1-22-5273/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 13.02.2023 Kriminaalasja number 1-22-5273 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Merili Riga ; Jaanika Brikkel Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Kristiina Vadi Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Raiko Liivakule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Raiko Liivak, isikukood: 38705122721; teadaolev elukoht: XXX Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello (määratud RÕA korras) Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Raiko Liivakule Tartu Maakohtu 05.09.
2. a otsusega nr 1-22-5273 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohaldada Raiko Liivaku suhtes KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendit vahistamine alates 10.02.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raiko Liivakult menetluskuluna kaitsjatasu 115,20 eurot (ükssada viisteist eurot ja 20 senti) riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 6(kuue) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb 6 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank, nr EE522200221013264447 Swedbank, nr EE401700017002872300 Luminor Bank või nr EE957700771001523585 LHV Pank. Menetluskulude tasumise viimane tähtpäev on 31.08.
3. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99922700028976, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Raiko Liivakule, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 05.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5273 tunnistati Raiko Liivak süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 4 päeva karistusaja hulka ja R. Liivakul kuulub ärakandmisele 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Liivak ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 alusel sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel ei tarvita alkoholi. Katseaja kestus on 05.09.2022 – 05.09.
4. Kohtuotsus jõustus 21.09.
5. 16.11.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande R. Liivaku karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu 23.12.2022 määrusega kuulutati süüdimõistetu R. Liivak tagaotsitavaks kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmise tõttu. Tabamisel süüdimõistetule R. Liivak kohaldatakse tõkendit vahistamine ning ta toimetatakse kohtusse ärakuulamiseks ja karistuse täitmisele pööramise otsustamiseks. Kuna R. Liivak ei ole kinnitanud kohtukutsete kättesaamist ja kohtul puudub teadmine, kus on tema tegelik viibimiskoht (isik ei ole edastanud kohtule päringu peale enda elukohaandmeid) ning mis on tema tegelikud kasutuses olevad kontaktandmed, võib väita, et isik hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Samuti ei ilmunud R. Liivak eelnevalt kindlaksmääratud kohtuistungile. Ka kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetuga kriminaalhoolduse raames kohtunud ja telefonitsi ühendust saanud. R. Liivakul ei olnud kohtule teadaolevalt mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal 13.12.2022 kell 15.00 kohtuistungile tulla ning süüdimõistetu ei ole kohtule eelnevalt mittetulemise mõjuvast põhjusest teatanud. Ta ei ole ka hiljem esitanud kohtule arstitõendit, kinnitamaks temal väidetavalt 13.12.2022 istungi ajal esinenud terviseprobleeme. On ka alus eeldada, et R. Liivakule tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles R. Liivaku ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldus algas
6. septembril ja ametnik ei ole isikut eelnenud viie kuu jooksul mitte kordagi näinud ning igasugune kontakt puudub. Kriminaalhooldaja jääb taotluse juurde, sest isikul on olnud 5 kuud aega ja ta ei ole mitte midagi teinud selleks, et kriminaalhooldaja vastuvõtule jõuda. See näitab, et hooldusalune väga hästi ei taju oma probleeme. Ilmselt ka täna istungit ei toimuks, kui politsei ei oleks teda tabanud. Kui kohus peab vajalikuks R. Liivaku katseaega pikendada ja isik on tunnistanud oma sõltuvusprobleemi, peaks talle määrama ka narkootiliste ainete tarvitamise keelu. 2 R. Liivak selgitas, et tal on uus telefoninumber ning ootas uut kuupäeva, et kohtusse ilmuda, kuid seda ei saadetud ja isik ka ei teadnud, et ta on tagaotsitavaks kuulutatud. Ta on enda sõnul suutnud üle 3 aasta vabaduses olla ja ei tahaks seda rikkuda. Isik on üldkasuliku tööga ja katseaja pikendamisega nõus. Uus number on tal olnud juba peaaegu kuu aega. Kriminaalhoolduses käis R. Liivak üks kord ukse taga, kuid ametnik ütles, et polnud aega pandud ja et tulge teine kord. Praegu kinnipidamisel oli R. Liivak enda sõnul täiesti kaine, aga ka varasemalt ei ole isikut purjus peaga kinni peetud. See oli enne, kui määrati, aga nüüd on ta kogu aeg kaine olnud. R. Liivak palub kas pikendada katseaega või määrata üldkasulikku tööd – ta on nõus kõike tegema. Süüdimõistetu tunnistab, et tal on probleeme narkootikumidega, on narkosõltuvus ja isik on nõus minema ravile Raja tänavale. R. Liivak lubab, et edaspidiselt täidab kõiki nõudeid. R. Liivak saab enda sõnul elada XXX juures sealsamas XXX tänavas, sest XXX teda välja ei viska ja aitab teda. Uuelt telefoninumbrilt saadakse teda nüüd ka kätte. Seni on isik viibinud oma sõnul siin ja seal. Isikul olid XXX ja ta tahtis XXX, kuid ei saanud. Süüdimõistetu ei ole teadlik, kui pikad on järjekorrad ravile, kuid ta teeb endast kõik, et jääda vabadusse. Ravile saamiseni üritab R. Liivak leida töö ja suunata sõltuvus töö peale. Isik lubab esimese 2 nädala jooksul endale ametliku töökoha leida. Seni on ta teinud tuttavate juures juhutöid. R. Liivak saab aru, et tema seis on suhteliselt viletis, kuid ega ka vangimaja siin midagi paremaks ei muuda. Kuuajalise töötamise järel saaks hooldusalune endale korteri üürida. Ta saaks tööle minna XXX, kus oli aasta aega tagasi tööl – sinna on alati töölisi vaja. R. Liivak oleks ka ise kriminaalhooldajaga ühendust võtnud ja palunud katseajale pikendust. Teda pidas tänaval politsei kinni. R. Liivak kahetseb tehtut. Vabaduses piisaks kaitsjatasu maksmiseks 30 päevast, vangistuses aga ei kujuta ette. Kaitsja möönab, et olukord on keeruline. Samas kaitsealune on nõus kõigi võimalike variantidega, et mitte kohtuotsust täitmisele pöörata. Kaitsja palub R. Liivaku karistust mitte täitmisele pöörata, vaid piirduda katseaja pikendamisega. Katseaeg on isikul samas ka väga pikk. Samuti võiks panna talle lisakohustuse asuda ravile. Lisaks eelnevale on võimalik määrata isikule üldkasulik töö. Süüdimõistetul võiks olla võimalus oma probleemid vabaduses lahendada. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest R. Liivak rikkus 30.09.2022, 12.10.2022, 18.10.2022, 02.11.2022 ja 08.11.2022 registreerimiskohustust. Samuti on isik rikkunud 11.10.2022 ja 16.10.2022 alkoholi tarvitamise keeldu. Hooldusaluselt ei ole olnud võimalik seletuskirja võtta, kuna ta ei ole tulnud kriminaalhooldusesse registreerimisele. Registreerimiskohustuse rikkumisi tõendab registreerimisleht. Kuigi 30.09.2022 ja 18.10.2022 puudumise kohta hooldusalune väitis, et ta on haigestunud (sh 18.10.2022 XXX), siis selle kohta ta tõendit ametnikule esitanud ei ole. 12.10.2022 oli süüdimõistetul telefon välja lülitatud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti 16.10.2022 teade (isikul tuvastati 16.10.2022 joove 0,71 mg/l) ja 11.10.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt isiku joove oli 11.10.2022 0,89 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, väga häiritud koordinatsioon, taju- ja mäluhäired, ärritumine, ründav käitumine, rahutus, oksendamine, omamehelik käitumine ja higistamine. Isik ka ründas ametnikke. Erakorralise ettekande kohaselt R. Liivaku kriminaalhooldus algas 21.09.
7. Esmane registreerimine pidi toimuma 30.09.2022, kuhu aga isik ei ilmunud, kuna väidetavalt oli ta haigestunud. Ametnik leppis kokku uue kohtumise 12.10.
8. Antud kohtumisele 3 hooldusalune samuti ei jõudnud. Ametnik püüdis R. Liivakuga telefoni teel ühendust saada, kuid isiku telefon oli välja lülitatud. Samal päeval saatis ametnik hooldusalusele kirjaliku kutse, kus määras uueks registreerimisajaks 18.10.
9. Antud kohtumisele isik samuti ei ilmunud, vaid saatis ametnikule sõnumi, et ta on haigestunud. Kuna hooldusalune ei saatnud ametnikule mitte ühtegi tõendit haigestumise kohta, saatis ametnik R. Liivakule uue kutse, kus määras vastuvõtuajaks 02.11.
10. Ka selle registreerimisele isik ei tulnud. Ametnik helistas numbrile, mille kaudu on ta saanud isikuga vestelda (XXX), kuid selgus, et teisel pool vastas isik nimega E. J., kes väidetavalt on hooldusaluse XXX. Kõne vastu võtnud isiku sõnul näitas sissetulev kõne, et see on "ümber suunatud", mis tähendab seda, et number on suunanud teisele numbrile, milleks on XXX. E. J. sõnul on ta saanud see nädal veel selliseid kõnesid, kus sissetulev kõne on "ümber suunatud" ja tema käest on tahetud osta erinevaid asju. R. Liivaku asukohta E. J. midagi öelda ei osanud. 02.11.2022 saatis ametnik hooldusalusele tähitud kirjaliku kutse, kus määras uueks registreerimisajaks 08.11.
11. 07.11.2022 sai ametnik kirja isikult, kes väitis end olevat on R. Liivaku XXX. XXX sõnul ei ela R. Liivak aadressil XXX. Väidetavalt on XXX saatnud R. Liivakule pilte kõikidest kutsetest, mis tema aadressile on jõudnud. Samuti palus väidetav XXX edaspidi antud aadressile mitte saata teateid, mis puudutavad R. Liivakut. 12.10.2022 sai ametnik Politsei- ja Piirivalveametist teate, et isikul on 11.10.2022 tuvastatud alkoholijoove, mida tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Samuti tuvastati isikul narkojoove - narkootilise aine kiirtest reageeris positiivselt ainetele THC, MET, BZO ja AMP. R. Liivak ei eita tarvitamist. R. Liivakut kahtlustatakse kriminaalmenetluse raames ka varguses, mida tõendab Politsei- ja Piirivalveameti 13.10.2022 teade. Kinnipidamisel muutus joobes süüdimõistetu agressiivseks ja üritas autoklaasi lõhkuda, mistõttu tema suhtes tuli kohaldada käeraudu. Samuti on R. Liivak joobeseisundis juhtinud elektritõukeratast. 16.10.2022 sai ametnik Politsei- ja piirivalveametist uue teate, et isikul on 16.10.2022 tuvastatud alkoholijoove. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel kuulutada isik tagaotsitavaks ja vahistada tabamisel, tagamaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ning arutada karistuse täitmisele pööramist isiku tabamisel. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et R. Liivak on tunnistanud puhtsüdamlikult kriminaalhooldusest kõrvalehoidmist ja endal narkosõltuvust. Ta on nüüdsest valmis uuesti kriminaalhooldusele alluma ja ka üldkasulikku tööd tegema. Enam isik rikkumisi enda sõnul ei soorita. Kaitsja toetab enda kaitsealuse seisukohti ja palub kohtul R. Liivaku katseaega pikendada, samuti määrata lisakohustus või võimaldada teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde, sest isikul on olnud mitu kuud aega pöörduda kriminaalhooldusosakonda. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Liivak on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja tegelikult ka kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Samuti on isik üritanud raskes alkoholijoobes toime panna varguse ja rünnanud ametnikke. Lisaks eelnevale ei ela süüdimõistetu ka kohtu määratud elukohas – R. Liivak on kohtuistungil tunnistanud, et elab kord siin ja kord seal. R. Liivak on hoidnud ka pikemat aega, s.o umbes 5 kuud kriminaalhooldusest kõrvale. Rikkumisteks kohtule teadaolevalt mõjuvaid põhjusi ei esinenud. XXX esinemisel tuleb pöörduda arsti vastuvõtule, mitte tarvitada narkootikume ja hoiduda karistuse kandmisest eemale. Rikkumisi ei vabanda ka asjaolu, et R. Liivak on enda sõnul hilisemalt kaine olnud, sest rikkumised on juba leidnud fikseerimist. Ka XXX ei õigusta hoolduse nõuete rikkumisi. Töötava telefoninumbri olemasolu ja selle kriminaalhooldusametnikule ning kohtule edastamise eest peab süüdimõistetu samuti ise hea seisma – ütlustest nähtub, et R. Liivakul on uus number juba peaaegu kuu aega olnud, kuid ta edastas selle kohtule alles istungil. Süüdimõistetul on kohustus kriminaalhooldusele ja kriminaalhooldusametniku korraldustele alluda. R. Liivak peab ka ise huvi tundma enda kriminaalhoolduse käekäigu üle, mis ettekandest nähtuvalt on aga seni olnud sisuliselt olematu. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olles kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kõik 4 käitumiskontrolli nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldusega seonduv peab olema süüdimõistetu jaoks prioriteetne, kui ta soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada ja tingimisi mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Suure tõenäosusega on ka kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustuse rikkumine seotud eelkõige alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. R. Liivak on tunnistanud narkosõltuvust, kuid seni ravile pöördunud ei ole. Järelikult R. Liivak ei olegi sõltuvuskäitumisest vabanemisest huvitatud või piisavalt motiveeritud. R. Liivak teadis, et teda on kriminaalkorras karistatud ning et ta karistuse kandmiseks vabaduses peab järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine või katseaja pikendamine R. Liivaku käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei ole veendunud, et ka nt ravikohustuse määramisel isik reaalselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduks, sest seni on ta alkoholi ja narkootikumide tarvitamist jätkanud ning ei ole omal algatusel ravile pöördunud. R. Liivak samuti on keeldunud allumast kriminaalhooldusele, s.o ei ole olnud kriminaalhooldusametnikule operatiivselt kättesaadav ja ei ole ka ise huvi tundnud kriminaalhoolduse vastu, millele viitab muuhulgas kõnede ümbersuunamine kolmanda isiku numbrile. Kohtul puudub usaldus isiku suhtes, kes mitme kuu vältel kriminaalhooldusele ei allunud. Lubadused hakata nüüdsest kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele ja kohustustele alluma ei oma seega kohtu silmis suuremat kaalu – R. Liivaku senine käitumine tema lubadusi tegudes ei toeta. Veelgi enam, R. Liivak tuli kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada – kui politseiametnikud ei oleks teda kohtumääruse põhjal kinni pidanud, oleks süüdimõistetu väga suure tõenäosusega jätkanud karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Kohus võimaldas R. Liivakul kanda karistust vabaduses ja seega näitas tema suhtes üles usaldust, kuid süüdimõistetu kuritarvitas seda. Siinkohal kohus selgitab, et karistuse täitmisele pööramisel ei saa tingimisi vangistust asendada üldkasuliku tööga, sest KarS § 74 lg 4 sellist võimalust ette ei näe. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele R. Liivakule Tartu Maakohtu 05.09.2022 otsusega nr 1-22-5273 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. R. Liivaku suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel alates 10.02.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni, sest esineb koht, et isik hakkab karistuse kandmisest uuesti kõrvale hoidma. Sellist ohtu on võimalik prognoosida süüdimõistetu senisele käitumisele tuginedes – ta hoidis pikemat aega kriminaalhooldusest kõrvale. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 115,20 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulude tasumiseks määratud pikendatud tähtaeg – kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5