← Eesti

1-17-11773/167

Obsah (9)§ 2742§ 288§ 289§ 363§ 155§ 14§ 339§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) nõudeid. Kannatanu ei pruukinud sündmusi mäletada ega tahtnudki neid mäletada, kuid kinnitas raha nõudmist ja peksmist. Tuvastada saab nii varalise kasu üleandmise nõude kui ka kannatanu peksmise. Kuriteo toimepanemises osalesid mõlemad süüdistatavad. Nende ütlused pole raha nõudmist puudutavas osas muude tõenditega kooskõlas. 7. Kriminaalmenetlust ei saa

§ 2742lg 1 alusel lõpetada.

Tegemist on raskete esimese astme kuritegudega ning G. Pamberg pani väljapressimise toime korduvalt. Menetlus viibis muu hulgas tema loovutamise tõttu ning menetlusaja pikkust mõjutas seegi, et D. Gokalo jätkas kuritegude toimepanemist. Tahtlikku kriminaalasja menetlemise venitamist ei toimunud. Apellatsioonid

  1. Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid mõlema süüdistatava kaitsjad. D. Gokalo kaitsja taotles väljapressimise süüdistuses õigeksmõistva otsuse tegemist või alternatiivselt selle teo eest 1-kuulise vangistuse mõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. G. Pambergi kaitsja taotles väljapressimise süüdistuses kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohtu otsus
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega tühistati maakohtu otsus D. Gokalo süüditunnistamises KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, mõlema süüdistatava karistamises ning D. Gokalolt menetluskulude väljamõistmises. Ringkonnakohus karistas D. Gokalot KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse ning G. Pambergi KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 3-aastase vangistusega. G. Pambergile mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 9 aasta, 6 kuu ja 19 päeva pikkune vangistus, eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati tema karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 9 aastat, 6 kuud ja 17 päeva vangistust algusega
  5. augustist
  6. 2

(7)1-17-11773 D. Gokalo kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu jäeti osaliselt riigi kanda. Muus osas maakohtu otsust ei muudetud. Ringkonnakohtu põhjendid olid järgmised.
  1. Kriminaalmenetlus hakkas G. Pambergi mõjutama
  2. maist 2015 ja D. Gokalot
  3. maist
  4. Seega on kriminaalmenetlus väldanud G. Pambergi puhul seoses R. M-i suhtes toimepandud teoga ligikaudu 7 aastat ja seoses E. V. I. suhtes toimepandud teoga ligikaudu 5 kuud rohkem. D. Gokalo puhul on menetlusaja kestus 7 aastat ja 4 kuud. Kriminaalasi pole eriti keeruline, kuigi selle mõningast keerukust ilmestab esialgne süüdistatavate ja kuritegude arv. Mahu poolest pole kriminaalasi väike. Kohtueelset menetlust ei toimetatud piisavalt aktiivselt ning süüdistusakti kohtusse saatmisega venitati. Ka kohtumenetluses saab maakohtu ja prokuratuuri tegevuses täheldada küsitavusi menetluse korraldamisel (sh G. Pambergi loovutamisel ning kohtuliku arutamise planeerimisel). Seetõttu on kriminaalasja mõistlik menetlusaeg möödunud ning rikkumine tuleb heastada karistusi kergendades.
  5. Kannatanud viitasid kohtuistungil korduvalt sellele, et nad juhtunu asjaolusid ei mäleta.

§ 288

lg 9 p 3 võimaldab kannatanu mälu värskendamiseks tutvustada talle varem antud ütlusi. Meenutamise käigus ette loetud ütlusi ei saa pidada

§ 289

lg 1 tähenduses avaldatuks ning seetõttu ei saa nendele kohtuotsuses otseselt tugineda. Ütluste meenutamise eesmärk on ütlusi andva isiku mälu värskendamine, millele järgneva ristküsitluse käigus tuleb välja selgitada isikule meenunud asjaolud. Sellest põhimõttest lähtuti ka kannatanute ülekuulamisel. Kannatanud kuulati ära videoülekande abil. Niisugusel juhul on ütluste meenutamisel mõistlik lugeda varem antud ütlused ette ning kanda need kohtuistungi protokolli. Ette loetud ütlusi saab arvestada edasise ristküsitluse käigus formuleeritud küsimuste ja vastuste konteksti mõistmisel. Tõendiks on ütluste meenutamisele järgnenud ristküsitluse käigus antud vastus koostoimes ette loetud ütluste ja neile järgnenud küsimusega. Kannatanute mälu värskendamisel ja nende ütluste tõendina arvestamisel menetlusnorme ei rikutud.

  1. E. V. I. ütluste alusel saab tuvastada raha nõudmise ning seetõttu vastab süüdistatavate tegu väljapressimise tunnustele. G. Pamberg ja D. Gokalo panid kuriteo toime kaastäideviijatena. Küll tunnistati D. Gokalo ekslikult süüdi korduvas väljapressimises. R. M-iga seotud süüdistuse puhul pole maakohtu otsuse põhjal arusaadav, millal kuritegu toime pandi, kuid õige on järeldus, et väljapressimine toimus. R. M-i ütlused on kohati vastuolulised ning neist järeldub, et kannatanu ei mäletanud sündmusi või ei tahtnud juhtunust rääkida. Siiski pole põhjust arvata, et ta valetas. Kannatanu väiteid kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Teo toimepanemise aja täpne tuvastamatus ei välista süüdimõistva otsuse tegemist.
  2. Karistusi tuleb kergendada ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. Maakohus eksis ka G. Pambergile liitkaristuse mõistmisel, kuid selle vea saab apellatsioonimenetluses kõrvaldada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid
  3. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid D. Gokalo ja G. Pambergi kaitsjad.
  4. D. Gokalo kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja KarS § 214 järgi kvalifitseeritud süüdistuses kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 2742lg 1 alusel.

Kassaatori põhiväited on järgmised. 16. Mõistliku menetlusaja rikkumist ei saa heastada karistuse kergendamisega. Pole põhjendatud ega õiglane, et lihtsat kuriteosündmust uuritakse aastaid. Süüdistatav oli kättesaadav, tõendikogum 3

(7)1-17-11773 pole mahukas ja kõik tõendid olid vanglal algusest peale olemas. Põhjendatud pole ka seisukoht, et praeguse menetlusega ei riivatud süüdistatava õigusi oluliselt.
  1. D. Gokalo tunnistas kannatanu löömist, kuid see ei tähenda, et ta osales väljapressimises. Kannatanu vastused olid segased ja arusaamatud ning pole selge, kuidas kohus tema ütluste usaldusväärsuses veendus. Neist ütlustest ei tule, et D. Gokalo nõudis raha vägivallaga ähvardades. Süüdistatava versioon on usaldusväärsem ning tema tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Kuivõrd see on teise astme kuritegu, peab kaaluma kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
  2. G. Pambergi kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 2742

lg 1 alusel või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised. 19. E. V. I. ütlused pole raha nõudmise osas usaldusväärsed ning need tuleks tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti on kannatanu ütlused ebajärjepidevad ning vastuolulised. Ringkonnakohus luges ristküsitlusel antud ütlused alusetult õigeks. Kui kannatanu kinnitab

§ 288

lg 9 p 3 alusel ette loetud ütluste õigsust, kuid ei vasta konkreetselt küsimusele, pole vastusel tõendina väärtust ja sellele ei saa tugineda. Kannatanu ütluste õigsuse eeldamise korral tekib raha nõudmise osas sõna-sõna-vastu-olukord. Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas kannatanu ütlusi süüdistatava versioonist usaldusväärsemaks, ning ringkonnakohus seda puudust ei kõrvaldanud. Süüdistatava ütlused on seevastu järjepidevad ja vastuoludeta ning kõrvaldamata kahtlus tuleks tõlgendada tema kasuks.

  1. Apellatsioonikohus rikkus R. M-iga seotud kuriteosündmuse aja alternatiivse tuvastamisega menetlusõigust. R. M-i ütlusi ei saa arvestada, sest tema mälu värskendamiseks ette loetud ütlused pole iseseisev tõend. Järelikult ei saa kindlaks teha, et süüdistatav nõudis raha või kauba ostmist, ähvardades kannatanut peksmisega.
  2. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et G. Pamberg pole menetluse lõpetamisega nõustunud. Alternatiivselt tuleb menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kassatsioonivastus
  3. Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas jälgitavalt, miks ei saa kriminaalmenetlust

§ 2742lg 1 alusel lõpetada.

Nõustuda saab ka põhjendustega, mille kohaselt tuleb arvestada kannatanute mälu värskendamise teel nende varem antud ja kohtuistungil ette loetud ütlusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 23. Kohtuotsuste seaduslikkuses ei anna alust kahelda kassaatorite etteheited, millega kritiseeritakse ühe kuriteosündmuse aja tuvastamist ning mõistliku menetlusaja rikkumisele järgnenud õiguskaitsevahendi valikut.

§ 363

lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium osutatud küsimustes kaitsjate väiteid põhjalikumalt ei käsitle. Vastama peab aga G. Pambergi kaitsja argumentidele, mis puudutavad

§ 288lg 9 p 3 kohaldamist kannatanute ristküsitlemise käigus.

Sellest lähtudes saab võtta seisukoha, kas kohtud lugesid süüdistuses kirjeldatud kuriteod õigesti tõendatuks. 24. Mõlema kannatanu ristküsitlus toimus kaugülekuulamise vormis videoülekande abil. Ristküsitlusel, mis toimus kahetsusväärsel kombel rohkem kui kuus aastat pärast 4

(7)1-17-11773 kuriteosündmust, viitas kumbki kannatanu korduvalt sellele, et ta toimunut ei mäleta. Seetõttu luges prokurör neile

§ 288

lg 9 p-le 3 toetudes esmasküsitluse käigus ette osa kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Ette loetud ütlused fikseeriti ka kohtuistungi protokollis. G. Pambergi kaitsja hinnangul pole sellisel moel ette loetud kohtueelsel uurimisel antud ütlused iseseisev tõend ja nendele ei saanud kohtuotsuses toetuda. Sellest johtuvalt pole tema hinnangul võimalik süüdistatavate käitumises väljapressimise koosseisule vastavaid tegusid tuvastada. 25. Ristküsitluse käigus võib kohtueelsete ütluste kasutamise küsimus kerkida peamiselt kahel juhul. Esiteks võib kohtumenetluse pool

§ 288

lg 9 p 3 alusel võimaldada ülekuulataval tutvuda kohtueelses menetluses antud ütlusi sisaldava menetlustoimingu protokolliga, et aidata tal asjaolusid meenutada. See on võimalik siis, kui ülekuulatav ei mäleta mõnda sündmust või asjaolu, mille kohta ta on varem kohtueelses menetluses ütlusi andnud. Meenutamise eesmärk on värskendada tema mälu, et oleks võimalik jätkata ristküsitlemist (vt RKKK 28.02.2007, 3-1-1-105-06, p 7.3). Teiseks võib tekkida kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamise vajadus siis, kui isiku kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Sel juhul saab

§ 289

lg 1 alusel avaldada kohtumenetluse poole taotlusel kohtueelses menetluses antud ütlustest selle osa, mis on vastuolus kohtus antud ütlustega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi avaldatakse niisuguses olukorras varem antud ütlused isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kusjuures ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel ei tohi kohus jätta kõrvale ristküsitlusel antud ütlusi ning tugineda nende asemel kohtueelsetele ütlustele. (Vt RKKK 21.10.2022, 1-21-3307/43, p 17; 21.12.2015, 3-1-1-101-15, p 32.).

§ 288

lg 9 p 3 ja § 289 lg 1 kohaldamisel tuleb seega teha selgelt vahet sellel, kas kohtueelses menetluses antud ütlusi soovitakse kasutada ülekuulatavale millegi meenutamiseks või tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Sellest eesmärgist sõltub kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamise viis. 26.

§ 288

lg 9 p 3 sõnastusest järeldub, et erinevalt ütluste usaldusväärsuse kontrollimisest (

§ 289

lg 1) ütluste meenutamise korral varasemaid ütlusi ei avaldata, vaid kohtumenetluse pool võimaldab ülekuulataval varasemat ütlust sisaldava dokumendiga (või selle osaga) tutvuda, jätkates seejärel küsimuste esitamist. Kui avaldamine tähendab millegi teatavaks tegemist kõigile istungisaalis viibijaile, sh kohtule, siis tutvustamine (tutvuda võimaldamine) on selle sätte kohaselt suunatud vaid ütluste andjale. Kuritarvituste vältimiseks võib asjasse puutuva dokumendiga tutvuda siiski ka tutvustaja vastaspool.

§ 288

lg 9 p 3 eesmärk on vältida olukorda, kus kohus kuuleb vahetu kohtuliku uurimise esemeks mitteoleva dokumendi sisu. Samuti ei ole

§ 155

lg 2 p-de 7 ja 8 järgi lubatav see, et meenutamise käigus tutvustatud kohtueelsed ütlused kantakse kohtuistungi protokolli, sest siis talletatakse nõuetekohaselt avaldamata ning vahetu kohtuliku uurimise esemeks mitteoleva dokumendi sisu. Mäluvärskenduseks kasutatud varasemate ütluste istungiprotokolli kandmine võib tekitada olukorra, kus kohtueelsed ütlused ja kohtuistungil antud ütlused segunevad ning mõjuvad üheväärse tervikuna. See mulje on eksitav, sest võib viia kohtueelsete ütluste lubamatu kasutamiseni tõendina.

§ 288lg 9 p-st 3 ei saa tuletada alust kohtueelsete ütluste tõendina kasutamiseks.

Selle sätte kohaldamisel on tõendiks üksnes teave, mida tõendiallikas ristküsitlusel vahetult edastab, olles värskendanud oma mälu asjakohase dokumendiga tutvudes. 27. Varem antud ütluste meenutamine ei tohi aga muutuda ülekuulatava liigseks mõjutamiseks. Kui vaatamata püüdlustele isiku mälupilt ei taastu, tuleb ristküsitlemine lõpetada ning sellisel juhul on välistatud ka tema kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina kasutamine (vt osutatud otsus 3-1-1-105-06, p 7.3).

§-st 2763 lähtudes saavad nii prokurör kui ka kaitsja hoolitseda juba enne kohtuistungit selle eest, et isikutel, kelle ülekuulamist kohtuistungil nad taotlevad, on olnud aegsasti võimalus meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud (samas, p 7.2). Ülekuulatava mälu värskendamiseks ja ristküsitluse hõlbustamiseks võib talle enne kohtuistungit 5

(7)1-17-11773 tutvustada varem antud ütlusi sisaldavat menetlusdokumenti. Mõistagi saab ka sellise tegevuse eesmärk olla üksnes isikule varem räägitu meeldetuletamine, mitte niisuguse teabe sisendamine, mida ta pole kunagi teadnud ning mida ta ei saa seetõttu ka kuidagi meenutada (vrd RKKK 21.12.2015, 3-1-1-100-15, p-d 1 ja 12.1). Ülekuulatava ettevalmistamine on oluline iseäranis siis, kui tunnistaja mälestused võivad suure tõenäosusega olla lünklikud või suisa kustunud (nt kuriteosündmusest möödunud pika aja tõttu) ning on ennustatav mõni ütluste tutvustamisega seotud korralduslik takistus. Näiteks võib see niimoodi olla kaugülekuulamise korral, kui dokumendi vahetu tutvustamine võib olla problemaatiline, või juhul, kui ütluste andja pole võimeline (nt tervise tõttu) ise dokumendiga tutvuma. Kui ülekuulatavat pole enne kohtuistungit ette valmistatud, saab meenutamise eesmärgil taotleda kohtuistungis ka vaheaegu, kuid siis tuleb silmas pidada, et sagedastel pausidel võib olla ristküsitlusele pärssiv mõju. See, kuidas eelöeldut arvestades igal üksikjuhul tagada, et ülekuulatava mälu oleks ristküsitlusel värske, on lõppastmes ülekuulamist taotlenud menetluspoole otsustada. 28. Praeguses asjas saab kohtuistungi protokolli järgi ühemõtteliselt sedastada, et kannatanute ülekuulamisel eirati

§ 288lg 9 p 3 nõudeid.

Kummalgi kannatanul ei võimaldatud iseseisvalt tutvuda tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, vaid need ütlused loeti kõigile istungil viibijaile ette ning kanti kohtuistungi protokolli. Nagu osutatud, ei või sel moel toimida isegi siis, kui ülekuulatav ei viibi ristküsitluse ajal kohtusaalis. Järgnevalt peab otsustama selle üle, kas niisugune viga võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise.

  1. Kohtuistungi protokolli kohaselt eitas E. V. I. ülekuulamise algusfaasis süüdistatavatega toimunud konflikti, lisades seejärel, et ta ei hakka midagi rääkima. Pärast KarS §-de 318 (kannatanu kohustuste täitmisest keeldumine) ja 320 (valeütlus) sisu meenutamist jaatas kannatanu siiski mõlema süüdistatavaga toimunud kokkupuudet, märkides, et temalt taheti võlgu võtta. Esiti ütles kannatanu, et raha küsimine toimus rahulikult. Summat ta ei mäletanud, mistõttu loeti vastavas osas ette kannatanu eeluurimisel antud ütlused. Edasi avaldati tema ütlusi ka selle kohta, kuidas pidid süüdistatavad raha saama. Kannatanu mälu värskendamiseks taotles prokurör ülekuulamisprotokolli avaldamist ka raha maksmata jätmise tagajärgede kohta, kuivõrd kannatanu väitis, et ta sellega seotud asjaolusid ei mäleta. Prokuröri järgnevatele, peksmisähvardust puudutavatele küsimustele vastas kannatanu aga jaatavalt. Ta rääkis, et süüdistatavad peksid teda käte ja jalgadega, ning tunnistas ka raha nõudmist.
  2. R. M. väitis ülekuulamise algul, et ei mäleta G. Pambergiga toimunud kokkupuuteid. Öeldust johtuvalt taotles prokurör asjaolude meenutamiseks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste ettelugemist. Edasi rääkis R. M., et tema ema kandis kaaskinnipeetava isikukontole raha, mida tema ise kasutada ei saanud. Ühtlasi märkis kannatanu, et süüdistatavad teda ähvardasid.
  3. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste meenutamise lubatavuse üle iseenesest vaidlust pole. Selleks olid täidetud

§ 288

lg 9 p-s 3 sätestatud eeldused, kuivõrd kannatanud viitasid asjaolude mittemäletamisele. Erimeelsuse on tinginud asjaolude meenutamise viis ning selle tulemusena saadud vastuste tähtsus tõendina. Väärib tähelepanu, et maakohtus ei esitatud sellisele asjaolude meenutamise viisile ühtki vastuväidet. Veelgi enam – samal moel kui prokuratuur, on ühele kannatanule ununenud asjaolusid meenutanud G. Pambergi kaitsja (vt III kd, lk 85 pöördel). Viimane hakkas ristküsitluse tulemusena saadud ütluste tõendina lubatavuse kohta etteheiteid tegema alles tagantjärele. Kriminaalmenetluses kehtiv võistlevuse põhimõte (

§ 14

lg 1) eeldab muu hulgas ka kohtumenetluse poolte aktiivset rolli ristküsitluse käigus. See tähendab, et kui kaitsja hinnangul toimiti mingite asjaolude meenutamisel menetlusõiguse norme rikkuvalt, tulnuks sellele reageerida vastuväite esitamisega juba ristküsitluse käigus või esitada täpsustavaid küsimusi juhul, kui kannatanute vastustes sisalduvat teavet peeti ebapiisavaks või ebaselgeks. 6

(7)1-17-11773 Vastuväidete õigeaegne esitamine või täpsustavad küsimused oleksid aidanud vältida kannatanute vastuste üle tekkinud vaidlust. 32. Kuigi osa kannatanute vastuseid on tõesti napid, ei saa nendes sisalduvat tõendusteavet hinnata lahutatuna vastustele eelnenud küsimustest. Kannatanutele esitatud küsimused ja vastused koostoimes ei anna mingisugust põhjust tõdeda, nagu rajaneksid süüdimõistmise aluseks olevad järeldused kohtueelses menetluses antud ütlustel. Süüdimõistva otsuse põhjendid toetuvad kannatanutelt ristküsitlusel saadud teabele ning ei saa kuidagi täheldada, et kohtueelsed ütlused oleksid kohtute siseveendumuse kujunemist mõjutanud. Seetõttu ei toonud kohtueelsete ütluste ekslik avaldamine ja protokollimine kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist ning see viga ei ole hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kohtud põhistasid jälgitavalt ja veenvalt, missuguste argumentide tõttu nad kannatanute kohtus antud ütlused usaldusväärseks lugesid, miks ei saa pidada õigeks süüdistatavate versiooni ning missugusele tõendikogumile G. Pambergi ja D. Gokalo süüdimõistmine toetub. Seega tuvastati nende käitumises õigesti KarS § 214 koosseisule vastavad tunnused ning kaitsjate süüdimõistva otsuse osalisele tühistamisele suunatud taotlused jäävad tagajärjetuks. 33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 21.

septembri

  1. a otsuse muutmata ja kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.
  2. G. Pambergi kaitsja taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks 210 minutit. Osutatud toiming on vajalik ja sellele kulunud aeg on põhjendatud. Niisiis tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 kohaselt G. Pambergi kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 226 eurot 80 senti (sh käibemaks). D. Gokalo kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse lahendas kolleegium
  5. detsembri
  6. a määrusega. 35.

§ 186lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nii G.

Pambergi kui ka D. Gokalo kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud riigi õigusabi tasu katteks kulunud summad kummaltki süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.