, et J.Tomsonil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kannab ta vangistust juba seitsmendat korda. Selle pinnalt ei saa järeldada muud, kui et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning J. Tomson on jätkanud kuritegude toimepanemist. Niisiis pole põhjust loota, et praegune vangistus on suunanud J. Tomsoni õiguskuulekale teele (vt sama lahend p 13). Väärib tunnustamist, et vangistuses olles J.Tomson on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud tööhõives. Positiivsed on ka tema vabanemisjärgsed tingimused (on olemas kindel elu- ja töökoht). Samas, näiteks vabanemisjärgsete elutingimuste osas tuleb öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. J.Tomson on varemgi oma aega tööga sisustanud ja elatist teeninud. See aga pole suutnud teda kuritegudelt hoida. Kindel pole seegi, kas töötamisega tekkiv tulu suudab katta tema vanglaeelsel perioodil välja kujunenud tarbimisharjumusi. J.Tomsoni suureks murekohaks on pika aega olnud tasumata võlad. Need on praeguseks suuremas osas kustunud, nii et, iseenesest vastab tõele kaitsja tähelepanek, et kunagisest nõudest 94015,12 eurost täiteasjas nr 172/2008/5594 on tänaseks alles 2031,15 eurot. Samas kohtutäituri kinnitusel (mis ta on andnud kohtuametnikule telefoni teel), võlasumma ei olnud tasutud J.Tomsoni poolt, vaid tunnustatud aegunuks Maksu- ja Tolliameti poolt. Seega ei saa rääkida, et võla kustumine on toimunud tänu süüdimõistetu aktiivsele tegevusele oma kohustuse täitmisel. Seetõttu ei saa olla kindel, et vabaduses ei teki J.Tomson’il jälle võlad, mis võib J.Tomsonit uuesti ajendama kuritegelikul teel raha teenima. Kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat suutmatust hoida oma tulud ja kulud tasakaalus, võib tekkida kinnipeetaval ka kindla elu- ja töökoha olemasolu korral olukord, kus isik asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas uusi kuritegusid toime panema. Seetõttu ei paneks kohus suuri ootusi Jarno Tomsonil vabaduses elu- ja töökoha olemasolule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludest (kiire kriminaaltulu saamisele suunatud rahvusvaheline narkokuritegu) ja süüdimõistetu J.Tomson varasemast elukäigust (kannab vangistust juba kuuendat korda) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Seetõttu nõustub kohus vangla arvamusega, kes ei toeta Jarno Tomson ennetähtaegset vabastamist ega vabasta J.Tomson’it tingimisi ennetähtaega. Prokuratuuri seisukoht on põhistamata ja seda kohus arvesse ei võta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 5