KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102511 Tsiviilasi Osaühin

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Välja mõista R.J.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 02.02.2019 leppetrahvist nr 1310 2021 9123 7224 ja 08.02.2019 leppetrahvist nr 0550 8021 9102 9046 tulenev võlgnevus kokku 60 eurot.
2. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA sissenõudmiskulude nõue R.J. vastu kogusummas 10,00 eurot.
3. Jätta menetluskulud 85,71% ulatuses R.J. kanda ja 14,29% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 312 eurot (millest 100 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 20 eurot

§ 4842

alusel menetluskulud ja 192,00 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks)) millest 267,43 eurot mõista R.J.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja.

1. Väljamõistetud menetluskuludelt on R.J. kohustatud tasuma Osaühingu EUROPARK ESTONIA-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr 2-22-102511
2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Europark Estonia esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70,00 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.03.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus jättis 01.04.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 2

§ 4842

alusel menetluskulud ja 160,00 eurot lepingulise esindaja kulud (lisandub käibemaks) ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja 02.02.2019 ja 08.02.2019 ning sõidukit pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele, vastavalt Pärnu muuseum, Pärnu ja xxx, Pärnu, parkimistingimusi rikkudes jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded nr 1310 2021 9123 7224 ja 08.02.2019 nr 0550 8021 9102 9046, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 palub kostjalt välja mõista hageja sissenõudmiskulud 10 eurot, mille sisse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, et kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

1. Kohtu nõudel hageja 18.10.2022 teatas, et jääb esitatud sissenõudmiskulude juurde. Hageja hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab õiguse ja aluse võlaõigusseadus. Hetkel on tegemist VÕS § 1132 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus leping on lõppenud. Hageja on tõendanud, et ta on saatnud tasulise meeldetuletuse kostja eluregistrist avaldatud aadressile. Lisaks on hageja enne kirja saatmist teinud erinevaid päringuid Transpordiametile kui ka rahvastikuregistrile, mis mõlemad on tasulised.
2. Pärnu Maakohus võttis 20.10.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2015406). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 16.12.
3. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 02.01.2022 (TsÜS § 136 lg 8) ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.01.2023 kell 24:
4. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). 3

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja põhinõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja 02.02.2019 ja 08.02.2019 parkides tema poolt kasutuses oleva sõiduki hageja poolt hallatavale tasulisele parkimisalale kohustus tasuma parkimise eest. Kostja ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 60,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

1. Hageja on esitanud nõuded kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 10,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2 p
2. Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes eelneva kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja väited transpordiametile ja rahvastikuregistrisse tehtud tasuliste päringute ja tähitud kirja saatmise kohta on üldsõnalised ilma konkreetsete summadeta. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 10 eurot. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 12.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus loeb põhjendatuks hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks 20 eurot. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot millele lisandub 4

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 85,71 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 267,43 eurot kostja kanda ja 44,57 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5