4-22-4546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number Kohtunik 4-23-546 (244022005327; 278022012437; 278022011337; 231

§ 218

lg 1 järgi Menetlusalune isik Anton Usõnin isikukood 39708160249; xxxx kodakondsus; elukoht xxxx; e-post xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur ‒ asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg-st 2, § 117 lg 1 p-st 3 ja §-st 119, kohus otsustas: Lõpetada Anton Usõnini suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu. Edastada väärteoasjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur saatis 09.02.2023 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasjade nr 4-23-546

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavate allpooltoodud tegude toimepanemist: 1.1.

13.09.2022 A. Usõnin lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetkeskkonnas müügiks karmoškat hinnaga 40 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (H. R.) üle anda. Eksimuses olles tegi H. R. ülekande A. Usõnini arvele summas 40 eurot, kuid peale ülekande tegemist, A.Usõnin ei edastanud lubatud kaupa, ega tagastanude H. R.'ele raha. Selle tulemusel tegi H. R. varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 40 eurot. A.Usõnin sai varalist kasu summas 40 eurot. 1.

1. 20.10.2022 A. Usõnin olles Facebook internetkeskkonna kasutajana nimega "Anton Usonin" lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetkeskkonnas müügiks käekotti hinnaga 90 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (A.J.) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi A. J. ülekande A. Usõnini arvele summas 90 eurot, kuid peale ülekande tegemist, A. Usõnin ei edastanud lubatud kaupa, ega tagastanud A. J.le raha ning A. Usõniniga enam ühendust ei saa. Selle tulemusel tegi A. J. varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 90 eurot. 1.
2. 07.11.2022 A. Usõnin lõi varalise kasu saamise eesmärgil A. N.le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook.com Marketplace müügiks telefoni Iphone xxxx hinnaga 70 eurot (koos postikuluga), kavatsemata seda ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi A. N. kauba, telefon Iphone xxxx, ostuks ülekande Anton Usõnin arvelduskontole summas 70 eurot, kuid Anton Usõnin ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades A. N.le varalist kahju summas 70 eurot. 1.
3. 09.11.2022 A. Usõnin lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse, pakkudes internetkeskkonnas müügiks mänguasja komplekti Schleich Hobuse Klubi hinnaga 40 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (M. T.) üle anda. Eksimuses olles tegi M. T. ülekande A. Usõnini arvele summas 40 eurot, kuid peale ülekande tegemist, A. Usõnin ei edastanud lubatud kaupa, ega tagastanud ostjale M. T. raha. Selle tulemusel tegi M. T. varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 40 eurot. A. Usõnin sai varalist kasu summas 40 eurot. 1.
4. 14.11.2022 A. Usõnin olles Facebook internetkeskkonna kasutajana nimega "Anton Usonin" lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetkeskkonnas müügiks külmkappi hinnaga 125 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (V. K.) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi V. K. ülekande A. Usõnini arvele summas 150 eurot (postikulud 25 eurot), kuid peale ülekande tegemist, A. Usõnin ei edastanud lubatud kaupa, ega tagastanud V. K.le raha. Selle tulemusel tegi V. K. varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 150 eurot. A. Usõnin sai varalist kasu summas 150 eurot. 1.
5. 17.11.2022 A. Usõnin olles Facebook internetkeskkonna kasutajana nimega "Anton Usonin" lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetkeskkonnas müügiks Lego klotse hinnaga 55 eurot, mida ta ei kavatsenudki ostjale (B. M.) üle anda, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi B. M. ülekande A. Usonini arvele summas 55 eurot, kuid peale ülekande tegemist, A.Usõnin ei edastanud lubatud kaupa, ega tagastanud B. M.le raha. Selle tulemusel tegi B. M. varakäsutuse ja sai varalist kahju summas 55 eurot. A. Usõnin sai varalist kasu summas 55 eurot.
6. 10.02.2023 tegi kohus määruse, millega liitis väärteoasjad ühte menetlusse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, kontrollinud ja analüüsinud väärteoasjade materjale, asub seisukohale, et arutataval juhul tuleb väärteomenetlused lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid tuleb edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
8. Arutataval juhul lähtus kohtuväline menetleja eeldusest, et kõik A. Usõnini teod on iseseisvad ning kvalifitseeris need

§ 218

lg 1 järgi.

§ 218

lg 1 sätestab vastutuse 2 varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44lg 2 lg 4 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega

§ 218lg 1 mõttes on väheväärtuslikuks asi või õigus, mille väärtus on alla 200 euro.

1. Kujundamata sisulist seisuskohta selles, kas A. Usõnin pani toime talle etteheidetavad süüteod või mitte, on väärteosüüdistuste kirjeldustest sedastatav, et etteheidetavate tegude varaline kahju jääb üksikjuhtumitena alla 200 euro ja kohtuväline menetleja kvalifitseeris A. Usõnini teod õiguslikult mitme erineva teona (nn teomitmusena), s.o väärtegudena.
2. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt, hindamaks seda, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata teo avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (RKKKo nr 3-1-1-4-04 8.3). Samuti tuleb tähele panna, et õigusteooria käsitleb ka võimalike jätkuvate süütegude juhte õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitleta iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit ja igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. St, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKKo 3-1-1-4-04 p-d 13, 13.1 ja 13.2).
3. Analüüsides A. Usõninile etteheidetavaid süütegusid, siis teokirjelduste pinnalt on kõikide tegude puhul sedastatav sarnasus süüteo peamistes tunnustes: need on toime pandud internetikeskkonnas, need on kahtluse kohaselt toime pandud sarnasel viisil, sh on kõikidel juhtudel kasutatud ühetaolist teomustrit ja kahjustatud sama õigushüve. Lisaks on A. Usõninile etteheidetavaid tegusid võimalik vaadelda ajalises ning ruumilises seoses olevatena: kõik teod on toime pandud ajavahemikul 13.09.2022 kuni 17.11.
4. Seega võib eeltoodu vastata jätkuva süüteo tunnustele. Hindamaks seda, kas A. Usõninil võis olla kelmuste toimepanemisel ühine tahtlus, siis Riigikohtu praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu. Andmata lõpliku hinnangut ühtse tahtluse olemasolu või puudumise kohta, on kohtu veendumusel objektiivsed tehiolud sellised, mis annavad aluse järelduseks, et A. Usõnin võis kelmuste toimepanemisel tegutseda ühtse tahtlusega. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et väärteotoimikutega tutvudes on kohus veendumusel, et A. Usõnini teos on sedastatavad

§ 209

tunnused, alustatud väärteomenetlused kuuluvad lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt ning kohus edastab materjalid prokuratuuri, et prokuratuur kujundaks seisukoha kriminaalmenetluse alustamise osas. 3 7. Seadusandaja ei ole väärteomenetluse seadustikus ette näinud võimalust lõpetada kohtule VTMS § 84 alusel saadetud väärteoasi kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis (VTMS § 85). Samas ei pea kohus menetlusökonoomia printsiibist mõistlikuks läbi viia nõuetekohast väärteoasja kohtulikku arutamist, sh kutsuda istungile suur hulk tunnistajaid, et selle menetluse lõppjärelmina nentida väärteomenetluse lõpetamise aluse esinemist. Tekkinud olukorras rakendab kohus menetlusökonoomia põhimõtet koostoimes väärteomenetluse kaebemenetluses kohalduvate normidega (VTMS § 117 lg 1 p 3 ja § 119), mis sätestavad õigusliku aluse menetluse lõpetamiseks kohtuliku eelmenetluse faasis. (allkirjastatud digitaalselt) 4