KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-120945 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. S. ja V. S. hagi S. S.i vastu

§ 97p 2 alusel kuni 2025.a septembrini 491 eurot kuus.

V. S. palub välja mõista S. S.ilt elatise alates hagi esitamisest 16.08.2022

§ 97p 2 alusel kuni 2025.a septembrini 385,50 eurot kuus.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Alternatiivselt, kui kohus V. elatise nõudega 491 eurot kuus ei nõustu, välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lähtuvalt hageja vajaduse ulatusest, mida kohus peab põhjendatuks. V. S. palub välja mõista S. S.ilt elatise alates hagi esitamisest 16.08.2022

§ 97p 2 alusel kuni 2025.a septembrini 385,50 eurot kuus.

Alternatiivselt, kui kohus V. elatise nõudega 385,50 eurot kuus ei nõustu, välja mõista kostjalt hageja I kasuks elatis sõltuvalt hageja vajaduse ulatusest, mida kohus peab põhjendatuks. Hagejad rõhutavad, et igakuisetest kuludest suurima osa moodustavad eluasemekulud, sest hagejad elavad üürikorteris. Kostja on maksnud mõlemale hagejale elatist 225 eurot kuus, kuid hagejate igakuiseid hädavajalikke kulusid see summa ei kata. Kostja sissetulek võimaldab kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatise, mida hageja nõuavad. Milliseks kujunevad V. S. ravikulud tulevikus, on täna teadmata, st ei saa välistada, et oluline osa tema elatisest kulub ravikuludeks. V. S. on esitanud kohtule tõendi, et ta õpib xxx ja elab aadressil xxx asuvas üürikorteris. Hageja eluasemekulud 2022 detsembris olid kokku 563,75 eurot. Hageja eluasemekulud 2022.a novembris olid 173,60 eurot. V. kulutused perioodil 28.10.-16.12.2022 Transport 65,60 eurot Sidekulud (telefon, internet) 25,00 eurot Riided ja jalanõud 391,15 eurot Toit 798,86 eurot Tervishoid (ravimid) 44,35 eurot Eluasemekulud 732,00 eurot Muud vältimatud püsikulud (trenn, vabaaja veetmine jne.) 108 eurot Hügieenitarbed 41 eurot Kulud kokku 2 205,96 3 V. S. on esitas kohtule tõendi, et ta õpib xxx ja elab aadressil xxx asuvas üürikorteris. Hageja eluasemekulud 2022 detsembrikuu eest olid 242,60 eurot. Hageja eluasemekulud 2022 novembris olid 217,68 eurot. V. S. kulutused perioodil 01.11.-15.12.2022 Kulutused koolikohustuse täitmiseks 42,57 eurot Sidekulud (telefon, internet) 49,23 eurot Riided ja jalanõud 570,18 eurot Toit 354,15 eurot Tervishoid (ravimid) 368,17 eurot Eluasemekulud 247,24 eurot Kulud kokku 1 631,54 eurot KOSTJA VASTUVÄITED 5. Kostja S. S. ei tunnista hagejate nõudeid ning vaidleb neile vastu (II kd tl 4-8). Kostja väidab kirjalikus vastuses, et tasub tütardele elatist ning hagis toodud väited, nagu ta oleks keeldunud elatise maksmisest, on valed. Kostja töötab X OÜ-s ning tema töötasu on keskmiselt 900 eurot kuus. Tööandja poolt ülejäänud osas makstav raha läheb kostja elamiskulude kandmiseks Soomes. Kostja elamiskulu Soomes katab samuti tööandja. Alates 01.06.2022.a. oli lastega kokkulepe, et kui nad jätkavad pärast täisealiseks saamist õppimist gümnaasiumis, siis maksab kostja neile elatist

§ 101lg 3 sätestatud baassummas kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.

Hageja väide nagu ei kavatseks kostja lapsi õpingute ajal toetada ning viimased peaksid õpingud pooleli jätma ja tööle minema, ei vasta tõele. Alates 01.06.2022.a täidab kostja ülalpidamiskohustust ning maksab elatist kokkulepitud summas (

§ 101lg 3 baassummas).

Kuivõrd kostja täidab vanema ülalpidamiskohustust, ei ole seega hagejate õigusi rikutud ning neil puudub alus kohtusse pöördumiseks. Hagejad ei ole tõendanud elatise vajadust ja suurust pärast täisealiseks saamist ja nõue on ebaselge. V. S. õpib X ja V. X . Täisealise lapse elatisenõudele ei kohaldu

§ 101

miinimummmäär ning täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes).

Kostja on seisukohal, et täisealiseks saanud isikul on õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui tal endal ei ole vara ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks ning ülalpidamise ulatuse sõltub abivajaduse ulatusest. 5.1 V. väidab, et tema kulud eluruumi üürile Sillamäel on 260 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Hageja elukohana on hagis märgitud xxx Nimetatud kolmetoalise korteri omanik on S. S.. Millegagi ei ole tõendatud eluruumi üürimise vajadust Sillamäel, kui on olemas elukoht Kohtla-Järvel, linnade vaheline vahemaa on 29 km ja bussiliiklus tihe. Jääb arusaamatuks miks hageja ei saa kooli käia bussiga. Lisaks märgib kostja, et Sillamäe üürikorter on kahetoaline ning lepingupooleks on S. S.. Millegagi ei ole tõendatud et hageja V. S. üldse xxx

§ 101

lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Eelnevast tulenevalt on V. põhjendatud kulud kokku 97 eurot kuus, millest kostja osa on 48,50 eurot. 5.2 V. S. väidab, et tema kulutused eluruumi üürile Tallinnas, üüripinna kommunaalidele ja internetile on summas 475 eurot. Kui tutvuda lepinguga, siis selgub, et tegemist on kahetoalise korteriga ning lepingu pooleks on hageja ema S. S.. Hageja ei ole määratud lepingus üüripinna kasutajaks, st ka üüripinna kasutajaks on üksnes hageja ema. Ei ole tõendatud, et hageja üleüldse elab aadressil xxx. Hageja võib käia Kohtla-Järve või Sillamäel gümnaasiumis elukoha järgi. Seega ei ole tegemist vajalike kulutustega. Kui hageja tõendab, et ta on üüriruumi kasutaja, siis kostja on seisukohal, et kulud üüriruumile summas 475 eurot on ülepaisutatud. Kostja märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada, kuid summa 475 eurot on ilmselgelt ühe inimese jaoks liiga suur. Kostja on seisukohal, et hagejal on võimalus üürida eluruumi odavama hinnaga. Kostja lisab tõendina väljavõtted üüri kuulutustest, kust selgub, et hageja võiks üürida eluruumi Tallinnas 200 euro eest. Ühtlasi vähenevad seoses sellega ka kommunaalkulud 75 euroni. Seega võiksid olla põhjendatud üüripinnaga seotud kulud kokku 275 euro ulatuses. Hageja kulu toidule 300 eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja hinnangul võib toidukulu olla 82 eurot kuus. Hageja kulu hügieenitarbetele summas 50 eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Põhjendatud võib olla 25 eurot. Hageja kulu riietele 58 eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Põhjendatud võib olla 30 eurot kuus , Kulud mobiiltelefonile kulutused 12 eurot on ülepaisutatud ja tõendamata. Tegelikult võib ta telefoni kasutada soodsamalt 2,95 euro eest (https://tele2.ee/paketid/konekaart). Hageja kulu spordile (fitness) 54 eurot on põhjendamatud kulud, kuna tegemist ei ole lapse vajadustega seotud kuludega. Laps võib trenni teha väljas värskes õhus ja on olemas Tallinnas spordiväljakud, mis on tasuta, samuti on hagejal regulaarsed kehalise kasvatuse tunnid koolis. Hageja autokoolis õppimisele on põhjendamatud kulud, kuna tegemist ei ole lapse vajadustega seotud kuludega. Hageja saab lapsetoetust 60 eurot kuus.

§ 101

lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb 60 eurot lahutada maha. Eelnevast tulenevalt on kokku hageja põhjendatud kulud kostja hinnangul 354,95 eurot (juhul, kui hageja tõendab üüripinna vajadust, ilma üüripinnata on kulu 79,95 eurot), millest kostja osa on 177,48 eurot (üürikuluta 39,98 eurot). Kostja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et hagejate väidetav kogukulu hagiavalduse järgi on 982+771=1753 eurot kuus. Hagejate ema väidetavalt saab sissetuleku 950 eurot kuus. Seega on küsimus, miks elavad hagejad üle enda võimete. Hagejate kalkulatsioon ei ole eluliselt usutav. Kostja arvab, et hagiavalduse esitamine oli tingitud laste ema emotsioonidest. Konflikt algas ajal, kui kostjal tekkis suhe uue naisega ja ta abiellus 02.06.2022. Kostja arvab, et tegelikult ei soovi lapsed esitada oma isa vastu hagi elatise nõudes, kuna kostja täidab ülalpidamise kohustust 5 6. Hagejad väidavad, et kostja lubas oma tütardele kuni 06.01.2022, et nende rahaline toetus seoses isa teise perre lahkumisega ei muutu. Tegelikult ei muutunud rahaline toetus ja kostja maksab hagejatele elatist vähemalt

§ 101lg 3 sätestatud baassummas kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.

Kostja poolt makstud summad katavad täisealiste laste kulud täismahus. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mis ei ole lastele vajalikud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hagiavalduses ja teistes hagejate esitatud menetlusdokumentides esitatud hagejate igakuised ülalpidamiskulud on selgelt ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja juhib tähelepanu

1. aastal valminud RAKE uuringule Eesti laste ülalpidamiskulude osas. Uuringu kohaselt on Eesti laste minimaalsed ülalpidamiskulud
2. aastal olenevalt uurimismeetodist 344 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kui tutvuda mainitud uuringu tabeliga nr 10 (lk 42), siis selgub, et keskmiselt kuulub lapse toidule 90 eurot maksimaalselt. Kostja hinnangul kulub hagejate toitmiseks 82 eurot (ühele lapsele). Juhul, kui laps käib restoranis, siis ei pea vanem selle eest maksma. Sellisel juhul peab laps ise teenima raha restorani külastamiseks. Väär on hagejate väide, et kostja annab kohtule oma sissetulekute kohta teadlikult valeandmeid ja alahindab sissetulekuid kolm korda. Kostja asus uuesti alaliselt elama Eestisse ja tema palk on alates 03.10.2022 654 eurot kuus (bruto). Kostja esitab enda väidete tõendamiseks töölepingu. Hagejad väidavad oma 03.10.2022 vastuse p-s. 6, et V. ja V. lahkusid Ahtmest sunniviisiliselt ja vanemate ühisel otsusel. Nimetatud väide ei vasta tõele. Kostja ei sundinud oma lapsi V.t ja V.t Ahtmest lahkuma. Tegemist on paljasõnalise väitega. Peale lahutust on kostja leppinud hagejate emaga kokku, et üks laps elab kostja juures ja teine hagejate ema juures. Sellisel juhul ei pidanud kostja elatist maksma. V. S. oli õnnelik, et lahkub Ahtmest ja hakkab elama Tallinnas. Pärast seda, kui kostjal tekkis uus suhe naisega, on hagejate vanemad leppinud kokku, et üürilepingu pooleks kostja asemel laste ema. Seda enam, et hiljem, kui V. S. jäi elama Tallinnas ema poolt üüritud korterisse, selgus, et tütrel on elukaaslane. Tegelikult korteris aadressil xxx elab V. koos oma elukaaslasega. Hageja elukaaslane helistas korduvalt kostjale ja nõudis temalt raha korteri üüri tasumiseks. Hagejad väidavad oma 03.10.2022 seisukoha p-s 13, et autokoolis väljaõpe lepiti kokku kostjaga, kes garanteeris tütrele kõigi eksamite tasumise. Tegemist on paljasõnalise väitega. Puuduvad tõendid selle kohta, et laps õpib autokoolis ning lepingu pooleks on isa. Kostja jääb vastuväidete juurde, et V. autokooli õppimise kulud on põhjendamatud, kuna tegemist ei ole lapse vajadustega seotud kuludega. Hagejad väidavad 03.10.2022 seisukohas, et kostja poolt on ilmselgelt küüniline V. puudest, mistõttu igapäevased pikad reisid kooli ei tule kõne allagi. Hagejate esitatud väljavõttest ei selgu, et hagejal on tuvastatud puue, mis segaks lapsele sõitmist kooli bussiga.
3. Lõppseisukohtades märgib S. S., et kohtumenetluse raames on leidnud kinnitust kostja on ülalpidamiskohustuse täitmine hagejatele 225 euro kuus iga hageja kohta nende täisealiseks saamiseni. Samuti on leidnud kinnitust, et kostja toetab hagejaid rahaliselt summas 225 eurot kuus hageja kohta ka peale hagejate täisealiseks saamist. Hagejad pole tõendanud, et nad vajavad ülalpidamist peale täisealiseks saamist. Kohtumenetluse käigus on leitud kinnitust, et V. töötab X OÜ-s teenindajana ja saab töötasu sularahas. Sularaha paneb V. oma pangakontole. Hageja töötamist on kinnitanud hageja ja kostja kirjavahetus programmi „Viber“ kaudu, kus hageja ise kinnitas kostjale, et ta töötab (kostja 02.12.2022 seisukoha lisa 14, tõlge lisas 15). Töötamist kinnitab ka kostja tehtud foto hagejast tööpostil. Samuti hagejate 02.12.2022 esitatud seisukoha lisast tuleneb, et hageja saab jätkuvalt varjatud sissetulekut. Alates 29.10.2022 kuni 01.12.2022 on hageja saanud sissetulekut kogusummas 1 718,15 eurot. See tähendab seda, et peale isa ja ema poolseid laekumisi saab hageja täiendavalt igakuiselt sissetulekut 1 718,15 eurot. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja pangakontole kantud sularaha ja selgituseta ülekantud raha on X OÜ-s teenitud raha. Järelikult ei pea kostja maksma hagejale elatist, kuna hagejal on piisav sissetulek enda ülalpidamiseks. Menetluse käigus leidis ka kinnitust, et hagejate ema saab V. nimele igakuiselt toetust Eesti Töötukassalt summas 288,55 eur kuus ning Sotsiaalkindlustusametilt summas 34,01, st kokku saab V. igakuiselt toetust summas 322,56 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma kulud ja 6 vajadust saada toetust summas, mis ületab riigi poolt makstvat toetust 322,56 eurot. Vaatamata sellele, et hagejate 02.12.2022 esitatud seisukoha lisast 2 tuleneb, et hageja saab jätkuvalt kostjalt elatist summas 225 eurot, on kostja seisukohal, et ta ei pea maksma hagejale elatist ülalpidamiseks, kuna pole tõendatud, et hageja kulutused ületavad riigi poolt makstvat toetust 322,56 eurot. Hagiavalduses ja teistes hagejate esitatud menetlusdokumentides esitatud hagejate igakuised ülalpidamiskulud on selgelt ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele, paljud kulud on tõendamata. V. võttis varjatud sissetuleku arvelt üürile korteri uhiuues majas aadressil xxx (05.12.2022 hageja tõendina esitatud üürileping). Tegemist on uue majaga, mis oli ehitatud
4. aastal. Üürilepingust tuleneb, et hageja üürib ühetoalist korterit pindalaga 33,9 m2 igakuise üüriga 550 eurot. Tegemist ei ole vajaliku kuluga, kuna tegemist on väga kõrge hinnaga turult saadud ühetoalise korteriga. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal on võimalus üürida eluruumi odavama hinnaga. Kostja on 09.09.2022 lisanud tõendina väljavõtted üüri kuulutustest, kust selgub, et Hagejal II on võimalus üürida eluruumi Tallinnas 200 euro eest (hagivastuse lisad 4-6). V. ei ole esitanud menetluse käigus tõendeid, mis kinnitaksid hagiavalduses esitatud hageja kulude suurust. V. 02.12.2022 esitatud tõendid elektriravi läbiviimiseks ei ole vajalik kulud, kuna puuduvad arstlikud kinnitused, et tegemist on vajaliku meditsiiniteenustega. 01.12.2022 Tallinna Ülikooli Kliinikumist teatis ei kinnita, et V. vajab elektriravi läbiviimist. Teatis kinnitab, et V. on suunatud raviarsti poolt psühhoteraapiasse alates
5. aasta veebruarist. Puuduvad dokumendid, mis kinnitavad, et psühhoteraapia on tasuline teenus. Hagejal on ravikindlustus, mis peab katma tema ravikulud (Ravikindlustusseaduse § 5 lg 4 p 56). 05.12.2022, 16.12.2022 ja 17.12.2022 esitasid hagejad hulgaliselt täiendavaid tõendeid oma kulutuste tõendamiseks. Tõendid olid esitatud hilinemisega. 15.11.2022 istungil andis kohus pooltele aega tõendite esitamiseks kuni 02.12.
6. Ühtlasi 15.11.2022 mainis kohus istungil, et varem hagejate huve esindanud jurist A. K. on olnud ebaprofessionaalne. Hagejad teatasid esindaja vahetamisest vaid 01.12.2022 ja palusid pikendada tõendite esitamise tähtaega kuni 16.12.
7. Hagejad ei toonud välja mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud nad varem esitada taotlust tähtaja pikendamiseks. Välja toodud põhjus, et tõendid 2022 novembrikuu kommunaalteenuste eest on neil olemas alles 16.12.2022 ei ole kooskõlas TsMS § 330 lg-ga 1 ja § 331 lg -ga
8. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta pärast 02.12.2022 hagejate poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Pealegi esitatud tõendite põhjal ei saa teha mingeid järeldusi, kuna hagejate kulutused ei ole arusaadavad, ei selgu kuidas need seostuvad hagejate tegelike vajadustega. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et mõningad dokumendid on esitatud topelt ja ühtegi dokument ei tõenda kulutuste suurust. Kostja vaidlustab need täismahus. Need dokumendid on esitatud põhjendamatult suures koguses. Puuduvad viited lisade numbrile ja seega ei saa neid seostada kuludega. Hagejad käituvad pahataktlikult esitades segaseid dokumente, millest sisu ei ole kostjale arusaadav ja mida ei saa kuludega seostada. Ühtlasi ei ole kostjale arusaadav, mida soovivad hagejad nende dokumentidega tõendada. V. detsembri xxx asuva korteri üürikulu ei saa seostada elamiskuludega, kuna alates 05.12.2022 üürib V. teist korterit. Hageja tõend 03.12.2022 üüri tasumise kohta ei puutu asjasse, kuna tegemist ei ole vajaliku kuluga. Hageja 01.12.-16.12.2022Swedbank konto väljavõttest selgub, et V. on saanud 16 päeva eest sissetulekut üldsummas 821,50 eurot. See tähendab seda, et peale isa ja ema poolseid laekumisi sai hageja täiendavalt sissetulekut 821,50 eurot 16 päeva eest. Kostja arvab, et hageja tema pangakontole kantud sularaha ja selgituseta ülekantud raha ongi X OÜ-s teenitud raha. Kostja ei vaidlusta, et hagejad õpivad gümnaasiumi x klassis. V. esitatud eluasemekulud ei tõenda kulutuste olemasolu. Tegemist on arusaamatu dokumendiga. Hageja pangakonto väljavõte 01.12.2022-16.12.2022 jääb kostjale arusaamuks, st on ebaselge, mida soovib hageja sellega tõendada ja kas tegemist on tegelike kulustega. Esitatud S. S. Elisa AS ja Tele2 Eesti AS arved ei puutu asjasse, kuna tegemist on tema enda kuludega. 17.12.2022 esitatud Exceli tabel ei ole kostjale arusaadav, sellest ei selgu hagejate kulud. Tegemist ei ole kulutusi tõendava dokumendiga. 16.12.2022 koostatud kulude nimekirjad (lisa 4, 5, 8) ei puutu asjasse, kuna see ei tõenda kulutuste olemasolu. 7 Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et menetluse käigus ei ole tõendatud, et hagejad vajavad ülalpidamist kostja poolt. Isegi kui jõuda järelduseni, et hagejad vajavad ülalpidamist ka peale täisealiseks saamist, siis on nad seda õigustatud saama kuni 14.06.2023, st õppeaasta lõppemiseni ning mitte rohkem kui 225 eurot kuus hageja kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas. V. S. ja V. S. on S. S.i tütred (I kd tl 10-11, 17). V. ja V. said xxx.a täisealiseks ning jätkavad õpinguid V. xxx (I kd tl 18 2021/2022 õppeaasta, III kd tl 176 2022/2023 õppeaasta) ja V. xxx (I kd tl 17 pöördel 2021/2022 õppeaasta, III kd tl 136 2022/2023 õppeaasta).
11. Hagejad paluvad kostjalt S. S.ilt välja mõista elatise V. S. kasuks alates hagi esitamisest 16.08.2022 kuni 2025.a septembrini 491 eurot kuus. V. S. kasuks alates hagi esitamisest 16.08.2022

§ 97p 2 alusel kuni 2025.a septembrini 385,50 eurot kuus.

Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu V. elatise nõudega 491 eurot ja V. nõudega 385,50 eurot kuus, võlja mõista kostjalt elatis sõltuvalt hagejate ülalpidamise abivajaduse ulatusest, mida kohus peab põhjendatuks (III kd tl 80, 190). Kohus märgib, et esialgses hagis nõudsid hagejad elatist alates 01.06.2022 (I kd tl 28), hilisemates seisukohtades alates hagi esitamisest 16.08.2022.a (III kd tl 80, 190). Kohus lähtub menetluses hilisemalt esitatust, so elatise nõue alates 16.08.2022.a. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 12.07.2022 ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd tl 2). Vastavalt TsMS § 486 lg 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 14.06.2022.a. Hagiavalduse esitasid hagejad Viru Maakohtule 16.08.2022 (I kd tl 26). Kohus lähtub hagejate nõudest mõista elatis kostjalt välja alates 16.08.2022.a. 11. V. ja V.S. said 18-aastaseks xxx.a. Hagejad nõuavad elatist seega 16.08.2022-05.09.2022 perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 alusel ja alates 05.09.2022

§ 97p 2 alusel.

Riigikohus on märkinud, et

§ 97

p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte

§ 97

p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (vt Riigikohtu 19.10-2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 13). 8 Seega on hagejad esitanud kaks iseseisvat nõuet: elatise nõue kuni täisealiseks saamiseni ja edasi täisealiseks saanud lapse elatise nõude. Vastavalt

§ 97

on ülalpidamist õigustatud saama 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 12.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). 13. Hagejate elatise nõue kuni 06.09.2022 so kuni täisealiseks saamiseni Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,20 eurot (alates 01.04.2022.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 9 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on Statistikaameti kodulehel on kättesaadavad andmed keskmise kuupalga kohta septembrikuu 2022.a. seisuga (aasta keskmist ei ole veel avaldatud). Seega lähtub kohus 2021.a keskmisest brutopalgast 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209.20 + 46,44 =255,64 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 - 30=225,64 igakuine elatis. 14. Hagejate elatise nõue alates 06.09.2022.a ehk täisealise õppiva lapse elatise nõue. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib

§ 102

lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu

§ 102lg 2.

(samas p 11) Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 97

p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud kuid üldhariduskoolis õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise. 15. Kuivõrd hagejad nõuavad hagiavalduses elatist rohkem kui seadusjärgne miinimummäär (

§ 101

), tuli hagejatel oma vajadusi tõendada nii elatise nõudes

§ 97

p 1 alusel kui ka nõudes

§ 97p 2 alusel.

10 16. Kostja vaidleb hagejate elatise nõudele vastu, märkides, et on ülalpidamiskohustust laste ees täitnud, tasunud elatist alates juunist 2022.a.

§ 101järgses baassummas.

Seetõttu ei ole ta ülalpidamiskohustust rikkunud ning nõude esitamine tema suhtes alusetu. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagejate elatise nõue on põhjendamatu, ülepaisutatud ning ei vasta tegelikele vajadustele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna ta on baassummas elatist tasunud, on nõude esitamine alusetu. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ajavahemikus juuni 2022-jaanuar 2023 lastele elatist tasunud 225 eurot kuus igaühele (välja arvatud detsember 2022, mil tasus 100 eurot; I kd tl 8,9, 184-185, II kd tl 9-13 III kd tl 118, 196 pöördel). Hagejad tuginevad sellele, et kostja tasutu on ebapiisav ning ei kata nende igakuiseid vajadusi. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hagejate oli kokkulepe alates 01.06.2022.a elatise tasumiseks

§ 101

baassummas, samuti ei ole kohtu hinnangul menetluses tõendatud ka hagejate väidetud kostja lubadus tasuda elatist suuremas ulatuses.

1. Hagejad on märkinud oma igakuised kulud / vajadused järgmiselt (I kd tl 28; III kd tl 190-191). 17.1 V. - eluruumi üür Tallinnas + kommunaalmaksed + internet – 475 eurot; - toit 300 eurot (10 eurot päev); - hügieentarbed – 50 eurot; - riided 58 eurot kuus (700 eurot aastas); - mobiiltelefon – 12 eurot; - sport (my Fitness)- 54 eurot; - autokooli õppimine 33 eurot (390 eurot / 12 kuule) Kokku 982 eurot Perioodil 28.10.-16.12.2022 olid V. kulud transport 65,60 eurot sidekulud (telefon, internet) 25 eurot riided ja jalanõud 391,15 eurot toit 798,86 eurot tervishoid (ravimid) 44,35 eurot eluasemekulud 732 eurotmuud vältimatud püsikulud (trenn, vabaaja veetmine jne.) 108 eurot hügieenitarbed 41 eurot 17.2 V. ühetoalise korteri üürimine (kombineeritud ema ühetoalise korteriga) + kommunaalmaksed + internet – 260 eurot; toit 300 eurot (10 eurot päev); hügieenitarbed – 50 eurot; riided (tervisliku seisundi tõttu erisuurus) -84 eurot (so 1000 eurot aastas); mobiiltelefon 10 eurot; sülearvuti (soetatud järelmaksuga) igakuine makse 42 eurot ravikulud - (kaetakse toetusest) 284 eurot Kokku 771 eurot. Perioodi 01.11.-15.12.2022 eest on V. välja toonud kulud kulutused koolikohustuse täitmiseks 42,57 eurot sidekulud (telefon, internet) 49,23 eurot riided ja jalanõud 570,18 eurot 11 - toit tervishoid (ravimid) eluasemekulud 354,15 eurot 368,17 eurot 247,24 eurot Jagades hagiavalduses toodud kulud kahe vanema vahel, tuleb ühe vanema osa V.le 982/2=491 eurot, V.le 771/2=385,5 eurot, kahele lapsele kokku 876,50 eurot.
2. Kostja on seisukohal, et hagejate kulud ei vasta tegelikkusele ning on ülepaisutatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt. 18.1 V. S. xxx x. klassis õppimise fakt on tõendatud ja selles osas vaidlust ei ole (I kd tl 17 pöördel, III kd tl 136). Õppides teises linnas, peab teises linnas pidevalt viibimiseks olema ka elamispind ning sellega kaasnevad ka eeldatavad üürikulud. V. elab alates detsembrist 2022 üürikorteris xxx (III kd tl 101-107), mille igakuine üürimakse on 550 eurot + kommunaalkulud jaanuaris 2023 132 eurot (III kd tl 196 pöördel). Kuni 05.12.2022.a elas hageja üürikorteris xxx (I kd tl 78-85) kus üürimakse oli 300 eurot kuus + kommunaalkulud ca 150 eurot (I kd tl 93-94). Kostja märkis oma vastuväidetes, et Mustamäe korteri üürilepingu pooleks on S. S., mistõttu ei ole tõendatud, kas V. seal üldse elab. Samas teadis kostja seda, et hageja elas korteris koos oma elukaaslasega. Kuivõrd hageja oli alaeline ja sissetulek puudus, oli iseenesestmõistetav, et lepingu sõlmis vanem. xxx kohta on hageja on esitanud üürilepingu (III kd tl 101-107) ning tasunud esimese kuu maksed, millega on tõendatud nii korteri kasutamine hageja poolt kui ka sellega seonduvate kulude kandmine. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et elamispinna saanuks hageja üürida ka soodsamalt. Arvestades muuhulgas kooli asukohta ja praeguse korteri asukohta. Kostja on esitanud kohtule kinnisvara üürikuulutused (II kd tl 14, 17, 20-21), millega soovib tõendada, et hagejal oleks võimalik üürida ka nt 200 euro eest üht tuba suuremast korterist. Hageja on esialgu gümnaasiumi õpilane. Ühe toa üürimine suuremast korterist eeldab põhjalikku teavet ka korterinaabrite kohta. Privaatsuse ja turvalisuse seisukohast ei ole see õpilase huvides. Tavapäraselt kasutavad sellist üürimisviisi tudengid ühise seltskonnana kulude kokkuhoiu eesmärgil. Kuivõrd V. elas Tallinnas üürikorteris koos kostjaga juba varem, siis on kummastav kostja seisukoht nagu pidanuks tema perekonnaseisu muutumisel ja korterist väljakolimisel muutuma tütre elukorraldus ning tütar vahetama viimasel õppeaastal kooli ja asuma õppima IdaVirumaal ema ja õe elukohas. Kohtu hinnangul arvestada ka seda, et gümnaasiumiõpingute kõrvalt on keeruline käia tööl määral, mis tagaks iseenda täieliku ülalpidamise Tallinnas. Kui vanem elas juba varem lapsega koos, siis pidanuks ta ka arvestama korterist uue elukaaslase juurde välja kolides vajadusega toetada last kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Hageja ei ole selgitanud elukoha vahetamise vajadust ning elamispinna üürimise vajadust koolist sedavõrd kaugele. Kohus on seisukohal, et üürida saanuks soodsamalt, arvestades seejuures ka kooli asukohta. Kohus loeb mõistlikuks üürihinnaks 450 eurot kuus (so samaväärne, milles hageja elas kuni 05.12.2022). 18.2 Kohus nõustub, et kulu toidule 300 eurot kuus on mõnevõrra ülepaisutatud, kuid põhjendamatu on kostja seisukoht, justkui mõistlik 18-aastase toidukulu on 82 eurot kuus. Sellises summas kulu oleks mõeldav juhul, kui hagejad elaksid ema juures ühise perena, kus toitu tehakse ühiselt, mitte igaühele eraldi. Kohus möönab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises ulatuses ühes kuus raha toidule kulub. 30.01.2023.a hageja Exceli tabelina esitatud hagejate väljaminekutes on küll kulud loetletud, kuid tõendamata (nt Peetri selveri iseteenindus 36,87 eurot, märgitud toit, kuid tõendamata mida osteti). Kohus juhib tähelepanu muuhulgas ka asjaolule, et hageja pangakonto 12 väljavõttelt nähtuvad kostja ülekanded selgitusega „toit“ erinevates summades , ka nt 100 eurot, mis tõendab kohtu arvates seda, et hageja tegelik kulu toidule on suurem kui kostja hinnanguline 82 eurot. Kuivõrd V. elab teises linnas, on kohtu arvates ilmselge, et kostja pakutud hinnanguline 82 eurot toidule kuus ei ole reaalne ning on selgelt ebapiisav 18-aastase noore täisväärtuslikuks toitmiseks. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks toidukuluks kuus 200 eurot. Kumbki pool ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, kas ja mitu nädalavahetust kuus viibib V. ema ja õe juures IdaVirumaal, mis vähendaks tema kulu toidule. 18.3 Kostja leiab, et hügieenitarvetele kulu 50 eurot on ülepaisutatud, põhjendatud võiks olla kostja hinnangul 25 eurot. Kohus nõustub sellega, et igakuiselt ei kulu eeldatavalt hügieenitarvetele 50 eurot, kohus loeb mõistlikuks 25 eurot (arvestab šampoonid, dušigeelid, seebid, hügieenisidemed hambapasta jne). Eeltoodut kinnitab ka hageja enda hilisemalt väidetud hügieenitarvete kulu perioodil 28.10.16.12.2022 41 eurot ehk ca 20 eurot kuus (III kd tl 190-191). 18.4 Kulu riietele 58 eurot kuus ei ole kohtu arvates ülepaisutatud, seda enam, et hageja ei ole märkinud nt jalanõusid, kuid ei ole usutav, et 18 aastane ei soeta aastas ühtegi paari jalanõusid. Kui hageja on aasta kohta arvestanud riietele 700 eurot (sh ka jalanõud), on see kohtu hinnangul mõistlik. Hageja on toonud perioodil 28.10.-16.12.2022 kulu riietele ja jalanõudele 391,15 eurot. Kulu nimetatud perioodil on tõendamata. 18.5 Kulu mobiilitelefonile 12 eurot on põhjendatud. Kostja märgib, et telefonile on ka võimalik soetada soodsam kõnekaart. Kohus leiab, et on võimalik võtta endale ka pakett oluliselt kallima hinnaga kui 12 eurot. 18.6 Kohus nõustub, et autokooli kulu ei ole vältimatult vajalik kulu, kuid arvestades, et sellega alustati isa teadmisel ja eeldatavalt ka nõusolekul, on alusetu pärast suhete jahenemist leida, et kulu on ebamõistlik. Vanematel tuleb lapsi toetada uute vajalike oskuste omandamisel ja auto juhtimise oskus on kohtu hinnangul vajalik oskus. Kostja ei ole millegagi tõendanud seda, et autokooli kulust ta ei teadnud või ei nõustunud sellega. Hageja on arvestanud autokooli kulu (tasumata osa) 33 eurot iga kuu kohta. Hageja ei ole aga tõendanud kui suur on autokooli arve, millal tuli tasuda, kas on tasutud, palju on tasutud ja palju maksmata. Kuivõrd kulu on tõendamata, ei saa kohus seda arvestada. 18.7 Põhjendatud on ka hageja kulu treeningutele MyFitnessis (II kd tl 135-138) kuumakse 54 eurot. Alusetu on kohtu hinnangul kostja seisukoht, et tegemist ei ole lapse vajadustega seotud kuludega. Kostja märgib, et laps võib trenni teha väljas värskes õhus ja on olemas Tallinnas spordiväljakud, mis on tasuta, samuti on hagejal regulaarsed kehalise kasvatuse tunnid koolis. Kohus märgib, et kostja abikaasa lapsed käivad spordiklubis Garant, kuumakse 110 eurot (III kd tl 46, 43), veel tasutakse jalgpalliklubi Legion makse 35 eurot, tasuline inglise keele kursus S. 525 eurot (III kd tl 67) ja A. 393, 75 eurot (III kd tl 69). Kulu treenimisele, liikumisele ja iseenda tervisele on lapse huvides ja lugeda seda mitte seotuks lapse vajadustega on kohtu hinnangul küüniline. 18.8 Hageja on märkinud kuludena perioodil 28.10.-16.12.2022 (III kd tl 190-191) veel lisaks eeltoodule kulu transpordile 65,60 eurot, tervishoiule(ravimitele) 44,35 eurot, trennile ja vabaajaveetmisele kokku 108 eurot ning hügieenitarvetele 41 eurot. Hügieenitarvete ja treeningu (MyFitnessi) kulude kohta kohus märkis otsuse p 18.3 ja 18.
3. Hageja ei ole tõendanud, millise transpordivahendi kasutamise kulu 65,60 eurot on (bolt, rong, linnadevaheline bussiliin) Kuigi 13 eelduslikult igaüks teatud ulatuses kulu transpordile kannab, on kohtu hinnangul transpordikulu paljasõnaline. Kantud kulu ravimitele on samuti tõendamata. Kohus on seisukohal, et ravimitele eeldatav kulu on igaühel kuu kohta vähemalt 10 eurot. 18.9 Seega loeb kohus põhjendatuks V. igakuised kulud 450 (korter) + 200 toit + 54 treeningud + 10 ravimid + 25 eurot hügieenitarbed + 12 telefon = 751 eurot. 18.10 V. õpib x ning elab koos emaga xxx (I kd tl 139-155). Kostja märkis vastuväidetes, et tõendamata on hageja elamine selles üürikorteris, kuivõrd üürilepingu pooleks on S. S.. Kohus on seisukohal, et kuna V. õppimine x on tõendatud ja selles vaidlust ei ole, on vajalik hagejal ka elamispinda. Kuigi Kohtla-Järve, Ahtme ja Sillamäe vahemaa on 29 km ja ühistranspordiliiklus arvestatav, võib olla hageja tervislikku seisundit (erivajadust) arvestades hageja huvides mitte sõita iga päev 60 km, vaid viibida nt nädala sees Sillamäel. Asjaolu, et V. on erivajadusega, tõendab talle Töötukassa poolt igakuiselt makstav töövõimetoetus. Küll aga on kohus seisukohal, et korteri kulu tuleb jagada V. ja S. S. vahel. Korteri igakuine üür on 200 eurot (I kd tl 139-155) detsembris 2022 olid kommunaalteenuste arved korteriühistule 116,48 eurot (III kd tl 197)ja vesi 10,41 eurot (III kd tl 198). Muud kulud on tõendamata. Hageja esitatud tõend, mille kohaselt tasus V. S. üürileandjale 242,60 eurot väidetavalt detsembri 2022 eest, jätab kohus tähelepanuta (III kd tl 200). Esmalt on sellel märgitud kulud osaliselt tõendamata (gaas), teiseks erineb üürileandja allkiri tõendil oluliselt allkirjas üürilepingul (I kd tl 139-144). Ei ole eluliselt usutav, et S. S. ja V. S. tasuvad korteri eest eraldi ning vormistavad eestikeelse kinnituse maksete tasumise kohta (üürileandja on Vene Föderatsiooni kodanik, elukohaga Sankt-Peterburgis). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus xxx põhjendatud kuluks 200 +126,89 ehk 326,89 eurot, millest V. osa on pool ehk 163,45 eurot. Kostja märgib, et Hageja elukohana on hagis märgitud xxx. Nimetatud kolmetoalise korteri omanik on S. S.. Millegagi ei ole tõendatud eluruumi üürimise vajadust Sillamäel, kui on olemas elukoht Kohtla-Järvel. Kohus juhib tähelepanu, et ka kostjal endal on Kohtla-Järvel, Lehola tn-l korter kuigi elab Tallinnas. Vähemalt gümnaasiumi lõpuni on V. tervislikku seisundit arvestades korteri üürimine põhjendatud. 18.11 Toidukulude osas leiab, kohus, et ainuüksi V. toitmiseks ei kulu kuus 300 eurot. Kuna hageja elab koos emaga, on kohtu hinnangul mõistlik kulu täisväärtuslikule toidule kahe inimese kohta 300 eurot, ehk V. osa 150 eurot. 18.12 Hügieenikulude osas on kohus samal seisukohal, mis V. hügieenikulude osas (otsuse p 18.3) 18.13 Järelmaksulepinguga soetatud arvuti Lenovo hinnaga 807 eurot, igakuine makse 42 (I kd tl 166-169, III kd 154-155) on kohtu hinnangul mõistlik ega ole ülemäära suur. Kohus nõustub hagejaga selles, et arvuti on gümnaasiumiõpilasele vältimatult vajalik. Kostja leiab, et arvuti oleks saanud osta ka soodsama ning mitte mänguarvuti. Kohus on seisukohal, et soetatud arvuti on mõistliku hinnaga, hea mänguarvuti maksab oluliselt rohkem kui 807 eurot (1500-200 eurot) Kostja toodud arvutite väljatrükk näitab küll, et osta saab soodsama hinnaga, kuid hinna kõrval tuleb arvestada ka arvuti tehnilisi võimalusi. 18.14 Riietele arvestatud 84 eurot kuus on samuti kohtu hinnangul mõistlik (ehk arvestusega 1000 eurot aastas), arvestades et eraldi ei ole välja toodud kulu jalanõudele. Kulu mobiiltelefonile 10 eurot (III kd tl 161-164) on mõistlik ja põhjendatud. 18.15 Ravikulu (tervishoiukulu) osas leiab kohus, et see kulu on kaetud Töötukassa poolt tasutava töövõimetoetuse arvelt 284 eurot kuus. Seetõttu jätab kohus hageja esitatud tõendid visiiditasude, 14 samuti määratud protseduuride jne kohta (III kd 168-171, I kd tl 170- 177) tähelepanuta, st loeb kõik ravikulu kaetuks hüvitisega. 18.16 Seega on V. igakuised kulud kokku 163,45 + 150 + 42 + 84 +10 = 449,45 eurot. V. S. perioodil 01.11.-15.12.2022 märgitud kulu koolikohustuse täitmiseks 42,57 ja riietele /jalanõudele 570,18 on paljasõnalised ja tõendamata.
4. V. S. väitis kohtuistungil 15.11.2022, et S. S. lubas (kohustus) maksma elatist tema ülalpidamiseks 980 eurot. Pärast seda kui läks teise naise juurde, lõppes kõik ära (III kd tl 5), Hageja esitas oma väidete tõendamiseks telefoni kuvatõmmise sõnumivahetusest (III kd tl 9). Kohtu hinnangul ei nähtu viidatud sõnumist kostja nõusolekut / lubadust / kohustust tasuda V. ülalpidamiseks 980 eurot kuus. Sõnumis loetleb küll kostja kulud, mida tal maksta tuleb, kuid eeltoodust ei saa kuidagi lugeda kostja võetud kohustust. V. S. esitas ka foto lipikust, millega soovib tõendada, et isa töötasu oli 3432 eurot, ning tasu maksti ümbrikus (III kd tl 9). Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei tõenda üheselt kostja töötasu suurust kuus. Lipikul puudub periood, mille eest tasu makstakse. On küll märge 286 tundi , kuid eeltoodu ei tõenda, et kostja töötasu oli igakuiselt selline. Lipikul puudub ka märge tööandja kohta. Isegi kui nõustuda hagejaga selles, et nimetatu tõendab kostja töötasu tegelikku suurust, jääb kohtule selgusetuks asjaolu, et kostja konto väljavõttelt (II kd tl 9, II kd tl 194, 195, 197) nähtub tema töötasu suurus X OÜ-s perioodil november 2021 - oktoober
5. Nt maksti oktooberis kostjale töötasu septembri kuu eest 2728,10 eurot (II kd tl 198 pöördel, sh palk + päevaraha). Puudub mõistlik selgitus, miks peaks nt samal perioodil kostja saama töötasu ka sularahas. Kostja esitas kohtule X OÜ-ga sõlmitud töölepingu nr 38-22 ja selle lisa ametijuhendi (II kd tl 4346), mille kohaselt saab ta justkui palka 654 eurot kuus. Esitatud tööleping ei tõenda kostja töötasu suurust. Lepingu p 4.1 on pooled sätestanud, et juhul, kui töötaja ei jõua kokkulepitud tööaja sees teha nii palju tükke, et ta teeniks töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses, maksab tööandja talle arvestuskuu eest riikliku kuutasu alammäära 03.10.2022 seisuga 654 eurot kuus. Eeltoodut tuleb mõista selliselt, et kostja töötasu on vähemalt 654 eurot, olenevalt sellest, kuipalju tööaja sees tükitööd jõuab teha. Kostja esindaja väitel on kostja töötasu vähenenud, kuna viimane asus tööle Eestis (III kd tl 5 pöördel), kuid need väited on tõendamata. X OÜ-s makstud töötasu osas märgib kostja, et töötasu koosnes palk + päevaraha ning päevarahast tasus ta elamiskulu kui töötas objektil välisriigis, mistõttu tuleb töötasuna lugeda ca 900 eurot. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et kattis oma elamiskulu päevarahast ning elamiskulu suurust. Kui töötamise koht asub välisriigis, tulebki tööandjal lähetusega seotud päevaraha tasuda, samuti on tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seotud kulu (sõit, majutus jne).
6. Kostja märgib, et alates 02.06.2022 on kostja abielus A. G., abikaasadel on varaühisuse varasuhe ning peres kasvavad abikaasa kaks alaealist last (III kd tl 28-35). Kostja väitel panustab ta nii oma abikaasa ja tema laste kui hagejate ülalpidamisse. Kohus märgib, et kuigi kostja ja tema abikaasa koos lastega moodustavad ühise pere ning neil on ühine majapidamine, ei ole kostjal ülalpidamiskohustust abikaasa alaealiste laste ees (vähemalt eelist oma laste ees). Ülalpidamiskohustus tuleneb laste põlvnemisest (

§ 96lg 1).

Kostja võib loomulikult osaleda abikaasa laste ülalpidamises, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et ta selle võrra vabaneks ülalpidamiskohustuse täitmisest oma laste ees. Ühiseid laps kostjal uue abikaasaga ei ole. Kostja abikaasa töötab X OÜ-s ja tema töötasu on 1538,98 (III kd tl 46 pöördel) Kinnistusraamatu andmetel on S. S. omandis korter asukohaga XXX(registriosa xxx ) II kd tl

1. 15 Transpordiameti Liiklusregistris on S. S. kantud sõiduauto Volkswagen New Butle (ehitusaasta 2001, reg.nr xxx) omanik (II kd tl 56).
2. Hagejate teine vanem S. S. töötab AS-s X 09.2021 laekus kontole pensioni väljamakse 4836 eurot. Kontolt nähtuvad laekumised Töötukassalt töövõimetoetus (nt augustis 2022 288,55 eurot I kd tl 76) Töötukassa 28.07.2022 otsusega TVH/22/030075 on tuvastatud, et S. S. töövõime ei ole vähenenud (I kd tl 32-33). S. S.le laekub sotsiaalkindlustusametist lastetoetus 120 eurot Kinnistusraamatu andmetel on S. S. korteri asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik (II kd tl 59). Transpordiameti liiklusregistri andmetel on S. S. Sõiduauto Ford Focus (eh. aasta 2006, reg. nr xxx) omanik (II kd tl 57).
3. V.l sissetulek töötasu näol puudub. Töötukassast saab hageja töövõimetoetust, mis laekub S. S. kontole (nt augustis 2022 288,55 eurot, I kd tl 76).
4. Kostja väitel V. töötab, ning saab varjatud töötasu, millest tulenevalt vanemapoolset elatist ei vaja. Kostja leiab, et V. kontole tehtud sularaha sissemaksed on tegelikult töötasu X OÜ-s (III kd tl 77). Kostja esitatud e-krediidiinfo väljavõte (III kd tl 77) ei tõenda kuidagi V. töösuhet äriühinguga. Ka fotod (III kd tl 75-76) ei tõenda seda, et V. töötab pidevalt ning tal on olemas püsiv sissetulek. Kohus nõustub sellega, et V. pangakontolt nähtuvad sularaha sissemaksed (nt 07.08.2022 II kd tl 153 pöördel), mis võivad olla sularahas või ümbrikus makstud töötasu, kuid isegi kui hageja töötas suveperioodil, ei ole millegagi tõendatud, et hagejal on püsiv töösuhe ja sissetulek ka õppeperioodil. Ükski menetluses esitatud tõenditest seda ei tõenda. Kohus on seisukohal, et isegi kui 18 aastane periooditi töötab ja teenib endale ise elatist, on see tunnustatav, kuid ei tähenda, et vanema tuge õppeperioodil ei vaja. Kui hageja töötaks ja saaks töötasu pidevalt nagu leiab kostja, tasuks hageja eeldatavalt ise oma elamiskulu. Hageja konto väljavõttest nähtub, et jaanuaris 2023 on korteri üürikulu 550 eurot kandnud S. S. ning kommunaalkulud G. B. 132 eurot (samal päeval kantud korteriomanikule) (III kd tl 196 ja pöördel) (III kd 168-171, I ld tl 170-(III kd 168-171, I ld tl
5. Uurinud poolte majanduslikku seisu iseloomustavaid andmeid ja esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et hagejad vajavad vähemalt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni vanemate rahalist toetust ning kostja on suuteline hagejaid materiaalselt toetama kahjustamata seejuures iseenda ja oma perekonna toimetulekut. Otsuse p-s 18.16 leidis kohus, et V. igakuised põhjendatud vajadused on 449,40 eurot, sellest arvestab kohus maha 60 eurot lastetoetuse (

§ 101

lg 5) ehk 449,40-60 = 389,40, jagades selle mõlema vanema vahel 389,40/2, saame ühe vanema osa 194,70 eurot. Otsuse p-s 18.9 leidis kohus, et V. igakuised põhjendatud vajadused on 751 eurot, millest kohus arvestab maha lastetoetuse 60 eurot (

§ 101

lg 5) ehk 751-60 = 691 eurot, jagades selle mõlema vanema vahel 691/2= 345,5 eurot

1. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks igakuise elatise V. kasuks 194,70 eurot ja V. kasuks 345,5 eurot Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et elatis tuleb välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, mitte kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni. Elatise saamise / nõudmise eelduseks kuni 16 21-eluaastani on õpingute jätkamine. Käesoleval ajal ei ole teada kas ja kus jätkavad oma õpinguid hagejad pärast gümnaasiumi lõpetamist.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S. S.i tasutud elatisemakseid alates augustist 2022: V.le august 2022-jaanuar 2023 (kaasaarvatud) iga kuu 225 eurot; V.le august 2022-jaanuar 2023 (kaasaarvatud) iga kuu 225 eurot Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad paluvad TsMS § 164 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma sissetuleku kohta. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus märkis otsuse p-s 19, et kostja väidetav töötasu suurus 3432 eurot ei ole tõendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 17