Obsah (9)

§ 429§ 173§ 150§ 179§ 172§ 174§ 175§ 445§ 178

2-22-132104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-132104 Tsiviilasi Jõgeva vald, Kassinurme küla, Nii

429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas

§ 429sätetega.

26.01.

1. a esitatud taotlusest nähtub, et puudutatud isik on 10.01.
2. a, s.o pärast avalduse esitamist osa võlgnevusest, s.o summas 30,51 eurot tasunud. Puudutatud isik on märkinud maksekorralduse selgitusse järgmist: arve nr 21027/1 osaline tasumine 27,24 eurot + viivis 3,27 eurot. Ei tunnista vee ja kanalisatsiooni tasu 362,12 eurot. Puudutatud isik ei ole vastu avaldusest loobumisele. Puudutatud isik on menetluse vältel väljendanud järjepidevalt (alates maksekäsu kiirmenetlusest) seisukohta, et tunnistab võlgnevust summas 27,24 eurot, mis tuleneb 28.02.
3. a arvest 21027/1, sh tasumata reservkapitali makse summas 3,49 eurot, haldusteenus summas 11,22 eurot, majandushooldustasu summas 4,88 eurot; remondifond summas 6,98 eurot ja prügivedu summas 0,67 eurot. Lisaks on avaldaja 26.01.
4. a avalduses esitanud õigusrahu huvides taotluse loobumiseks ka ülejäänud nõudest, s.o veevõlgnevuse nõudest summas 362,12 eurot ja nõudega seotud viivistest. Avaldaja leiab jätkuvalt, et puudutatud isik rikkus kohustust teatad igakuiselt veearvesti näit ning ei täitnud esitatud arvest tulenevat kohustust. Puudutatud isik ei ole vastu ka veevõlgnevust puudutavas osas avaldusest loobumisele. Puudutatud isik jääb varasemalt esitatu juurde, et nõue veevõlgnevust puudutavas osas (93% kogu nõudest) on põhjendamatu ning sellel puudub igasugune õiguslik ja ka faktiline alus. Puudutatud isik on seega andnud nõusoleku menetluse lõpetamiseks. Kohus selgitab, et

§-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Jõgeva vald, Kassinurme küla, Niidu korteriühistu tasus 23.08.2022. a avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb pool tasutud riigilõivust tagastada Jõgeva vald, Kassinurme küla, Niidu korteriühistu arvelduskontole nr EE351010220290439222 SEB Pank AS. Puudutatud isik on tuginenud

§ 179

lg-le 1 ning ei nõustu menetluskulude (tervikuna) jätmisega puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku hinnangul on enamus nõudest, s.o 93% põhjendamatu.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on 3 asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus nõustub menetluskulude jagamise osas puudutatud isiku seisukohaga. Esitatud tõenditest nähtub, et Jõgeva Veevärk OÜ esitas avaldajale perioodi 01.02 kuni 28.02.2021. a kohta tarbitud vee eest arve kogusummas 34,78 eurot. Seejuures tugines Jõgeva Veevärk OÜ elamu üldveemõõturi näidule, mille kohaselt oli majas vett tarbitud kokku 9 m3. Seega, kui kogu maja veetarbimine viidatud perioodil oli 9 m3, ei saa üks korter tarbida vett 93,716 m3. Seega kuulub kohaldamisele

§ 179

lg 1 ning 93% puudutatud isiku menetluskuludest tuleb jätta avaldaja kanda ning 7% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas 08.02.

1. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isikule õigusabiteenust osutatud järgmiselt: 10.11.
2. a avaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja avaldusele vastuse koostamine 4 tundi, 21.12.
3. a avaldaja 20.12.
4. a seisukohaga tutvumine 30 minutit ja 08.02.2023.a avaldaja 26.01.
5. a taotlusega tutvumine ning seisukoha koostamine 1 tund. Kokku 660 eurot ilma käibemaksuta (tunnihind 120 eurot). Puudutatud isik kinnitab, et menetluskulud on kantud tsiviilasjaga nr 2-22-
6. Puudutatud isik taotleb, et kohus määraks kindlaks tema menetluskulud summas 613,80 eurot, s.o 93% 660 eurost ja mõistaks summa välja avaldajalt. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 120 eurot. Käibemaksu lisamist ei ole taotletud ning sellekohast kinnitust

§ 174lg 10 järgi ei ole esitatud.

Seega käibemaksu ei lisandu. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust, leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot on kohane. Kohus ei pea põhjendatuks 10.11.2022. a avaldusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ning avaldusele vastuse koostamise ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, seejuures lähtub kohus esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahust ning nendes esitatud õiguslikust argumentatsioonist. Lisaks ei ole tegemist õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks. Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi, tasu 480 eurot, millest omakorda 93% on 446,40 eurot. Põhjendatud on jätta 7% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda. Kohus tagastab avaldajale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. Seega tuleb avaldaja menetluskulust, mis on 32,50 eurot, 7% kanda pudutatud isikul. 7% summast 32,50 eurot on 2,28 eurot.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 444,12 (446,40-2,28) eurot.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5