kasuks. 5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Multitude Bank p.l.c esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. J K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Poolte vahel sõlmiti laenuleping 28.06.2021. Kostja on kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3240 eurot. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 11.06.2022 ning kostja kohustub tasuma kogu võlgnevuse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2945,62 eurot, intressi 395,76 eurot, viivise 741,57 eurot ja võla sissenõudmisikulud 50 eurot ning jätta menetluskuud kostja kanda; välja mõista kostjalt riigilõivu 490 eurot ja esindustasu 300 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 31.01.2023. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kusetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta : sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 4.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5.Hageja palub välja mõista riigilõivu 490 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuude suuruse peale vastuväiteid. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 490 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot ning viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.