KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi E.V. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-22-3258 Menetlu

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja, , registri- või isikukood Saamata nõue Jaotise % OK Incure OÜ

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Määrata E.V. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks tema eestkostja L.T. (registrikood XXX; XXX; e-post XXX).
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. jaanuaril 2024, seejärel
5. jaanuaril 2025 jne.
6. Usaldusisikul esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. 2/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 233,57 eurot). Kui E.V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

1. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 05.04.2022 määrusega kuulutati välja E.V. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.04.
2. Võlausaldajad olid

§ 93

lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 06.06.2022, sest 05.06.2022 langes puhkepäevale. Pankrotihaldur esitas 26.08.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 05.09.2022 määrusega.

1. 27.12.2022 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu suuruse määramiseks; halduri vabastamiseks tema kohustustest; seisukoha võtmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning usaldusisiku nimetamise osas.
2. 29.12.2022 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina 3/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 selleks ettenähtud kontole 1200 eurot hiljemalt 19.01.
3. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei ole müügikõlblikku vara.

Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut 4367,96 eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka 215,04 eurot. Jaanuari algul laekub võlgniku sissetulekust pankrotivarasse täiendavalt 34,53 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud 0,03 euroga kujuneb pankrotivara väärtuseks 249,60 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. Võlgnik pidi tema suhtes tehtud kohtulahendite alusel kuni 01.08.2022 maksma elatist kahele ülalpeetavale ja alates 01.08.2022 kuni 04.03.2023 peab maksma elatist ühele ülalpeetavale. Pärast pankroti väljakuulutamist on elatist makstud võlgniku sissetuleku selle osa arvel, mida ei ole arvatud pankrotivara hulka. Pankrotimenetluse aja eest on kohtulahenditega võlgnikult välja mõistetud elatis tasutud täies ulatuses. 2.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 2.
3. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Vastavalt Fi

MS §-le 68 lg 2 kohaldatakse asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 15

lg 2 ja

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb kohtult haldurile 10 töötunni eest 660 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 132 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete ja neid suhteid mõjutavate asjaolude kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta, tervise seisund praegu ja minevikus jms) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,75 tundi - suhtlemine eestkostjaga seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,75 tundi - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega, eeskätt lastele elatise maksmist puudutava selgitamine, maksete tegemine 1,25 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 0,5 tundi 4/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväide nõudele - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine - pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine 1,25 tundi 0,5 tundi 0,5 tundi 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol XXX raha XXX eurot. Jaanuari algul laekub eeldatavalt pankrotivarasse veel XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva ja edaspidi laekuva summa arvel edaspidi tasuda Õigusbüroo Faktootum OÜ-le pankrotihalduri töötasu 207,87 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 41,57 eurot, lisaks saab AS-ile Swedbank tasuda ülekande teenustasu 0,16 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) E.V.

pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole E.V. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal realiseerimiskõlblik vara. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgniku eestkostjaga, võlgniku lastega ja nende emaga, pidasin arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldasin selle jagamist võlgniku lastele elatise maksmiseks 5/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 kasutatavaks varaks, pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaeluga seotud kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Haldur vaatas läbi 5 nõudeavaldust summas 12 094,87 eurot. Haldur esitas vastuväite ühe võlausaldaja nõudele 963,76 euro ulatuses. Kohus jättis võlausaldaja nõude vaidlustatud ulatuses tunnustamata. 6.
2. Võlgniku sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusametilt saadavast sotsiaaltoetusest ja Eesti Töötukassalt saadavast töövõimetoetusest. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut XXX eurot. Arvestades, et võlgnik pidi kuni 01.08.2022 maksma elatist kahele ülalpeetavale ja alates 01.08.2022 peab maksma elatist ühele ülalpeetavale, on võlgniku sissetulekust arvatud pankrotivara hulka XXX eurot. Võlgniku sissetulekust arestitava osa arvutamisel lähtus haldur faktist, et tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtuotsuse kohaselt pidi võlgnik tasuma oma XXX K.L. elatist igakuiselt XXX eurot kuni XXX täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Tsiviilasjas nr XXX tehtud tagaseljaotsuse kohaselt peab võlgnik maksma oma täisealisele XXX H.M.L. elatist igakuiselt XXXeurot kuni XXX õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui XX.XX.XXXX. Enne pankroti väljakuulutamist täideti võlgniku sissetuleku arvel elatise maksmise kohustust vaid osaliselt. Suure osa elatisest maksis võlgniku ülalpeetavatele Sotsiaalkindlustusamet täitemenetlusaegse elatisabina. Seetõttu suurenes igakuiselt võlgniku kohustus riigi (Maksu- ja Tolliameti) ees. Kuna haldur peab oluliseks, et kohustustest vabastamist taotleva võlgniku võlad pärast tema pankroti väljakuulutamisest ei suurene, osales haldur võlgnikul lasuva jooksva elatise kohustuse täitmise korraldamisel. Selleks kooskõlastas haldur võlgniku eestkostja ja ülalpeetavatega võlgniku sissetuleku arvel elatise maksmise üksikasjad ning tegi ülalpeetavatele väljamakseid vastavalt raha laekumisele. Haldur tasus võlgniku sissetuleku arvel K.L. mai, juuni ja juuli eest elatist kokku XXX eurot. K.L. ei ole teatanud täisealisena õpingute jätkamisest ega ole taotlenud elatist täisealisena hariduse omandamise aja eest. Haldur tasus võlgniku sissetuleku arvel H.M.L. mai - detsembri eest elatist XXX eurot. Võlgniku sissetulekust on ajavahemikus mai - detsember jäänud eestkostja kasutusse keskmiselt XXX eurot kuus, mille arvel eestkostja on tasunud võlgnikule hooldekodus osutatava ööpäevaringse erihooldeteenuse maksumuse ning võimaldanud võlgnikule taskuraha XXX eurot kuus. Haldur on lisanud ülevaate võlgniku sissetulekust ja selle jagunemisest kuude kaupa: Kuu Sotsiaaltoetus Töövõimetoetus Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara mai 2022 juuni 2022 juuli 2022 august 2022 sept 2022 okt 2022 nov 2022 dets 2022 KOKKU: 41,68 41,68 41,68 41,68 41,68 41,68 41,68 41,68 333,44 489,90 506,23 489,90 506,23 506,23 489,90 506,23 539,90 4034,52 531,58 547,91 531,58 547,91 547,91 531,58 547,91 581,58 4367,96 519,70 532,76 519,70 513,38 513,38 500,31 513,38 540,31 4152,92 11,88 15,15 11,88 34,53 34,53 31,27 34,53 41,27 215,04 Võlgniku sissetulek laekub AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX, mille käsutusõigus on paralleelselt L.T. eestkoste spetsialistil ja pankrotihalduril. Nimetatud kontol aruande koostamise hetkel olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis peab olema ja ongi võlgniku eestkostja käsutuses tema ülesannete täitmise võimaldamiseks. 6.
3. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FiMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
4. aasta
5. juunini. Varem on eestkostetavate kohustustest vabastamise menetlustes kohus kohustanud võlgniku 6/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 eestkostjat täitma ka usaldusisiku ülesandeid. Eeldades et nii on ka ses asjas, ei kutsunud haldur kokku võlausaldajate üldkoosolekut, mis teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku.
6. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registri- või Võlasumma isikukood Jaotis Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks OK Incure OÜ

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

10. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta (

§ 162

lg 3) Kohtule võlgniku pankrotiavalduse esitanud eestkostja on põhjendanud võlgniku maksejõuetuse tekkimist peamiselt võlgniku tervisliku seisundiga. Eestkostja kinnitusel ei ole võlgnik võimeline aru saama lepingute sisust ega võetud kohustustest. Valikute tegemisel ja igapäevases elus tegutseb psüühikahäirest tingitud eripärade ajel. XXX mõjutab olulisel määral võlgniku käitumist ja arusaamist ümbritsevast ning seetõttu on häiritud tema igapäevane toimetulek, eriti raha kasutamisel. Võlgnikule eestkostja määramiseks toimunud menetluses (tsiviilasi nr XXX) on kohus põhjalikult käsitlenud võlgniku käitumist ja eksperdi poolt sellele antud hinnanguid. Halduril ei ole alust kahelda selles, et võlgniku poolt selliste kohustuste võtmine, mille täitmise võime tal ilmselt puudub, on tingitud võlgniku puudulikust arusaamisvõimest. Tõenäoliselt ei olnud võetud kohustused võlgniku silmis üldse kohustused ja ta ei vaevanud oma pead küsimusega, kas ja kuidas neid kohustusi täita. Võlgnikule krediiti võimaldanud isikud oleks mõningase hoolsuse ilmutamisel juba enne krediidi andmist võinud aru saada, et võlgnikule antud raha nad tagasi ei saa. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks olnud realiseerimiskõlblikku vara või et ta oleks kunagi teeninud märkimisväärset sissetulekut. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks seda, et leidub piisavalt palju krediidipakkujaid, kellel on ükskõik, kellele nad raha annavad. Kui mõni oma tegude tähendusest mitte aru saav isik otsustab pakutava raha vastu võtta, ei ole see halduri arvates ette 7/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 heidetav raha vastuvõtjale. See, et taolises olukorras krediiti andnud isikute nõudeid ei rahuldata, on loomulik ja paratamatu asjade kulg. Pankrotimenetluses esitatud nõuded on tekkinud aastatel 2018 - 2021, kuid on vähetõenäoline, et võlgnik oleks pärast täisikka jõudmist üldse olnud maksejõuline. Seni täitmata kohustustest lähtudes saab kindlalt tuvastada võlgniku püsiva maksejõuetuse hiljemalt 2018. aastast. Haldur ei pea võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Arvestades eestkoste seadmise menetluses tuvastatut ei ole võlgnik üldse süüvõimeline. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et E.V. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning E.V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 29.12.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus E.V. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1200 eurot hiljemalt 19.01.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et E.V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada E.V.

pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. (pankrotis) 9.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 10.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 542,56 eurot, sh käibemaks 90,43 eurot. Pankrotihalduri tasu 249,44 eurot, sh käibemaks 41,57 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 13.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi 8/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on tunnitasuks märkinud 66 eurot. Halduri tasu 10 töötunni eest on 660 eurot (10 × 66), millele lisandub käibemaks 132 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 16. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Aastal 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning E.V. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 542,56 eurot, sh käibemaks 90,43 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 249,44 eurot, sh käibemaks 41,57 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel.
2. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkivad prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Prognoositavad kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 21.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 9/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 22.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 23.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 24. E.V. eestkostja esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgniku eestkostja on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada E.V. kohustustest vabastamise menetluse. 25.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

26.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 27. Kohus leiab, et võlgnik ei ole piiratud teovõime tõttu võimeline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ja tema usaldusisikuks tuleb nimetada eestkostja L.T. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (E.V.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab E.V.

kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt

1. jaanuaril. Esimene väljamakse teha
2. jaanuaril 2024, seejärel
3. jaanuaril 2025 jne.
4. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude 10/11 Tsiviilasi nr 2-22-3258 täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui E.V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11/11