Obsah (5)

§ 162§ 168§ 659§ 667§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-15036 Tsiviilasi

§ 162

lg 4 ja § 168 lg 2 alusel menetluskulud poolte endi kanda või äärmisel juhul hageja kanda. Poole riigilõivu tagastamisele kostjal vastuväiteid pole. Kostja enda kulude väljamõistmist hagejalt ei palunud. MAAKOHTU MÄÄRUS 3. Tartu Maakohus võttis 11.01.2023 määrusega hagist loobumise vastu, tagastas hagejale pool tasutud riigilõivust (150 eurot), jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 600 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagist loobumine on kooskõlas

§-ga 429.

§ 168

lg 4 sätestab, et juhul, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades asjaolu, et hageja nõue sai lõpliku lahenduse alles pärast kohtusse pöördumist ja mitte menetluse algfaasis, vaid alles üle aasta hiljem, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 600 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kostja palus asja läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus istung. Määruskaebuse esitaja leidis, et praegusel juhul on menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik, kuna kostja on töötu ja hageja loobus nõudest. Isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud kompromissi, oleksid menetluskulud jäänud poolte endi kanda.

§ 162

lõige 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hagi esitati põhjusel, et hageja ütles üürilepingu üles ja kostja ei andnud hagejale tagasi valdust. Tööl mittekäimine ei ole alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja käitus ise vastutustundetult, kuna ei andnud valdust hagejale üle. See tekitas menetluskulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tutvunud asja materjalide ja määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb

657 lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda. 7. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (

§ 667lg 3 esimene lause).

Kuna menetlusosaliste seisukohad on kohtule teada ning kostja ei põhjendanud, miks ta soovib menetluskulude jaotuse küsimust arutada suulisel kohtuistungil, ei pea ringkonnakohus

§ 667

lg 3 esimene lauses ja

§-s 2 sätestatut arvestades vajalikuks ringkonnakohtu istungi korraldamist. Seega menetleb ringkonnakohus

§ 667lg 3 esimene lause alusel määruskaebust kirjalikust menetluses.

8. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtus kantud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna kostja on töötu ja hageja loobus nõudest.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

1. septembri 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p 14 ja
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid. Kostja väide, et ta on töötu, ei anna alust menetluskulude jaotust muuta. Selleks ei anna alust ka käesolevas menetluses esitatud asjaolud. Asjas ei olnud vaidlust, et üürileping oli kehtivalt üles öeldud ja kostja keeldus valdust vabastamast, seetõttu esitas hageja kostja vastu nõude kinnisasja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Asja materjalide kohaselt esitati hagi
3. septembril 2021, pooled alustasid läbirääkimisi detsembris 2022 ja jaanuaris 2023 teatas hageja, et kostja andis valduse üle ja seetõttu loobub ta hagist. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja loobus hagist selle tõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist, siis oli menetluskulude jätmine kostja kanda põhjendatud (

§ 168lg 5).

Ringkonnakohus jätab

§ 171

lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3