Obsah (5)

§ 2§ 37§ 44§ 121§ 48

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2123 Määruse kuupäev 17. mai 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla tegevuse peale RESOLU

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja on kaebuse jaotanud üheksaks osaks ja iga osa pealkirjaks pannud kohtueelse menetluse dokumendi numbri, millega vastavas osas kirjeldatud probleem seondub. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on igas osas kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Seetõttu eeldab kohus, et igas osas esitatud nõuded on kaebaja eelnevalt esitanud selles kohtueelses menetluses, mille numbri ta on osa pealkirjas nimetanud. Kohus ei tea kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest, samuti ei ole vangla pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul.
2. Enne kui kohus võtab seisukoha kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta, peab kohus vajalikuks selgitada, kuidas ta mõnesid kaebuses esitatud taotlusi tõlgendab. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 6.

1. Kaebaja on kaebuses väljendanud rahulolematust selle üle, kuidas vangla tegutses
2. juunil 2021, kui üksikvangistuses viibivale kaebajale toodi kauplusest ostetud asjad. Kaebaja hinnangul rikkus vangla VangS § 41 lõikeid 1 ja 2 ning PS §
3. Kaebaja nõudis vangla tekitatud kahju hüvitamist ning VangS § 41 lõigete 1 ja 2 ja PS § 18 rikkumise tunnistamist. Kohus märgib, et nõuet tunnistada VangS § 41 lõigete 1 ja 2 ning PS § 18 rikkumist ei käsitle kohus eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd tegemist on kaebuse õigusliku põhjendusega vangla tegevuse õigusvastasuse kohta. 6.
4. Kaebaja on taotlenud käskkirja nr 3-21/1-2/210 tühiseks tunnistamist. Kaebusest võib aru saada, et selle käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samas ei ole kaebaja kaebuses vähimalgi määral viidanud sellele, et esineksid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2 sätestatud haldusakti tühisuse alused. Kaebaja on selgitanud, et vangla on kaebaja rolli käskkirja andmise aluseks olnud sündmustes valesti mõistnud. Kaebaja hinnangul ei olnud alust tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Samuti osutas kaebaja sellele, et vangla pole hinnanud täiendavate julgeolekuabinõude mõju kaebaja psüühilisele ja füüsilisele tervisele. Kohtu hinnangul järeldub kaebaja põhjendustest, et ta on soovinud kohtule esitada tühistamiskaebuse (

§ 37

lõike 2 punkt 1), mitte tühisuse tuvastamise kaebust (

§ 37lõike 2 punkt 6).

Tahet esitada tühistamiskaebust kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kaebaja on üritanud enne kohtusse pöördumist läbida tühistamiskaebuse esitamise eelduseks oleva vaidemenetluse. Nimelt on kaebaja kaebuses viidanud dokumendile nr 6-12/254-3, mille pealkirjast nähtuvalt on tegu vaidega käskkirja nr 3-21/1-2/210 peale. Vangla tagastas kaebaja vaide

1. septembri
2. a otsusega 4 3-21-2123 nr 6-12/254-
3. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule
4. septembril 2021, oleks käskkirja nr 3-21/1-2/210 peale esitatud tühistamiskaebus tähtaegne. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja on soovinud käskkirja nr 3-21/1-2/210 peale esitada tühistamiskaebuse. Kaebaja palvet tunnistada ta süütuks ei loe kohus eraldiseisvaks nõudeks, vaid loeb selle hõlmatuks tühistamisnõudega. Halduskohtul ei ole volitust kedagi süütuks tunnistada, kuid halduskohus saab tühistamisnõude lahendamise raames hinnata, kas kinnipeetava käitumine andis alust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. 6.
5. Kaebaja on mitmes kaebuse osas palunud, et kohus kohustaks vanglat vastama kohtueelsetes menetlustes esitatud kaebaja pöördumistes esitatud teabenõuetele ning võtaks vangla vastused teabenõuetele tõenditena praeguse asja juurde. Kohus ei tõlgenda kaebaja selliseid taotlusi kaebuse nõuetena, vaid tõendite kogumise taotlustena.
6. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta seisukoha võtmist kontrollib kohus ka seda, kas kaebajal on kõikide kaebuses esitatud nõuete osas olemas kaebeõigus.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Teisisõnu tähendab see, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

1. Kaebaja on palunud, et kohus kohustaks Viru Vanglat läbi viima sisejuurdluse seoses sellega, et kaebaja pidi
2. a juulis kannatama kambris kuumust. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas sisejuurdluse läbiviimist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust sellist nõuet kohtule esitada. Niisiis tuleb kaebus eeltoodud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

7.

1. Kaebaja on palunud kohustada vanglat lõpetama süstemaatiliste üleviimiste ja psühholoogiliselt mittesobivate inimestega ühte kambrisse paigutamise õigusvastane praktika. Kohtu arvates puudub kaebajal ka selle nõude osas ilmselgelt kaebeõigus. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus endale kambrikaaslast valida. Samuti puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus nõuda enda vanglasiseste ümberpaigutamiste lõpetamist. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, punkt 10). Täiendavalt leiab kohus, et kaebajal ei ole õigust esitada tulevikku suunatud abstraktset kohustamisnõuet ja nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist tema tulevaste vanglasiseste ümberpaigutamiste ja kambrikaaslaste valiku osas. Vangla otsustab kinnipeetavate paigutamise üksikasjad iga kord konkreetsest olukorrast lähtuvalt ning kohtul ei ole võimalik selles osas tulevikku suunatud ettekirjutusi teha. Seega tagastab kohus kaebuse eelnevalt käsitletud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

7.3. Kaebuse lisas palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutuse lõpetada vaiete õigusvastane tagastamine. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka sellise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal ei ole õigust tulevikku suunatult sellist abstraktset kohustamisnõuet esitada. Kaebaja saab iga kord pärast vaide tagastamist kohtule esitada kaebuse põhinõudega ning kui kohus kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, peab kohus muu hulgas hindama seda, kas vaide tagastamine oli õiguspärane. Kohus ei saa teha vanglale tulevikku suunatud ettekirjutust vaiete tagastamisega seonduvalt, sest vaide tagastamise õiguspärasus sõltub konkreetsel ajahetkel esinevatest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nimetatud nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

5 3-21-2123 8. Allesjäänud nõuete osas kontrollib kohus järgnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. 8.1.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et allesjäänud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selles osas tuleb kaebus

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.

8.2.

§-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17). 8.
3. Kaebaja toob kaebuses välja, et ta esitas Viru Vanglale venekeelsed hüvitamisnõuded ja vaided seoses järgnevate asjaoludega: 1)
4. juunil 2021 ei saanud kaebaja kauplusest ostetud toitu külmkappi panna (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/116-1); 2) ajavahemikul 9.−
5. juuli 2021 ei võetud liigse palavuse osas midagi ette ja kaebajale ei antud meditsiiniabi (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/156-1); 3)
6. augusti
7. a lõunasöök ei vastanud nõuetele (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/170-1); 4)
8. juulil 2021 jäeti kaebaja ilma jalutuskäigust (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/155-1); 5)
9. juunil 2021,
10. juulil 2021 ja
11. juulil 2021 ei lubatud kaebajal kirikusse minna (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/173-1); 6) vangla sinise hoone duširuumides on probleemid vee temperatuuri reguleerimisega ja ventilatsiooni õhuhajuti puudumisega (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/174-1); 7) alates
12. aasta detsembrist on kaebajat süstemaatiliselt viidud ühest kambrist teise ja paigutatud ühte kambrisse kaebaja jaoks sobimatute inimestega (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/154-1); 8)
13. juulil 2021 kohaldati kaebaja suhtes käskkirjaga nr 3-21/1-2/210 üksikvangistust (registreeritud kahju hüvitamise taotlusena nr 6-16/152-1 ja vaidena nr 6-12/254-1); 9) vangla ei kasuta kaebajaga suhtlemisel haldusmenetluses asjaajamiskeelena vene keelt (registreeritud vaidena nr 6-12/275-1). 6 3-21-2123 8.
14. Viru Vangla
15. augusti
16. a otsusega ja
17. septembri
18. a otsusega tagastati kaebaja võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/116-1, 6-16/155-1, 6-16/152-1, 6-16/156-1, 6-16/170-1, 6-16/154-1, 6-16/173-1, 6-16/174-1, 6-12/275-1 ja 6-12/254-1 PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lõike 1 ja justiitsministri
19. novembri
20. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõike 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahjunõuete ja vaiete tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaiete ja kahjunõuete tagastamisel oli õigusvastane. 8.
21. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. oktoobri
23. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
24. juuni
25. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
26. septembri
27. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
28. juuni
29. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaiete ja kahjunõuete läbivaatamist takistav puudus. 8.
30. Kohus märgib veel kord, et kuna praeguse kaebuse asjaoludega seonduvaid kaebaja võõrkeelseid vaideid ja kahjunõudeid ei ole eesti keelde tõlgitud, eeldab kohus, et kaebaja esitas kaebuses esitatud ja vaatluse alla jäänud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõuded kaebuses viidatud kohtueelsetes menetlustes. Kohus arvestab veel seda, et kahjunõudena registreeritud dokument võib sisaldada ka nõudeid, mida tuleks tõlgendada vaidena, ning vaidena registreeritud dokument võib sisaldada ka kahjunõudeid. Kohus kontrollib järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-16/116-1, 6-16/155-1, 6-16/152-1, 6-16/156-1, 6-16/170-1, 6-16/154-1, 6-16/173-1, 6-16/174-1, 6-12/275-1 ja 6-12/254-
31. 8.
32. PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta
33. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lõige 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3). Riigikohus on asjas 7 3-21-2123 nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le. 8.
34. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas Tartu Halduskohtule
35. märtsi
36. a vastuses, et seisuga
37. jaanuar 2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud
38. jaanuari
39. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. 8.
40. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE §
41. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE v.r § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE v.r § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE v.r § 491 lõikest 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE v.r § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 8.
42. VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. 8.
43. Kohus palus
44. märtsi
45. a kohtunõudega haldusasjas nr 3-22-437 Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla märkis
46. märtsi
47. a vastuses kohtunõudele, et nende arvates kinnitavad kaebaja keeleoskust tema varasemalt esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised (praeguse asja kontekstis on kohtu hinnangul asjakohased kahjunõuded nr 6-16/109-1, 6-16/110-1, 6-16/113-1 ja vaided nr 6-12/140-1, 6-12/160-1, 6-12/293-1, sest need on kaebaja poolt koostatud enne vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemist
48. augustil 2021 ja
49. septembril 2021). Kohus võtab Viru Vangla
50. märtsi
51. a vastuse kohtunõudele koos nimetatud lisadega käesoleva haldusasja toimiku juurde. 8.
52. Kohus, tutvunud nimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste 8 3-21-2123 menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Seejuures ei takista vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlemist mõned õigekirjavead. Kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. 8.
53. Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt
54. augusti
55. a otsusega ja
56. septembri
57. a otsusega kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-16/116-1, 6-16/155-1, 6-16/152-1, 6-16/156-1, 6-16/170-1, 6-16/154-1, 6-16/173-1, 6-16/174-1, 6-12/275-1 ja 6-12/254-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
58. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
59. Kaebaja on esitanud ka taotluse liita üheks asjaks kõik tema Tartu Halduskohtule esitatud kaebused, mida ei ole veel menetlusse võetud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on lisaks praegusele kaebusele ettevalmistava menetluse staadiumis ka kaebaja kaebused, mis on registreeritud kohtus haldusasjadena nr 3-21-1306, 3-21-1616, 3-21-1802, 3-21-2261, 3-21-2670, 3-21-2979 ja 3-22-91.

§ 48

lõige 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus tagastas käesoleva määrusega praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Kohtu arvates ei ole põhjendatud liita teistele haldusasjadele praegust haldusasja, mille menetlus lõppeb. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks kaebaja erinevate kaebuste liitmine praeguses asjas esitatud kaebusega mitte kuidagi nende lahendamist. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise taotluste (võtta avaldustes nr 6-16/156-1, 6-16/170-1 ja 6-16/154-1 nõutud teave ning vestluste salvestised ja videosalvestised praeguse asja materjalide juurde ning kuulata tunnistajatena üle vanglaametnikud ja medõed), riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. Kohus jätab need läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9