Obsah (6)

§ 472§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-127453 T

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused OÜ Aktiva Finants esitas 25.07.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. P. vastu 1 336,30 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 28.09.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 28.09.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ja „puudub vastus“, Xxxx – „tagastatud“ ja „ei ela/asu aadressil“ ning xxxx– „puudub vastus“. Harju Maakohus on OÜ Aktiva Finants hagiavalduse ning Harju Maakohtu 25.11.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 21.12.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxxx ja xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja aadressil xxxx ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga aadressil xxxx edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole, aadressil xxxx dokumentide edastamisel tuli kohtule teavitus „Recipient address rejected: User unknown in relay recipient table“. Tähtsaadetisena aadressil xxxx edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“, aadressil xxxx saadetud dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu sel aadressil“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.09.
8. a määruse kohaselt kinnitas võlgniku poeg 01.09.2022, et võlgnik ei ela aadressil xxxx. Võlgnik peaks elama xxxx, kuid täpsemad andmed puuduvad. Pidi vahetama tihti elukohti. Xxxx omanik kinnitas 01.09.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, kuid käib aeg-ajalt külas. Võlgnik kinnitas 06.09.2022, et on kodutu ja töötu, e-posti ei kasuta. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelpärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 06.09.2022, et politseile ei ole teada R. P. võimalik elu- või asukoht. Politseil õnnestus telefoni teel R.P’ga vestelda ning tema sõnade kohaselt tal puudub kindel elukoht. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 05.12.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 10.01.
10. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

§ 174

lg 1 järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 215 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot (4 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot), millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (10 minutit), nõude alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja nõude analüüsi kulu 180 eurot (1 tund 30 minutit) ning hagiavalduse koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, hagiavalduse kohtule esitamise kulu 280 eurot (2 tundi 20 minutit).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud nõude alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja nõude analüüsi ning hagiavalduse koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, hagiavalduse kohtule esitamise osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 315 eurot, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 250 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 425 eurot, so riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3